22.2.11

Kuidas ma Tartu Maratonil käisin.

Pühapäeva hommikul Tartus ärgates oli selge, et mina suuski kaasa ei võta. Läbi internet uuritud temperatuur oli Otepääl -24 kraadi. Kuna pakkusin teistele transporditeenust, siis sõitsime kenasti kohale. Kell 09:00 oli Otepää alumises parklas (Tartu poolt sisse sõites) temperatuur täpselt -27'C!!! Samasugune temperatuur oli ka 40 minutit enne starti, kui lahkusime autost. Päike paistis ja õnneks oli vähemalt tuulevaikne. Stardi hetkeks siiski temperatuur alanes ja oli vast mingisugused - 21. Rahvas pani suuskadel ajama, mõned hilinejad tilkusid veel 10 minutit startida. Hea oli vaadata, et enamus olid end kenasti külma vastu kaitsnud. Lonkisin autosse tagasi (ca 1,5 km) ja selle ajaga hakkasid põsesarnad ja nina päris korralikult külmetama:) Käisin vahepeal Tartus, vaatasin televiisorist maratoni ülekannet, nägin võitjad ära. Siis panin sauna kütte ja läksin Elvasse. Jõudsin kohale pisut enne kolme, külma oli siis -13'C. Mõned minutid peale kolme lõpetasid paarisrakendis kaks tuttavat, kellest üks on padutreenija ja teine pole enam kaks nädalat suitsetanud, kuid on see eest alla saja kilomeetri enne maratoni "treeninud" :)
Olin päris hästi riides, kuid ei saa salata, et varvastel hakkas ka siis külm. Spetsiaalsed suusasokid, nende peal veel villased sokid ja siis üsna korralikud avarad core-tex talvesaapad. Pean tunnistama, et mul ei ole seni veel kordagi kahju olnud, et startimisest loobusin. Sain oma külmadoosi Alutagusel kätte ja sellest enama talumine oleks juba puhas enesepiinamine minu jaoks. Niigi on suusatamine väga raske, ja kui kraadid alla -10 kukuvad, siis juba üsna talumatu ja vabatahtlikult ma välja sellise ilmaga ei tahaks küll minna.Kokku ei saanud 6000-st pikale maale registreerinust tulemust kirja 1390 inimest.
Tahaks kirjutada ka ühest idioodist. Nimelt Elvas oli parkimine tasuline ja üks tüdruk müüs pileteid. Temast sõitis mööda üks Toyota TomCruiser ja end täissöönud pekinägu näitas tüdrukule "tutkit" vasaku käega läbi suletud akna ja irvitas midagi oma samalaadsele kaassõitjale näkku. Ja suundus parkima seda 5€ maksmata. Kust sellised olendid tulevad??? Loodus ikka mängib vingerpussi.
Nagu on kuulda olnud, siis keegi olulisi külmakahjustusi saanud ei ole maratonil, mille üle on ainult hea meel. Loodan, et järgmisel aastal on temperatuur inimlikum ja saab ise ka raja jälle läbida.
Tahe suusatama minna puudub jätkuvalt. Nädala lõpus peaks soojemaks minema, ehk siis lähen teen veel mõne tiiru.

18.2.11

TM

Seoses ekstreemsete ilmastikuoludega otsustasin Tartu Maratonil mitte startida. Kohale küll lähen ja suusad võtan ka kaasa, kuid 99% tõenäususega starti ei lähe. Kui just temperatuur oluliselt ei tõuse, mida ette näha ei ole.Teistele jõudu ja vaadake, et külma ei saa rajal!

14.2.11

Alutaguse.

Külm oli. Kuigi näpud läksid soojaks ca kilomeetriga ja parema jala varbad ka lõpuks üheksandal kilomeetril, siis enne starti oli ikka päris jahe. -15 pole ikka suusatamise jaoks õige ilm enam. Ja räägivad, et Tartu Maratoni ajal on ilm veel koledam. Jube mõeldagi. Igatahes endal peas vasardab mõte, et kui on -20 ja rohkem, siis ei hakka end piinama üldse selle sõiduga. Alutagusel juba olid põsed vahepeal härmas vist, kuigi päikesel on juba jõudu ja vastu päikest sõites sulas nägu jälle üles.
Sõit ise oli üsna ootustele vastav. Libisemine oli kehvavõitu nagu kõigil, st minu kandis sõitjail ei libisenud kellelgi märgatavalt paremini. Ühel tuttaval, kellega viimased 20 km koos tiksusime ja kes oli Roonetil lasknud kalli raha eest suusad määrida, kukkus jäljes natukene edevamalt alla, kuid ei midagi eriti head. Aega läks 3:31 kokku 40 kilomeetri läbimiseks, 11,4 km sai tunnis liigutud keskmiselt. Eks ta paras matkamine oli. Ajad 5 km kaupa olid sellised: 22:12; 24:41; 25:55; 27:12; 26:48; 27:08; 30:23 ja viimased 5 kilomeetrit 26:39. Pulss oli 168/184. 20 ja 30 kilomeetri teeninduspunktides võtsime kenasti hoo alla, sõime-jõime pisut ja lükkasin natuke suusa alt lund ära. Minu kohta üllatav maratoni lõpp, sest tavaliselt viimastel kilomeetritel möödub minust mitmeid sõitjaid, kuid sel korral oli nii, et viimasel viiel ei läinud minust keegi mööda ja ise sain umbes 7-8 väsinud suusklejast ette. Abiks ikka. Seekord jäi ainult 75 atleeti tahapoole. Kolm korda on Alutagusel käidud ja aeg tuli seekord kõige kehvem:)

Pulsikell jälle uuendas kehalist aktiivsust ühe taseme kõrgemale:) 

11.2.11

Kakub alla.

Nii oligi. Eile õhtul tõmbas Pirital seda värskemat lund teibi alla nii mis sahises. Lõpuks oli ikka päris kena lumekiht seal küljes. Libisemisega oli ka imelik lugu - suusajäljes libises kehvalt, "uisurajal" tuntavalt paremini. Libisemist ma alla muidugi ei pannud ka. Läksin niisama tasakesi liigutama korraks, enne sauna. Pidamine iseenesest oli väga hea :) Sõitsin vaid kaks ringi sillani ja tagasi, telefon mõõtis maa pikkuseks 7,13 km. Aega läks 37:10, kiirus keskmiselt 11,5 km/h. Pulss oli ka olemas 148/169. Nüüd pole muud siis, kui laupäeval Alutaguse Maraton läbi matkata kergelt. Nii 170 keskmise pulsiga :) Suuskadel olen sel talvel olnud nüüd 105 km. Eelmisel aastal oli enne Alutagust 110 km. Nii et samasugune treenimatus.

8.2.11

Pisikese pidamisega.

Eile õhtul vedasin oma ülekaalulise keha jälle Piritale ja tegin kolm ringi velodroomi juurest sillani ja tagasi. See on umbes 10,6 km. Aega kulus kokku 52:36, mis teeb kiiruseks 12,1 km/h. Keskmine pulss oli 158 ja maksimaalne viimasel tõusul joostes üles tulles 184. Kulutasin 636 kcal. Esimene ring sai läbitud ajaga 17:41 (pulss 147), teine 18:20 ja viimane 16:34. Kolmas ring oligi mõttes kiiremini teha ja see õnnestus eriti hästi ühe mööduja abiga. Nimelt viimase ringi sõitsin treenimise maailmameistri sabas. Oli väga raske. Pulss sellel ringil alla 165 ei langenud küll kordagi ja sabas sõites pidin tema kümne paaristõuke kohta vähemalt üksteist tegema, et sabas enam-vähem püsida.  Ja libisemine läks iga ringiga kehvemaks. Esimesel ringil sai Tamme laskumisest päris kaugele libisetud, kolmandal aga oli näha, et eessõitja libiseb kaugemale. Hiljem suuski alt võttes selgus ka põhjus, teip oli jääd/lund enda külge kakkunud kohati. Kuigi vahel tekkis tunne, et äkki on teip eest liiga kaugel. Aga kuna esimesel ringil ei häirinud midagi, siis see vist nii ikka ei ole.
Klassikarada oli väga halvas olukorras, jälge polnud kohati üldse, aga vähemalt pidamine oli ca 80% raja ulatuses olemas. Laskumised on ikka jätkuvalt parim osa rajast. Mulle need kohe meeldivad. Kahju et maratonidel ei saa neid nautida, kuna alati on keegi ees laskumas. Noh ise olen nii nõrk, et ei suuda enne laskumisi esimene pundis olla. Ja siis pead valvama, et kedagi pikali ei sõidaks.
Pulsikell tõstis sportliku aktiivsuse taset ka eile ühe taseme:) Kuid maratonijooksu tasemeni on veel kõvasti minna. Õnneks varsti sulab lumi ära ja saab rahulikult jooksma hakata. Ja ka rohkem ratta seljas istuma, kui eelmistel aastatel. Vähemalt poole rohkem.
Alutaguse maratoniks suuski määrida ei lase. Lähen teibi ja kiirmäärdega peale. Aga joogi võtan kindlasti kaasa. Ja geeli ka. Ehk batoonigi.

- 87,9 kg täna hommikul.

4.2.11

Paaristõuked Pirital.

Vaatamata sulale (+3 'C) oli vaja minna ja natuke liigutada end. Sõitsin peamiselt paaristõugetega Pirital kolm ringi velodroomilt sillani ja tagasi. Kokku 10,8 km ajaga 1:01:39, kiirusega keskmiselt 10,5 km/h. Kulus 648 kcal ja pulss oli täna149/176. Rahvast oli üsna vähe. Üks härra minister oli ka jälle liigutamas - üsna kiirelt. Pidamine teibiga taas pea olematu. Kuigi kolmandal ringil nagu kohati haakus ka. Nüüd enne laupäeva kindlasti ei sõida. Kuiga ka siis natuke kahtlane. Ja pühapäeval ka kindlasti mitte. Sain täna ühe sportliku paki kätte, kus oli rattariideid igale ilmale. Värisege, 15-tunni blogi inimesed!

1.2.11

Esimene suusatrenn.

Otsisin täna oma vanad pütilauad ka välja. Lükkasin tolmu ja suvise parafiinkatte maha ja kleepisin teibi alla. Esmakordselt. Aga võin öelda, et ega sellest eriti kasu ei olnud, sest rajapõhi oli läikiv nagu uisuväli. Seega sai enamus maast läbitud paaristõugetega. Nupukam lugeja on ehk juba aru saanud, et esimest korda sellel talvel üritasin sõita klassikalises tehnikas. Ja oli täitsa hea. Libises muidugi looma moodi. Uitasin Pirital. Algatuseks tegin ühe ringi velodroomi juurest sillani ja tagasi ning mõtlesin, et teen veel ühe või paar. Aga siis silla juurde jõudes tõukasin end sellest üle ja läksin ikkagi pikale ringile. Kokku sai läbitud 10,8 kilomeetrit, aega kulus 56:15, keskmine liikumiskiirus 11,5 km/h. Pulss 153/177. Klassikaga jääb see vähemalt minu puhul kõvasti uisust madalamale ja väsitab ka oluliselt vähem. Oli täitsa vahva. Neljapäeval üritan jälle natuke sõita.