25.9.14

Sügis on lõikuse aeg.


Teisipäev, 23. september. Kui tervet rehkendust teha ei jõua, siis tee pool.

Täna algas sügis. Ja millise pauguga. Ärkasin 06:58, sooja näitas akna taga 5,6 kraadi. Ajasin riided selga ja ka kindad kätte. Kodutänaval ei olnud hullu, aga nii kui mere äärde jõudin, oli hullumaja lahti. Pirita suunal joostes oli tuul vastu, kerge suunaga mere pealt. Ma olen küll varemgi tuulega jooksnud, kuid see oli küll tugevaim üldse. Kõrvaklappides uudised just rääkisid, et rannikul puhanguti 15-20 meetrit sekundis ja eks see nii oligi. Selline tunne, nagu jookseks pidevalt mäest üles. Ettepoole kaldus, lisaks kõigutas tuul ka külgedele, nii et tagant vaadates jäi ilmselt mulje, nagu oleks jooksja asemel jooja rajale tormanud. Kahe kilomeetri möödudes keerasin ringi, ei näinud mõtet sellisel jamal. Siis oli muidugi lihtne, tuul tagant. Hea oli vaadata vastutulevat ratturit, liikus vaevu, kuid jalad käisid kiiresti. Viimasel kilomeetril tegin neli kiiremat lõiku ka sisse. Kokku siis 4 kilomeetrit, 22:49 (5:41). Kui õhtul on ilm normaalsem, siis ehk teen teise poole ettenähtust siis ära...

Neljapäev.
Hommikul 07:30 sörkima. Seekord oli ilm vähe muhedam, pea 11 soojakraadi ja tuul teisest suunast ja mitte pooltki nii tugev. Tegu siis viimase trenniga enne maratoni. Kokku 5,11 kilomeetrit, ajaga 32:20 (6:20). Praeguse seisuga on sel aastal joostes läbitud 755 kilomeetrit. Nüüd siis ongi kõik - Berliin ootab, taganeda pole enam kusagile.

Homme varahommikul lennujaama minek, vahepeatus Riias. Ja siis number vaja kuskilt üles otsida, hostelisse sisse end möllida ja linnaeluga tutvuda. Laupäeval ilmselt ekskursioonipäev "hüppa-peale, hüppa-maha" bussiga. Ei tohi ju jalgu väsitada:)

Hetkeseisuga lubab ilusat jooksuilma. Tossud vist võtan seekord uuemad kaasa, millega maratoni polegi veel jooksnud. Nüüd viimase poolmaratoi ajal ei olnud neile küll midagi ette heita, ehk see jääbki nii.





22.9.14

Õõvastav eksperiment.


Esmaspäev.
Keerulised ajad ootavad keerulisi lahendusi. Kuna Berliinis tuleb maratoni joosta varavalges, mis mulle absoluutselt ei meeldi, siis tuleb jõuga ja jõuliselt režiimi muuta, et natukenegi harjuda. Seetõttu jätsin joomata kõik head humalaveed, vaatamata jalgpalli ja kobisin 22:45 koikusse. Ja oh imet, isegi jäin vist magama 15-20 minuti möödudes. Liiga hästi muidugi magada ei saanud, sest üks tegelane ärkas kolme aeg üles ja kippus juttu ajama. Kaks nädalat ei ole liiga pikk aeg, ehk peab vastu sellise loomkatse :)

Teisipäev.
No ei ole hommikud minu jaoks. Ärkasin kümmekond minutit enne seitset ja toppisin jooksuriided selga. Telefon näitas, et +3'C on väljas, õnneks kraadiklaas siiski näitas +9'C. Siiski hakkasid paaril esimesel kilomeetril käed külmetama. Oleks vaja olnud joosta 6:00 kilomeetri kohta ja 10 kilomeetrit. Oi kui raske ja kole see oli. Jalad veel ilmselt pühapäevasest poolmaratonist tuimad, kuid hingamine ja kogu organism nii rasked, et tempo hoidmisega, tegelikult selle saavutamisegagi, oli tõsiseid probleeme. Ilma naljata, kogu see jama oli kõvasti raskem, kui pühapäevane poolmaraton kokku. Hingeldama ajas kohati. Ilmselt kui oleks sama jooksu õhtul teinud, oleks see kordades kergem olnud. Aeg siis lõpuks 59:46 (5:59) ning viimased kolm kilomeetrit olid juba kergemad ja natuke jooksu moodi. Õhtul voodisse kell 23:00, aga magama jäin ehk 25-30 minutiga alles.

Kolmapäev.
Laps ajas jälle üles enne kella nii veerand tundi, kuskil 06:45 ajal. No ja siis jooksma jälle. Kavas oli 10 kilomeetrit, ja sinna vahele 8 korda 1 minut kiiresti ja sinna vahele veel 1 minut aeglast sörki. Seekord oli tunne oluliselt parem, kui päev varem. Ilm oli ilus, päike paistis, noh, eks alguses oli ikka muidugi jälle kätel jahe. Tegin kolm kilomeetrit ühtlases tempos ja siis lõigud. Lõikude kiirus võis olla umbes 4 minutit kilomeetri kohta. Ehk siis päris jooksjate aeglane seasörk:) Kodust siis taaskord Surfiklubini ja tagasi, kokku 10:05 kilomeetrit, ajaga 54:45 (5:27). Õhtul peale tööd tööalane kuulide ja kurikate veeretamise mäng Ku:lsa:lis. Loomulikult ka joogid ja suupisted, koju ja magama alles südaööl.

Neljapäev.
Magama õhtul natuke peale 23. Uni tuli üsna kiiresti, ni 10-15 minutiga.

Reede.
Ärkasin 07:08 ja pistsin punuma. Oli juba üsna talutav joosta. Kokku tuli 8,03 kilomeetrit ajaga 46:14. Tempo pidanuks küll olema 6:00 kilomeetri kohta, kuid tuli 5:45. Ei tundunud pingutamisena, pidevalt pidi mõttes end manitsema, et tempot madalana hoida. Õhtul kokkusaamine endiste koleegidega.

Pühapäev.
Jooksma kell 09:20 hommikul. No ei saa silmi lahti nii vara ja organismi käima. Ajab suisa hingeldama ja algus on väga raske. Võib-olla ka seetõttu, et magama sain poole ühe paiku alles. Täpselt sama rada, mis reedelgi. 8,03 kilomeetrit, aega läks 46:07 (5:45)

Sel nädalal on veel plaanis kaks trenni - teisipäeval 8km ja neljapäeval 5km. No ja siis reede hommikul Berliini poole teele.

Viimaste kuude lemmikpunt hetkel. Suurepärane plaat.

15.9.14

SEB Tallinna Maraton (poolmaraton).


Esmaspäeval oli tore jalgpallipäev. Lisaks sellele, et toimus koondise kodumäng, sai enne mängu šašlõkki süüa ja õlut juua, päädis see kõik ka võiduga. Sloveenia koondis alistati hilisest väravast. Väga ilus algus valikturniirile, järgmine mäng siis võõrsil Leeduga.

Teisipäeval tuli madala pulsiga (ca 130) teha 6 kilomeetrit. Töölt koju minnes oli täiesti korralik paduvihm, aga peale kaheksat välja minnes oli sadu lakanud ja sain Kadrioru pargis oma tiirukesed ära teha. Loll linnavalitsus, eesotsas idioodist linnapeaga, oli pargi täis pannud kolemärke, mis ärgitavad inimesi jooma. Et nad kooleks. Kokku tuli 6,26 kilomeetrit, aega läks selleks 41,56 (6:42).

Kolmapäeval jooksin õhtul 10,06 kilomeetrit ajaga 59:53 (5:57). Eks ikka kodust Surfiklubini ja tagasi mööda mereäärset promenaadi.

No ja oligi käes pühapäev. Ärgates vaatasin kella ja selgus, et umbes kümne minuti pärast on võimalus esimesi maratonijooksjaid aknalt jälgida. Seda ma tegingi - vaatasin kohe terve rivi ära, algusest lõpuni. Siis vahepeal asjatasin niisama ja seejärel kaesin ära ka teise ringi alguse, kui liidrid mööda jooksid. On aga hoog neil päris jooksjail ikka sees. Imetlusväärne. Ja ega siis polnudki muud, kui seadsin sammud Vabaduse väljaku poole. Üleriided pakihoidu ja starti ootama.

Ilm oli mõnus, parajalt soe ja tuulevaikne. Kuna oli plaan läbida poolmaraton mõõdukas tempos ja trenni eest, siis hoidsin tempot 5:30-5:40 kanti. Kümne kilomeetri aeg tuli 57:10 (5:43), sealt aga tuleb tegelikult maha arvestada stardijooneni jõudmise aeg (53 sekundit on lõpuaeg protokollis ja kiibiaja vahe) Tempo tundus tegelikult kole aeglane, seetõttu võtsin tagasipöördest alates natukene kiirema tempo. Seega sai teine pool läbitud natuke kiiremini (10 km võrreldes tõusin 180 kohta etepoole), aeg kiibi järgi finišis 1:54:52 (ja kokku keskmine kilomeeter 5:26,6). Koht 1110, lõpetajaid 2671.

Oli tore trenn. Väga kerge oli sellises tempos läbida, teise ringi oleks võinud küll peale teha kohe. Kordagi ei avanud suud hingamiseks, eks see näitab, et tempo oli madal. Peale koti kätte saamist sörkisin veel kojugi (2,14 km, 6:07) ja möödusin selle käigus tuhandest 10 km jalutajastki:)


7.9.14

Kolm nädalat Berliini maratonini.


Aeg on kiirelt kadunud - trenni loomulikult pole saanud teha nii nagu oleks tahnud või oleks vaja. Aga pole hullu. Lähen ju vaid läbima ja maratoni koguma ning eeldan, et saab finišeerida võimalikult väheste vaevustega.

Esmaspäev - 01. september. Lastel siis uus kooliaasta algas. Ise tegin rahulikumalt, õhtul 132 keskmise pulsiga 8,59 kilomeetrit (6:23 keskmine). Kodus mööda mereäärt ajama, Maarjamäel memoriaali juurest üles Lasnamäele, sealt edasi Valget tänavat pidi Pallastini, Lubjast alla ja Vilmsit pidi koju. Oli hea ja kerge sörk.

Kolmapäev - 03. september. Õhtul natukene kiirem jooks algusega kell 21:00. Kadriorust läbi Lauluväljaku Lillepi pargini ja mööda mere äärt koju tagasi. Kokku 8,08 kilomeetrit, närvide rahustuseks. 5:25 keskmine kilomeeter. Enda huvides tuleb kirja panna, et kordagi selle jooksu kestel ei olnud vaja õhku ahmida, vaid kogu hingamistegevus käis rahulikult läbi nina. Pulssi ei tea. Olen ka selle aparaadiga pool ajast tülis umbes.

Neljapäev - 04. september. Kava nägi ette jooksmist  kuue minuti tempos. Kohe töölt tulles jooksuriided selga ja minek. Ahjaa, ilm oli ilus, suisa +19 kraadi. Seetõttu sai üle mitme trenni taaskord lühikeste riietega minna. Mööda kergliiklusteed jälle Pirita suunal minema. Seekord natuke kaugemale, rannahoonestki mööda. Kuue kilomeetri peal ületasin tee ja jooksin teiselt poolt tagasi läbi Kadrioru pargi. Kokku kogunes 12,08 kilomeetrit ajaga 1:12:09 (5:58). Seega igati õigesse auku läks tempo. Keskmine pulss 143.

Laupäev - 06. september. Pidanuks jooksma plaanipärased 32 kilomeetrit, aga otsutsasin, et hüppan natuke lati alt läbi. Sellel oli mitmeid põhjuseid. Esiteks, on olulise stardini vaid kolm nädalat jäänud ja igaks juhuks hoidsin natuke tagasi. Vaevalt, et tulemus seetõttu kannatab. Teiseks on nädala pärast SEB Tallinna poolmaraton, seega on kohe-kohe 21,1 kilomeetrit jälle ees ootamas läbimist. Kolmandaks lapse sünnipäeva tähistamine ja selleks ettevalmistumine. Ja ega ma siis ei käinud suure kaarega lati alt:) Läbisin siiski 25,67 kilomeetrit, ajaga 2:31:26 (5:54). Keskmine pulss 148. Teekond kulges Kadriorust Piritale, siis Kloostrimetsa, Iru, Priisle, Kuristiku, Ülemiste, Sikupilli ja lõpus Kadriorgu tagasi. Nii et päris sile maa ei olnud, mitu tõusu moodi tõusu oli ikka ka see. Täitsa hea oli joosta, ilm oli ilus (+18'C) ja vaevuseid ei esinenud. Hingeldama ka ei ajanud.

Nädala pärast siis poolik ootab jooksmist. Kiirustama ei hakka, läbin trennina, umbes kahe tunniga.