Aasta lõpeb, teine algab.

Ahoi!

On aeg 2013 aasta kokku võtta. Olin laisk ja mugav:) Viimase sörgi tegin 15. detsembril ja peale seda käis ainult üks seanaha vedamine ja otsatu pidutsemine ja prassimine. Jõulud, viisakusvisiidid, sünnipäevad ja muu selline tingel-tangel.

Aasta peale kogunes 871 jooksukilomeetrit. Võrreldes eelmise aasta 1 150 kilomeetriga on seda küll vähe, aga siiski sutsukene rohkem kui 2011 aasta 810 kilomeetrit.

Rattaga sõitsin 1124 kilomeetrit. See on minu kohta ulmeline tulemus, sest eelneval kahel aastal sõitsin ma kahe aasta peale kokku 721 kilomeetrit.

Aga see on ka kõik. Ei suusatanud sentimeetritki. Suplemas käisin kaks korda Peipsi järves. Vesi on minu jaoks liiga külm ja ujumisoskus ka kasine. Basseini ei jõudnud sel aastal kordagi.

Kehakaal 86 kg täna :(


Mis siis järgmisel aastal kavas?
Olen kirjas Tartu suusamaratonil. Hetkeseisuga peaks lootma, et seda ei toimu, sest treeninud pole:) Tahtmine oli see läbida alla viie tunni.

Joosta läbi Berliini maraton ja osaleda Tartu Rattarallil. Järvejooksud ja muu selline tavapärane kraam.

HEAD AASTAVAHETUST!

Vot nii!

Nädal 50.

Esmaspäev - jooksin 9,03 kilomeetrit. Temperatuur oli -4, kuid tuult ei olnud, seega täitsa talutav. Lumi oli teed heaks muutnud  - libe enam ei olnud ja sai täitsa rahulikult joosta. Aega läks 59:36 (6:36). Mõned hullud käisid juba suusatamas. Samas Filtri tee uue osa kandis sõitis üks rattur veel eile mööda. Nii et liigutamist igale maitsele.

Teisipäev - lõunal käies tulin 16 korrust jala üles. Ei olnud pooltki nii hull kui ma kartsin:) Rahulikus tempos, ühe astme kaupa, nii et ei ajaks hingeldama ja higistama. Tuleb teinekordki proovida. Õhtul käisin jooksmas, 7,61 kilometrit, vaikne sörk ajaga 51:43 (6:48). Lund sadas kergelt, seega prillid ette, et silmad ka näeks. Tänavad olid heas korras, kergelt lumised, kuid mitte libedad, mis on jooksmiseks kõige olulisem. Naelu ei ole veel alla kruttinud tossudele. Külma oli -1 kraadi. Viisin ka suusad hooldusesse ja sidemete vahetusse. Kohe kui rajad suuska lõhkumata sõidetavad, tuleb rajale tormata. Lisaks soetasin tuulekindlad Crafti aluspüksid, mis on muide toodetud Leedus. Lähipäevil peaks ka elu esimesed suusapüksid saama. Oi seda täiendavat sõidukiirust, mis sellest tuleb!!!

Pekimagu oma kauneimas vormis!

Kolmapäeva õhtul hakkas natukene kurk kriipima ja neljapäeva lõuna ajal kerge nohu tekkima. Õue ei läinud.

Reede - panin end Tartu suusamaratonile kirja. Õhtul helistati ja öeldi, et suusad on valmis.

Laupäev - Käisin suuskadel järel. Ühtedel oli ikkagi unustatud sidemed vahetada, nii et kätte ei saanud. Mitte et neid vaja oleks, lund ju pole. See-eest on aga olemas nüüd suusapüksid. Ilvese ekstraklass, paksem versioon, sest talvel on ju külm meil.

Pühapäev - käisin päeval jalutamas mõne kilomeetri ja õhtul sörkimas. Kogu organismus oli imelik - jalad nagu pakud, pulss tundus kiiresti üles minevat ja iga väike tõus hingeldama ajavat. No paarikümne minuti pärast läks kergemaks. Sörkisin 6,55 kilomeetrit, aega sellele läks 43:15 (6:36). Tänavad olid lund täis, sest pea pool päeva oli sadanud ju. Õhtul keeras vihmale ja soojale.

Õrn liigutamine.

ESMASPÄEV 02.12.2013
Käisin õhtul vaikselt sörkimas. Tiirutasin natuke tänavatel, alguses oli kerge lumesadu, külma oli üks kraad ning maa oli valge ja selle all kohati libe jää. Kokku läbisin 6,3 kilomeetrit ajaga 44:22 (7:03), polegi jupp aega nii aeglaselt lonkinud. Ahjaa, eelmisel reedel läksin töölt jala koju. Ses mõttes, et teen seda ka iga päev, aga seekord läksin jala ka trepist alla, kõik 22 korrust. Järgmisel päeval olid säärelihased valusad:)

KOLMAPÄEV 04.12.2013
Töölt koju, kõht verivorste ja hapukapsaid täis. Siis natukene niisama vedelemist ja õue jooksma. Oi kus oli libe. Asfalt läikis suisa. Ühe korra oleks peaaegu külje ka maha pannud. Pidevalt pidi vaatama, kus natuke lund on, et paremat pidamist saada. Libedamatel kohtadel jooksin mööda suvist haljasala. Kokku jooksin 6,92 kilomeetrit, aega läks 44:06 (6:22 km). Panin toas kenasti pulsivöö ümber ja õue jõudes avastasin, et kell on toas:) Las ta siis oli, Endomondo aitas.

NELJAPÄEV 05.12.2013
Ostsin Sikupilli parklas hõlma alt ühed kasutatud pedaalid oma maanteerattale:) Nüüd hea kihutama hakata. Arvata on, et kiirus muutub oluliselt paremaks nüüd seetõttu.
Õhtul peale tööd kiskusin suusad kotist välja. Visuaalne vaatlus tuvastas, et klassikasuusad uued  koos sidemetega on olemas. Uisusuusad on olemas ja sidemed ka, sealt on vaja vanad maha saada ja uued peale. NIS-plaat, aga enda jõud üle ei käi. Vanadel klassikasuuskadel on vaja sidemed maha võtta ja uued peale osta. tavalised, kruvidega. Seega jääb üle ja annaks mõõduka tasu eest ära kahed SNS sidemed - klassika ja uisu omad (või on ühed kombid?). Siis otsisin välja rattakingad ja keerasin sinna alla klipid. Märtsis hakkan sõitma:)
Peale kogu seda jama läksin õue jooksma, oli taas libe kohati kõnniteedel, aga jäin püsti. Samas naelu alla panna on veel vara. Kilomeetreid kogunes 6,87, aega läks 44:29 (6:29). Ja mis on huvitav asi? Viimased neli jooksu on kõik olnud 44 min ja 6,XX km. Ja kõik on joostud erinevatel ringidel ja erinevates suundades:)

Tahtsin ka pühapäeval jooksma jõuda, aga läks nagu ikka:)

Joostes talvele vastu.

Peale eelmist postitust olen mõnuga lulli löönud. Nohu on vaevanud, ohatis kaunistas pea tervet ülahuult. Ilm on olnud kõvasti alla selle, millega tahaks midagi teha. Pime, külm, tuuline ja märg. Vastik-vastik-vastik!!!

Üleelmisel pühapäeval sain end küll jooksma ja tegin 10,61 kilomeetrit ajaga 1:06:03 (6:14 km). Aga nädala sees ei midagi - igasugune huvi ja viitsimine puudus.

Eile aga sain taas kahenädalase vahega õue detsembri algust tähistama - sörkisin 6,53 kilomeetrit. Ajaliselt 44:29, mis teeb keskmiseks kilomeetri ajaks vaiksed 6:49. Aasta jooksukilometraaž 827.

Mis siis edasi? Üritan end nüüd kokku võtta ja kehakaalu allapoole saada. Esialgu pole see õnnestunud, aga tegelikult pole midagi selleks teinud ka:) Detsember on muidugi suurepärane kuu kaalulangetuseks, arvestades kõiki neid pika laua taga istumisi.

Aga ega nüüd pole muud, kui tuleb see paganama talv ära kannatada. Märtsi keskpaik päästab mind, siis on plaan minna kaheks nädalaks soojale maale ("treeninglaager") ja aprilli alguses tagasi tulles on juba ka siin ehk talutav olla.

Nädal 45.

ESMASPÄEV
Hommik algas sellega, et registreerisin end järgmise aasta Berliini maratonile. Nüüd on siis mingi eesmärk olemas järgmiseks aastaks. Olen Berliinis küll korra käinud, kuid see oli aastal 1988. Mäletan, et sai teletornis käidud ja Brandenburgi väravate juures. Öösel aknast vaadates säras Lääne-Berliin tuledes. Peale seda pole sinnakanti asja olnudki.
Üle paari nädala läksin esmakordselt jooksma, õhtul peale tööd. Jalg andis vaid paar korda tunda, kui pöid rohkem paindus aga iseenesest oli päris mõnus. Avastasin uuel teedevõrgul, kuidas joostes/rattaga Filtri teelt Järvevana teele saab. Töötab! :) Ilm oli selline kehvake. Kuigi sooja oli +8 kraadi, siis tuul oli tugev ja vastutuult joostes tõmbas kohati isegi silma märjaks. See-eest allatuult kulgedes oli igavesti mõnus.
Kokku läbisin 6,18 kilomeetrit, aega läks selleks 39:59, keskmine kilomeeter 6:28.

KOLMAPÄEV
Dieet peab algama!!! Kaalusin hommikul 85,1 kg. Olgu-olgu, õhtul sai vahetult enne magamaminekut kõvasti söödud ja joodud, seega paar kilo on niisama maha minemas, aga siiski tuleb sisseaetavate kilokalorite hulka oluliselt piirata. Muidu ei saa kuidagi suusamaratoni ajaks 77 kg peale, nagu soov oleks...

NELJAPÄEV
Suutsin jooksma minna. Kilomeetreid läbisin 8,11 ajaga 52:25. Endomondo ehk telefon kooles 1,3 km enne lõppu ära. "Sooja" oli  +4'C, aga kuna tuult polnud, oli üsna mõnus. Sel aastal sai kokku  800 jooksukilomeetrit selle trenniga. Tuhat aasta lõpuks? Väga keeruline juba.

PÜHAPÄEV
Eile õnnestus mingi viirus ligi saada. Järsku hakkas kõris kipitama ja kergelt jahe üle kere. Sügisesed halva ilma rõõmud. Seetõttu ei julenud täna ka pikale jooksuotsale minna, tegelikult ei olnud aega ka väga.
Tegin 10,16 kilomeetrise ringi, aega läks 1:06:03, selline mõnus rahulik kulgemine, tempo 6:14 kilomeetri kohta. Sisse jäi ka üks korralik tõus, Maarjamäelt Lasnamäele sinna Lauluväljaku taha.

- 83,9 kg

41. BMW BERLIINI MARATON, 28.september 2014!

Herzlichen Glückwunsch! 

Liebe(r) H., 

die Vor-Registrierungsphase ist beendet, die Lostrommel wurde eifrig gerührt und die Gewinner unter 74.707 Bewerbern gezogen. Wir freuen uns Ihnen mitzuteilen, dass Sie für einen Startplatz ausgelost wurden und somit am 41. BMW BERLIN-MARATHON 2014 teilnehmen können! 


Congratulations! 

Dear H., 

The pre-registration phase has come to a close, the lottery wheel has been spun, and the winners from among the 74,707 applications have been randomly chosen. We are delighted to be able to inform you that you were selected to participate in the 41st BMW BERLIN-MARATHON 2014! 

Pilt napsatud interneedusest. 

Vigastus?

Mingi jama jalaga. Vasaku jala pöia pealt on valus miskipärast, kui jalg kõverdub. Eile (kolmapäeval) peale jooksu lõi välja. Imelik värk. Ei väänanud, ei põrutanud, ei midagi. Läbisin 8,12 kilomeetrit. Päris kõva tuul oli, vahepeal tibutas kerget vihma, sooja oli ca +10 kraadi. Aega läks 49:44, kilomeetri aeg ca. 6:07 keskmiselt.

Oktoobri lõpus toimub oluline loosimine - kas on võimalik osaleda 2014 Berliini Maratonil või mitte :) Mõte on hetkel - et osaleda täitsa tahaks.
Kuna eelmisel aastal müüdi kõik kohad kolme tunniga välja, siis sel korral on puhas loto - kõik said end kahe nädala jooksul kirja panna ja siis lihtsalt loositakse.

Algselt oli plaan täna ka jooksma saada aga jalg on valus. Pole mõtet end piinata.

Edasi ülima eesmärgi suunas.

Mis see on? Eks ikka see, et tuleb tuhat kilomeetrit ka sel aastal vähemalt täis saada joostes.

Esmaspäeval läksin kohe peale tööd tiirule - kogunes 7,87 kilomeetrit ja aega läks 50 minutit ja 45 sekundit. Palju pole enam tegelikult jäänudki - 232 kilomeetrit ootab veel ees. Kui igal nädalal keskmiselt vaid 21 kilomeetrit läbida, siis saab kenasti selle numbri kokku. Ilmselt saabki. Samas on veel väike võimalus, et saab rattaga ka veel sõita, aga selliste jahedate ilmadega ei ole nagu seda lusti sadulasse ronida.

- 83,0 kg (millise valemiga saada suusamaratoni ajaks 77 kg peale?)

Kolmapäev: töölt koju, söögitegemine, kõht täis, natuke vedelemist ja kell pool üheksa tänavatele jooksma. Kuna homme on pidulik lindilõikamine (palun minge kõik valima ja ärge kesikuid valige!), siis käisin ja jooksin selle uue Filtri tee lõigu läbi. Edasi mööda Tehnikat Endlani ja sealt tagasi mööda Koidut. Kokku 8,96 kilomeetrit ajaga 55:25 (6:11). Pulsivööd ei pannud, sest see nagunii valetab. Hingamine rahulikult läbi nina. Sadas kerget uduvihma alguses. Jooksukilomeetreid on praegusel hetkel kokku 777 käesoleva aasta peale.

- 83,1 kg

Sellega on ka selle nädala sportimised sporditud. Homme õhtul staadionile vaatama, kuidas Türgiga mäng kulgeb ja laupäeva varahommikul lennukisse, et kaasa elada Eesti jalgpallikoondisele Rumeenias.

VÕITLE, EESTI, VÕITLE !!! :)

2. Tartu Linnamaraton (21,1km).

Laupäeval toimus teine Tartu Linnamaraton. Kui eelmisel aastal võtsin osa 10 kilomeetri jooksust, siis sel korral oli esimest korda kavas ka poolmaratoni distants ja sellest ma osa võtsingi. Kümme kilomeetrit on minu jaoks liiga hoogne ja rütmikas ning maratoni olen ma sel aastal juba jooksnud. Seega oli poolik esimene valik. Saab üsna rahulikult joosta ja ei ole ka liiga pikk ditsants läbimiseks. 

Reede õhtul maandusime Tartusse tuttavate juurde öömajale ja ettevalmistuse hulka kuulusid sellised toredad joogid. Natuke pastat ka, sest ainult vedelast leivast võib väheseks jääda.

Laupäeva hommikul siis starti ja oli vaja lahendada riietumise küsimus. Lõpuks jäid põlvikud, pikad püksid ja pikk särk ning veel vest. Buffi ja kindad jätsin siiski maha. Otsus oli ka õige - kordagi ei olnud ei palav ega ka külm. Vaid esimesel paaril kilomeetril oli sõrmedel jahe.
Jooksma läksin siis plaaniga, et jooksen suhteliselt rahulikult ja hea enesetundega. Stardipaugu kõlades panimegi ajama, natuke oli veel uni silmis, kuid muidu enesetunne hea. Võtsin kõrvale ühele meesterahvale, kelle tempo tundus õige olevat. Kohati pidin natuke end tagasi hoidma, et mitte eest libiseda. Kell näitas esimese kahe kilomeetri ajaks 5:07 mõlemad. No sa siis lasime sama pundiga edasi kuni esimese joogipunktini, kus see tükkideks lagunes ja edaspidi jooksin enam-vähem üksi. Vahel harva mõnele sappa sattudes. Kümne kilomeetri märgi magasin maha, kuid pärast protokollist sain teada, et aeg oli 50:50. Lasin aga samasuguse hooga edasi, joogipunktides haarasin joogi hoo pealt, kallasin pool maha ja siis ülejäänu jõin ära. Tartus on rada ses mõttes "põnev", et rajal on üks trepp, millest vaja üles ronida (Atlantise ees) ja siis 3 kilomeetrit enne lõppu tõus Toomemäele. See viimane on ikka päris raske. Sain seal kirja oma kõige aeglasema kilomeetri - 5:21. Samas oli teistel veel raskem. Ainuüksi selle tõusuga jooksin mööda kaheksast ja ülevalt alla tulles veel umbes sama paljudest sportlastest. Muidugi oli seal palju ka maratoni jooksjaid, kel poole pikem maa selja taga. No ja mis siis sai? Finišis seiskus kell ajaga 1:46:15. Koht 103 kokku 297 lõpetaja hulgas, omas masinaklassis 19 koht.  Kogu distantsi keskmine kilomeetri aeg 5:02. Esimesed kümme kilomeetrit 5:05 keskmise tempoga ja viimased 11,1 kilomeetrit oli tempo keskmiselt 4:59,5. Seega - teine pool kiiremini kui esimene:) Ja seda ilma erilise pingutuseta. Kordagi ei olnud sellist tunnet, et kole raske on. Välja arvatud muidugi Toomemäe tõus, see võttis küll hingeldama tippu jõudes. Aga ka sellest sain ruttu üle.

Selline see poolmaratoni rada oli.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et 1:44:59 poolmaratonis on tegelikult sees olemas. Lihtsalt tuleb ta õigel päeval kätte saada. Sel korral ma isegi ei üritanud, sest tahtsin joosta nii, nagu parajasti mugav on:)


Tegin ka väikese ülevaate, mitu korda olen jooksnud poolmaratoni või pikema otsa. Personaalne excel ulatub tagasi aastasse 2002 ja sealt sain üht-teist kätte:

2002: Tartu Jooksumaraton (see on see 23 km pikkune üritus)
2003: Tartu Jooksumaraton
2004: Tartu Jooksumaraton ja trenn koos ühe tuttavaga 30 km (ta valmistus maratoniks)
2005: Tartu Jooksumaraton
2006: Tartu Jooksumaraton
2007: Tartu Jooksumaraton
2008: Tallinna Sügisjooks poolmaraton
2009: Tartu Jooksumaraton
2010: Tartu Jooksumaraton, Keila poolmaraton, trenn 28,5 km, Tallinna Maraton
2011: Tartu Jooksumaraton, trennis 21,2 ja 22,3 km, Keila poolmaraton
2012: trennides 21,6; 26,76; 21,1; 28,8 ja 23,7 km. Rakvere Ööjooks poolmaraton, Riia Maraton, Keila poolmaraton, trennis 30 km ja Tallinna Maraton
2013: Tartu Jooksumaraton, trennis 24,15 km, Stockholmi Maraton, Keila poolmaraton, Tallinna Sügisjooksu poolmaraton ja Tartu Linnamaratoni poolmaraton.

Nii et, kui arvutuspulgad ei valeta, siis vähemalt 33 korda.

Sodikorjamise eri.

Täna oli mahti ja ka vajadust natukene ühte sahtlit koristada ning sealt sai suure hunniku muu sodi kõrvalt korraks päevavalgele kraabitud igasugu sportimisega seotud sodi. Siin need on. Miskipärast olen enamus stardinumbreid ka alles hoidnud. Eks kui ruumipuudus hakkab veel teravamalt pitsitama, siis tuleb need lihtsalt prügikasti tõsta...

Ajapikku kogunenud osalusmedalid.

Stardinumbrid ja diplomid.

Sel nädalal olen kaks korda jooksmas käinud.
Esmaspäeval 5,43 kilomeetrit ajaga 37:52 (6:58), pulss 127.
Neljapäeval 7,84 kilomeetrit ajaga 48:13 (6:09). Pulsikellaga olen tõsiselt pahuksis. Jooksu ajal näitab reeglina jätkuvalt aiateibaid. Niikui pihta hakkad, tõmbab numbrid kohe 160-170 vahele. Ja siis vahel harva näitab selliseid numbreid, nagu tegelikult on, 135-140, vähemalt ma arvan nii. Täna näiteks oli jälle sama jama. Jooksin kogu aeg sama tempoga, rahulikult, läbi nina hingamine. Igavene tüütus.

Homme õhtul sõidan Tartusse ja laupäeval läbin seal pooliku maratoni. Niisama - kilometraaži kogumiseks.

Sügis käes

Külm tuul puhus üle metsalagendiku. Tumedas nahkjopes mees surus käe aeglaselt põuetaskusse ja tõmbas sealt välja tuhmilt helkiva püstoli. Hommikusest rõskusest kohmetunud sõrmedega urgitses ta portfellist padrunisalve ja lükkas selle harjunud liigutusega käepidemesse. Siis vaatas ta karmi pilguga endast mõne meetri kaugusel seisvat inimgruppi. Kostis kaitseriivi metalne naksatus. Ärevil nägudega inimesed kangestusid paigale. Keegi ei hinganud, pead laskusid rinnale. Relvaga käsi tõusis aeglaselt. Mõni sulges erutusest silmad. Lajatas pauk. Sügisjooks oli alanud.

Sel aastal oli nii, et kuni kalendrisuve lõpuni oli ilm ju enam-vähem viisakas ja talutav, kuid nii kui sügise ette keeras, langes termomeeter pea nullini.

Esmaspäeval ajasin tööle minnes juba paksema jope selga.
Teisipäeva hommikul panin mütsi ka pähe.
Kolmapäeval panin lisaks mütsile ka kindad kätte.
Õhtul tekkis võimalus jooksma minna, tegin ühe tiiru - kokku sain 8,14 kilomeetri. Aeg 49:22, mis teeb kilomeetri ajaks 6:04. Loomulikult olid mul kindad käes, buff kaelas ja kõrvadel. Jooksma minnes lülisin sauna sisse. Tagasi tulles oli ikka paganama mõnus lavale ronida. Vihtlemine!
Kaal 82,5! Nii kurb, kui see ka pole, siis järgmisest kuust vist radikaalsed meetmed kasutusele, kaalu langetamiseks, võtta tuleb (emakeele õpetaja õnneks ei näe). Suusamaratoni kergema läbimise eesmärgil ja enesetunde kergitamiseks kah.

Neljapäeval käisin jälle peale tööd jooksmas. Seekord 6,1 kilomeetrit ajaga 37: 21 (6:07). Selline mõnus kerge kulgemine. Oli kaks kraadi soojem kui eile: +8'C.

Reedel ja laupäeval olen Tartus. Sporti ei tee enne esmaspäeva millimeetritki.

Iseenesest ei olegi ju paha...

Läbitud kilomeetrid viimaste aastate jooksul.

RMK Kõrvemaa Rattamaraton 2013 (21,5 km ) ja Pirita Sügisjooks 2013.

Töötab! Võin vist ennustajana tööle minna, sest mõlemad etteasted läksid täpselt nii, nagu ma eelmises postituses eeldasin. Aga nüüd kõigest järgemööda.

Kõigepealt laupäevane rattasõit. Igasugu sekeldustest hoolimata jõudsin kohale pool tundi enne starti, võtsin oma numbri ja asusin stardikanga taha teisele joonele. Teadupärast on see hea hoolaud paremale positsioonile:) No ja siis läks lahti - kui tavapäraselt on esialgu olnud kindel koht esikümnes või vähemalt kahekümnes, siis sel korral kadus suur punt kohe eest ära, neli kilomeetrit suutsin osadega veel sammu pidada ja siis tuli vahe sisse. Kuni 11 kilomeetrini jälitasin kolme poissi, kes liikusid sadakond meetrit eespool. Laskumistel vahe vähenes, tõusudel kadusid eest. 7-8 kilomeetri kandis luges keegi mulle kohaks 27. Sain poistele sappa tagasi ja sõitsime koos kuni 18 kilomeetrini umbes, mina nagu kummipaelaga taga. Ja polnud lootustki kuskilt midagi juurde panna. Lõpuks päästis mind pika maaga kokkuminek, sain kellelegi sappa, massiga mäest alla veeredes ja siis end tuules hoides kiirusega 30+. Puhas kogemus ja elutarkus vist:) Kõkkuvõttes sain kohaks 24, lõpetajaid oli 230. Aeg 52:48, kaotus võitjale 7:24, koht vanuseklassis 3/18 :) Keskmine kiirus 24,4 km/h, pulss 168/181. Sõitsin pea kaks minutit kiiremini kui aasta varem, aga koht oli kolme võrra kehvem. Sel aastal oli 12 lõpetajat vähem. Peale sõitu õnnestus ära kaotada oma rattaga sõitmise prillid :(

Pühapäeval siis jooks. Kohale aegsasti, eelmisel aastal oli numbrite kättesaamisega igavene nöök. Sel aastal aga sujus kõik kenasti ja aega jäi piisavalt, et sooja teha ja niisama ringi vaadata. Jalad olid tuimad ja magu punnitas. Värska aitas kaasa röhitsuste tekkele:)  Start! Võtsin sappa samale värvikale tüübile, kellele aasta tagasigi, kuid peale esimest kilomeetrit oli selge, et see oli suur viga:) Ta jooksis hoopis teise tempoga sle korral. 4:16!!! Lõpuks oli ta aeg 26 minuti alguses. Surm hakkas juba suu juurde tulema ja paganama raske oli. Peale teist kilomeetrit mõtlesin, et peaks koju tagasi pöörduma - 4:35. Aga siis mõtlesin, et proovime ikka lõpuni, laseme sutsu tempot alla. Järgmised kilomeetrid 4:49 ja 4:51, siis hakkas nagu eluvaim sisse tagasi tulema ja viimased kaks sai taas läbitud 4:40 ja 4:35. Keskmine kilomeetri aeg 4:38 seekord, mis on 4 sekundit kilomeetri kohta aeglasem kui mullu. Sel aastal oli jooksjaid 42 rohkem finišis, kuid imekombel paranes mu koht 49 võrra koguni - 90/362. Oma nooruseklassis 25/51, meeste arvestuses 77/182. Aeg siis 27:46, pulss 171/187.

Ehk läks nagu oli arvata - elu pikima "hooaja rattatrenni" peale tuligi parem aeg ja jooksuvorm ongi kehvem. Olen vähem sel aastal jooksnud, eriti kiireid lõike. Samuti on  kaaluvahe 2 kg võrreldes aastatagusega. Halvemuse suunas muidugi. Nüüd siis vaatan niisama ringi ja lähen jooksen Tartus poolmaratoni 5. oktoobril. Niisama, läbima lähen - kahe tunni sisse ajaga.

Sprindid ees ootamas.

Ahoi!

Sel nädalavahetusel on ees ootamas kaks spordiüritust, kus tuleb juba stardist alates lasta nii, et veremekk suus ja pulss punases. Nii piltlikult öeldes. Tegelikult pingutan nii nagu torust tuleb ehk palju jaksu on.

Nimelt laupäeval on Kõrvemaa Rattamaraton, kus kavatsen osa võtta 21,5 kilomeetri matkasõidust. Eelmisel aastal läks raja läbimisele 54:35, kaotus esimesele oli 8:42 ning sain selle tulemusega 21 koha (23,6 km/h). Kokku oli mullu 242 lõpetajat.  Hetkeseisuga on 240 ratturit stardiprotokollis, kuid küll neid natukene ilmselt lisandub täna ja homme.

Pühapäeval on kavas Pirita Sügisjooks. See on 6-kilomeetrine sutsakas. Aasta tagasi oli mu ajaks 27:04, koht 139 ja kaotus võitjale 7:54. Lõpetas 2012 aastal koguni 320 jooksuhuvilist. Praeguse seisuga on stardiprotokolli kantud juba 265 jooksjat, mis ilmselt toob ka pühapäevaks rajale rohkem jooksjaid, kui tosin kuud tagasi.

Miskipärast on mul tunne, et sel korral tuleb jooksutulemus natuke kehvem ja rattatulemus natukene parem. Pühapäeval kell 12:30 olen juba targem ja näen, kuidas see ennustus paika pidas:)

Sel nädalal otseselt sportinud ei ole. Teisipäeval käisin rattaga jalutamas ehk natuke lihaseid lõdvestamas peale pühapäevast pikemat pingutust. Sõitsin 17,4 kilomeetrit rahulikus tempos ja eile õhtul sörkisin 5 kilomeetrit. Endomondos käib mul oma õe nimekaimuga tihe rebimine kahes jooksutabelis, sain väikese vahe sisse jälle:) Aga ta jooksvat sel aastal tuhat täis, nii et ma vist jään alla ikka lõpuks.

SEB 16. Tartu Rattamaraton (89km) - lumme lasta ehk hirmul on suured silmad.

Tehtud ta ongi.

Hirm enne starti oli päris suur, õigemini hakkas see peale juba peale registreerimist. Viimati sai pikal sõidul käidud 2007 aastal, mis oli mulle ka esimeseks korraks. Distantsiks märgiti sel korral 87 kilomeetrit ja ma veetsin rajal aega 5 tundi ja 47 minutit. Tagamaadest ka – juuli alguses väänasin jalgpalli mängides niimoodi hüppeliigese välja, et see pandi kipsi. Sisuliselt ei olnud enne rattamaratoni trenni teinud, kuus korda käisin väntamas – kokku 132 kilomeetrit. Kehakaalu oli lisandunud suvega pea viis kilo. Loomulikult oli rada ka porine ja see oli üks tõsiselt raske katsumus. Peale seda ei teinud ma sel aastal enam millimeetritki sporti, sest vastikustunne oli nii suur ja lisaks sellele olen peale seda sõitnud ainult Rattamaratoni lühikesi otsi.

Selle aasta juurde tagasi tulles oli mind miskipärast pandud viiendasse stardigruppi ja antud numbriks ühe infotelefoni numbriga samasugune – 1182. Raalisin siin oma hallineva peaga, et sel aastal on ju natuke sõidetud ka, ilm tundus tulevat hea ja rada porivaba ning eeldasin, et ehk suudan hoida keskmist kiirust 20 km/h juures ja lõpetada alla viie tunni.

Laupäeval sõitsime Tartusse, et saaks hommikul normaalselt magada, sest kella 9 paiku peab ju juba stardipaigas olema. Õhtul tegime ühekorraliku pasta carbonara ja loputasime selle mõne õllega alla. Kuskil 23 paiku sai voodisse ronitud ja magatud umbes veerand kaheksani hommikul.

Otepääle jõudes oli linn juba sigimist-sagimist täis ja sättisime endki stardipaika, enne oli vaja veel oma ratas juppidest kokku laduda, sest vedasin seda pagasiruumis. Enne stardikoridori minekut kaalusin tükk aega, kas minna lühikese või pika särgiga, kuid esimene võitis. Vahepeal oli hiljem metsade vahel natuke jahe kohati, kuid lõpus tuli päike välja ja oli hea olla.

Sisenesin oma kohale kuskil 10 minutit enne starti, sest milleks ronida ette endast poole kiirematest sõitjatest. Plaan oli alustada rahulikult ja eelkõige mitte end kooma tõmmata juba Harimäeks, mis pidi olema kuskil kahekümnenda kilomeetri kandis. Peale stardipauku sai üllatavalt kiirelt liikuma ja üldse esimest korda sain stardijärgsest tõusust üles sõita, varasematel aastatel on seal alati juba ummik tekkinud ja enamus jalutanud, seekord sõitsid enam-vähem kõik ümberringi, mõned üksikud kõndisid. Etteruttavalt tahan öelda, et kogu sõidu jooksul panin jala maha kolm korda. Esimesel korral kuskil alguse poole, kus olid suured punaseks värvitud kivid metsa sisse keerates, millest kõik üle jalutasid ja teisel korral kuskil poolel maal, kus oli hästi järsk tõus, mis samuti üksmeelselt sammudes võeti. Kolmas kord oli ca 40 km enne lõppu, kus oli vaja sadulat kohendada, olin selle hommikul natukene liiga pehmelt kinni keeranud. Joogipunktides ei peatunud, kahes anti tops kätte ja kolmandas pudel, ülejäänutest sõitsin niisama läbi. Joogipudeli jätsin endale, sest varem oli enda oma ühel laskumisel ratta küljest lahkunud.

Esimest kukkumist nägin paar kilomeetrit peale starti, kus keegi askeldas ratta ümber verise põlve ja küünarnukiga, järgmisel tõusul nägin juba esimesi kummivahetajaid. Neid oli hiljem ikka kõik teeääred täis, pluss jalutajaid, kes rattaid käekõrval järgmise teeninduspunktini tüürisid. No ja nii see sõit vaikselt veeres, Harimäe magasin maha, igatahes mingit suurt tõusu ei märganud. Kui pool maad oli sõidetud, siis tekkis tunne, et täna vist saab eluga finišisse, kui 30 km veel sõita jäi, oli selge, et aeg tuleb 4:15 vähemalt, kui midagi ei juhtu. Ühel korral oleks ise ka kukkumises osalenud, aga õnneks olin esimene, kes püsti jäi ja maaslamajate vahelt läbi mahtus. Üldiselt midagi märkimisväärset ei juhtunud, sõit oli üllatavalt sõidetav ja enesetunne mõnus.

Paks tolmuahv on finišeerunud.
Pilt Internetist, autor ja allikas näha.

Lõpuaeg 4:00:49. Ei, mul ei ole kahju, et 4 tunni piir alistamata jäi :) Arvestades 2007 aasta sõitu, parandasin aega ca 1 tund ja 55 minutit. Koht 2045/3115, pulss 155/174 (nagu näha, ei võtnud viimast), keskmine kiirus 22,2 km/h. Mine tea, ehk sõidan järgmisel aastalgi pika maa läbi. Aga ei luba midagi. Võib juhtuda, et hoopis üks maraton tahab jooksmist sel ajal umbes.

992

Täpselt niipalju kilomeetreid on sel aastal läbi pedaalitud rattasadulas. Ei grammigi vähem ega rohkem. Seega - olen rattamaratoniks valmis. Noh nii valmis, kui olla saab. Kardan. Kole pikk maa, raske kindlasti. Eesmärk on läbida ja hea oleks, kui saaks kiiremini kui viimati, aastal 2007. Mingit tulemust ei saa ju oodata, sest treenitud pole tuhandet kilomeetritki:) Kui alla 5 tunni kohale saab, olen väga rahul.

Rattasõiduga on sel aastal iseenesest ju tegelikult hästigi, peaaegu sama palju, kui eelneval kolmel aastal kokku, on sõidetud. (2012 401 km, 2011 354 km ja 2010 280 km)

Sel nädalal jõudsin kaks korda väntama. Kõigepealt esmaspäeval peale poolmaratoni käisin lihtsalt vaikse tempoga õrnalt pedaalimas. ET jalgu lõdvestada. Enesetunne paranes iga kilomeetriga. Läbitud 26,06 kilomeetrit (20,3 km/h), aega läks 1:16:56 (pulss 115). Tegin tiiru ümber Ülemiste järve umbes. Noh väikese kaarega.

Neljapäeval Nõmme/Harku, läbitud distants 32,48 km, (24,8 km/h), aeg 1:18:39 (pulss 135). Oli täitsa hea. Panin omale kõrva taha, et grupi etteotsa pühapäeval ei roni, hoian alati kellegi tuulde:)

Nüüd pole muud, kui laupäeva õhtul Tartusse aklimatiseeruma ja pühapäeval KANNATAME ÄRA.
Õhtul peale seda jama saun ootamas:)

SEB Tallinna Maraton 2013 (21,1 km) - Tallinn, Vabaduse väljak ehk sada häda.

Alustame siis algusest. Hommikul ärkasin kell 09:10 ja mõtlesin, et maratoonarid on juba 10 minutit jooksnud. Kohe väike kergendustunne oli, sest hommikune ärkamine ja sportimine ei ole minu jaoks. Sõin siis natuke, ajasin jooksuriided selga ja kohtusin kahe sõbraga, kellega koos kõndisime stardipaika. Ega palju aega ei olnudki, riided pakihoidu ja võtsime positsioonid stardialas sisse. Esmakordne Tallinna poolmaraton tähendas startimist loomulikult viimasest - 2000+, grupist. Seega peale stardipauku tammusime alguses niisama ja siis hakkas pihta see laveerimine, et ettepoole pääseda. Teisest kilomeetrist alates olid sääremarjad nagu tuimad pakud, absoluutselt mingit kergust ei olnud ja tegid valugi. Ja nii kuni viienda kilomeetri lõpuni välja. Seejärel oli nii paar kilomeetrit valus parem õlg. Siis hakkas natuke pistma paremal roiete all. Ja distantsi teine pool tegid reied eestpoolt natuke valu ja olid kui tuimad pakud... Palav oli... Kilomeetrimärgid olid väga halvasti paigaldatud. Kui juba numbritel on värvivahe, siis võiks see olla ka kilomeetripostidel. Praegu pidi väga palju pingutama, et üldse aru saada, kellele mingi märk on mõeldud.
Ving-ving-ving!

Juba kolmandast kilomeetrist oli selge, et täna pole mõtetki loota rekordiparandust. Jooksin nagu jaksu oli ja seda eriti ei olnud. Kolmes joogipunktis lausa kõndisin mõned sammud joomise ajal. Sellist kergust, mis oli Ülemiste jooksul, ei olnud ligilähedastki. Esimese kümne kilomeetri aeg on protokollis 53:06 (hallooo !!!) ja koht 667. Positiivne on see, et finišini tõusin sealt 121 kohta.

Jooksu käigus täitus seitsmesajas (700) selle aasta jooksukilomeeter.

Tulemus: 1:48:26
koht 546/2440
vanuseklass 68/167
mehed 479/1481

Eelmisel aastal Rakvere Ööjooksul püstitatud isiklik rekord jäi enam kui kolme minuti kaugusele. Aga seal olid ka ideaalsed tingimused, õhtune aeg, mil enamus trenne sai tehtud ja väga hea jänes.

Ja ärge te kunagi õppige teiste vigadest :) Pange ikka tuttuued tossud jalga enne poolmaratoni. Tegelikult ega otseselt viga midagi ei olnud. Aga äkki tekkisid need vaevused jalgadele nendest? Kuskil kolm kilomeetrit enne lõppu hakkas vasak jalg tunda andma - väike vill oli tekkinud jala siseküljele kanna poole. Teisel jalal küll ei olnud, nii et ehk äkki oli väike sodi soki või tossu sees. Ja vaatamata kasutatud vaseliinile hakkasid jooksupüksid ikkagi hõõruma higistamise ja vee pähe valamise koosmõjul. Ei jäänud head emotsiooni seekord. Mis sa teed.

Nüüd on siis pühapäeval ees ootamas kohutavalt hirmuäratavad 89 kilomeetrit rattasadulas - Tartu Rattamaraton. Jääb vaid loota, et ei saja enne ja rada on kuiv, see teeb ehk läbimise ikka oluliselt lihtsamaks.

Uued nunnud!

Esmaspäeval oli tööl selline lugu, et hommikul tööle tulles kaks kolleegi ägisesid ja tatistasid. Ähvardasin neid vägivallaga, kui peaksin ise ka haigeks jääma. Teisipäeval hakkas kolmas pealelõunal kurtma, et külm on ja paha. Kraadis siis tunnikese pärast ja 37,7 oligi tabelis. Siis juba hakkas endalgi imelik tunduma, kerged surinad sõrmeotstes ja hell nahk torsol. Igaks juhuks õhtul sörkima ei läinud. Käisin hoopis lapsele tuulelohet ostmas ja komistasin muuhulgas ka Sportlandis selliste asjade otsa. Tegelikult oli natuke nagu vaja ka juba uusi.

Jooksuekspert kirjutab:

Asics GT 2000

Toestusega jooksujalats, sobib raskemale jooksjale ning ülepronatsiooniga jalatüübile. Uuenenud mudel, kergem kui eellane. GT 2000 on lihtsama ehitusega kui Kayano, aga pakub sarnaseid omadusi märksa odavama hinna eest.

Kõlab nii, et mulle loodud.

Täna käisin ja proovisin ära. Sõitsin rattaga Järvele, seal jooksin koos vabariigi esisuusatajaga 3 kilomeetrit (16:49) ja seejärel tegime veel rattaga viis ringi, kus ühines ka treenimise maailmameister, ja koju tagasi. Rattakilomeetreid kogunes mul 21,82 (1:11:11).

Tossud olid nii nagu ka kaks eelmist paari, sama firma ja jalanumber, vaid teine mudel. Igati hea tundus. Plaanin neid kohe kasutada pühapäevasel poolmaratonil. Enne seda ühtegi trenni ka enam ei tule. Pole lihtsalt aega.

Edu kõigile, kes pühapäeval jooksma lähevad!

Ei tohi toolil tukkuda, võid maha potsti kukkuda.

Kui sa märkad tänaval jalgratturit, kes ülekäiguraja ohutussaarel seisma jääb ja siis aeglaselt pikali vajub, siis ilmselt olen see mina...

Just nii juhtus eelmisel pühapäeval, kui läksin tagumikku sadulaga harjutama ja Ülemiste järve jooksust lihaseid pehmemaks väntama. Sõitsin kodu juurest läbi Tondi ja Rahumäe Nõmmele ning tegin ühe tiiru Harku ringil, sealt edasi mööda seda kerget liiklemise teed Astangu suunal. No ja siis Kadaka ja Akadeemia ristil see juhtuski. Sõitsin mööda sebrat üle ühe sõidusuuna raja ja jäin siis järgmist foori ootama, kui järsku selgus, et vasak klipp lahti ei tule ja nii ma pikali käisingi. Ühel autojuhil oli esirea koht vaatamiseks. Ehk oli tal lõbuski. Mulle tasuks katkine (kriimustatud) vasak põlv. Sel aastal teine kord siis maoli niimoodi. Vahel kohe juhtub. Aga mis ei tapa, teeb tugevamaks ja tegin veel tiiru Kakumäele peale ja koju jõudes olin vändanud mõnusad 46 kilomeetrit ajaga 2:05:52, keskmine pulss 130, kiirust polnud ollagi - 21,9 km/h.

Esmaspäeval kerge jooks 6 kilomeetrit. Aega 34:24 (5:44).

Kolmapäeval jooksin 5 kilomeetrit, 28:53 ja 5:42.

Neljapäeval oli see raskem trenn. Kokku 11 kilomeetri, sh. 5 X 1500 lõigud, mille vahele 500 meetrit veel aeglast sörki. Need pooleteisekilomeetrised otsad tegin tempoga ca. 4:36 kilomeetri kohta. Alguses oli 2 km kerget jooksu soojenduseks ja lõppu ülejäänud ka kergelt. Kogu trenni keskmine tempo 5:27. Seekord oli päris mõnus ja ei teinud kuskilt midagi piina ei valu, kannatas ilusasti ära selle tempo.

Reedel oli sünnipäevale minek ees, kuid enne veel jõudsin vahetult peale tööd kergele jooksuotsale. Vihma sadas alguses päris tihedalt, kuid see aitaski ära proovida uue kileka:) Töötas. 5,14 kilomeetrit, 29:04 (5:39).

Pühapäevaks nägi kava miskipärast ette 16 kilomeetrit. Kuna olin väsinud eelmise ja sama päeva tööst sauna juures (trimmer + kirves), siis otsustasin kümme eest ära jätta. Ega see mind ilmselt selle nädalavahetuse poolmaratoni silmas pidades tugevamaks või paremaks poleks nagunii teinud. Silkasin 6,34 kilomeetri ajaga 37:45 (5:57).

Augustis oli tagasi vaadates 13 jooksutrenni, kilomeetreid 116. Rattaga sõitma jõudsin vaid 3 korda!! 106 km. See rattamaraton saab olema raske...

Ahjaa. Vahepeal ei kaalnunud end kolm nädalat. Midagi pole muutunud - endiselt 82 kg.

Sel nädalal on plaanis joosta 2-3 korda ca 5 kilomeetrit kergelt. Siis mõned päevad puhata ja pühapäeval siis see poolmaraton.

Jaksu kõigile!

41. ümber Ülemiste järve jooks.

Ja ongi järvel taaskord tiir peal. Mitmes kord? Ausalt öeldes ei oskagi öelda. Sinna kümne kanti ehk on juba neid kordi või natuke alla.
Ilm oli ilus ja päikesepaisteline, natuke oli tuul ehk liiga tugev (eriti kümnendal kilomeetril, kui see otse vastu puhus), kuid muidu ideaalne jooksu jaoks. Sooja natukene alla kahekümne kraadi stardis.

Plaan oli joosta mitte aeglasemalt, kui planeeritav poolmaratoni tempo (1:45 on vaja alistada seal mõne nädala pärast), ehk siis mitte üle 5 minuti kilomeetri kohta. Stardist kohe vilkalt ajama, et mitte pudelikaela jääda sinna väravate vahele - õnnestus. Ja ega siis muud ei olnudki, kui katsu aga tempot hoida enam-vähem, nii et end kinni ei tõmba ja loe aga kilomeetreid lõpuni. Esimene joogipunkt oli 5 kilomeetri peal. Ebameeldiva üllatusena pakuti vaid vett, aga noh mis sa teed. Paar lonksu kõhtu, natuke mütsi sisse ja jooks jätkus.

Kuskil 8-10 kilomeetri vahel natukene pistis paremal pool roiete all, aga ei midagi hullu, kannatas ära. 10 kilomeetri aeg oli täna 45:53! Ma ei ole viimasel kümnel aastal kindlasti nii kiiret kümmet joosta suutnud (4:35 keskmine kilomeeter). No ja siis kohe üheteistkümnenda kilomeetri märgi juurest algas see raske - metsas tõusude ja laskumistega - osa, mis muidugi vedas tempo alla. Jaks oli jäänud siledama osa peale:) Aga ei midagi väga rasket, vedasin end kenasti lõpuni välja. Mingist kiirendamisest muidugi juttu ei olnud.

Lõpptulemus 1:05:01 (4:39 km.), koht seekord 253 (5 km. peal 243), pulsinumbrid 169/184. Kõige kiirem kilomeeter oli teine - 4:19 ja kõige aeglasem esimene metsas - 12 kilomeetri peal - 4:56. Hetkel on protokollis lõppaja saanud 849 lõpetajat.

Algamas on võistluste aeg.

Täpselt kaheksa päeva ei teinud mitte midagi, mis sarnaneks spordiga. Kalapüük oli vast sellele kõige lähemalolev tegevus.

Sel esmaspäeval jõudsin tagasi ning haarasin kohe teisipäeval endal juustest ja vedasin trenni. Kerge jooksuots linnatänavail - 8,19 kilomeetrit ajaga 46:54 (5:44).

Eile ehk kolmapäeval ajasin maastikuvoki kurjaks ja suundusin Järve terviseradadele, kus tegin kerges tempos kaheksa ringi ja siis koju tagasi. Kokku 30,43 kilomeetrit, keskmine kiirus 22,8 km/h, aega 1:20:12 läks sellele, pulss 140. Sai ju end lolli peaga siiski Tartu Rattamaratoni pikale distantsile kirja pandud. Oi ma mäletan, kuidas ma seal 2007 aastal surin rajal. Enne seda oli 63 kilomeetrit ju distants. Mis oli mõnus. Ja siis järsku selline pikk ots. Ilma trennita peaaegu, sest suvel oli jalg kipsis, ca 8 kg raskemana, kui praegu olen. Loodetavasti läheb sel korral kergemalt ja saan ikka hakkama alla viie tunni...

Täna jälle kerge jooks. Jalad olid natukene pehmed, sörkisin 6,1 kilomeetrit ajaga 34:51 (5:43). Homme puhkan. Laupäeval kavas Ülemiste järve jooks ja pühapäeval, kui allah annab, siis väheke pikem rattaots ehk. Mis tähendab minu skaalal umbes 40km:). Kui kõik hästi läheb, saan enne rattamaratoni ehk 1000 km täis sel aastal isegi rattal veedetud.

Ei kaalu.

Otsustasin teatud mõjutustel kaalule ninanipsu mängida ja end mitte septembri alguseni kaaluda üldse. Pakun muidugi huupi, et eluskaal on umbes samas augus ka kolme nädala pärast. Samas järgmise aasta Tartu Maratoniks tahaks olla -7 kg praegusega võrreldes, et oleks vähem pekki mäkke vedada. Oleks-poleks...

Mis siis vahepeal tehtud on:

KOLMAPÄEV:
Rahulik jooks - 8,13 kilomeetrit ühtlases tempos. Aega läks 47:28, keskmine kilomeetri aeg 5:50. Ilm oli päris soe ja suvine.

NELJAPÄEV:
Tundsin end väga väsinuna, jooksmiseks oli ka ilm liiga soe ja õhtu edenedes tundsin veel vähem motivatsiooni ja jõudu end välja vedada. Seetõttu jätsingi trenni minemata, ehk lükkasin päeva edasi. Sai hoopis poes käidud ja reedeseks väljasõiduks vajalik kraam ära ostetud.

REEDE:
Programm nägi ette 8 km jooksu, sh. soojendus, siis 5 km 4:55 tempoga ja siis lõdvestusjooks otsa.
Esimene kilomeeter siis sörki ajaga 6:20 ja seejärel see kiire osa. Eks ajad natuke kõikusid, kuid ega see Endomondo nüüd ka liigselt täpne ei ole. Ajad kilomeetrite kaupa: 4:47; 5:04; 5:00; 4:44 ja 4:38. Ja siis jälle lõdvestav osa peale - 6:18; 5:43.  Jooksin Ida-Virumaal, Kauksi ranna vahetus läheduses. Polnud sealkandis sellisel õhtusel ja hämaral ajal varem vist jooksnudki, seetõttu tabas mind suhteliselt halb üllatus. Väga palju oli õhus väikest lendavat ollust. Kes teab, mis elukad need olid, kuid neid oli parvedena. Suud-silmad olid vahepeal täis selliseid mõne millimeetri pikkuseid tiivulisi. Õhk oli kohati paks suisa. Lõpus ikka köhisin paar minutit, enne kui hingetoru neist puhtaks sai:) Kokku tuli telefonitoru järgi 7,94 kilomeetrit koguajaga 42:34. Keskmine pulss 164.

LAUPÄEV:
Rahulik taastav jooks 8,06 kilomeetrit, aega 46:19, kilomeetri keskmine 5:45, pulss 149. Sama ring, sitikaid lendamas vaid ühes kohas, kuna jooksu tegin kuskil kahe paiku päeval. Täitus 600 jooksukilomeetrit sel aastal. Annab ikka venitada veel, et tuhat täis saada :)

PÜHAPÄEV:
Pikem jooks - 14 km, aega läks seekord 1:20:24, keskmine kilomeeter 5:45 ja pulss 148. Kilomeetri ajad eraldi 5:29; 5:24; 5:43; 5:52; 5:53; 5:44; 5:52; 5:36; 5:49; 5:48; 5:51; 5:55; 5:49 ja 5:41.

Sel nädalal on trennidega väga kehvasti, homme saan korra vast jooksma ja siis ongi kööga. Reisile minek Rootsi kunni juurde ja jooksmisega ei saa seal midagi pistmist olema. Tagasi esmaspäeval alles.

August hõikas august: "On kätte jõudnud august!"

Pühapäev, 28. juuli:
Päev varem sai joostud Keila poolmaraton ja seetõttu tundus olevat paslik natukene lõdvestuseks rattaga vändata, kergelt, nii et ei ajaks higiseks:) Tegin sellise otsa, et läbi Peetri küla ja Assaku, siis Kangru ja Raudalu ja sama teed tagasi. Kokku tuli 40,55 kilomeetrit, aega läks 1:40:11, pulsinumbrid 125/145. Ilm oli ilus ja päikeseline, kuigi kohati tugeva tuulega, mis muidugi vastu puhus.

Esmaspäev, 29. juuli:
Rahulik jooks, distantsiks 8,11 kilomeetrit, aeg 46:53 (5:47).

Teisipäev:
Panin Endomondo tööle ja tagasi minnes ka tiksuma, õhtul käisin veel jala poes/jalutamas. Distants kokku 6,7 km :)

Kolmapäev
"Lõigujooks". Distants 8,06 km, soojendus 1600 meetrit, siis 2 x 1600m. kiiret jooksu (ca 4:25 km kohta) ja 800 meetrit hästi aeglast sörki nende kiirete juppide vahele. Aeg kokku 45:39.

Neljapäev 01. august
Rahulik jooks 8,14 km, aeg 47:20 (5:49).

Pühapäev - jalutamine 5,22 km, reedel-laupäeval suvepäevad...

Esmaspäev
Tegin järgi pühapäeval toimuma pidanud pikema otsa. Läbisin 13 kilomeetrit, aeg 1:14:31 (5:44) keskmine pulss 151, jalutasin veel poole tunni pärast 3,2 kilomeetrit peale. Päeval, nagu igal argipäeval, tööle ja tagasi jalutuskäik ka otsa, a' 1,3 km üks suund.

Teisipäev, 06. august:
Ajasin teistkordselt sel aastal paksemate kummidega ja raskema ratta välja. Sõitsin Piritale, kus plaanisin mõned ringid teha. Tõusud olid minu jaoks ületamatud, liivased ja liiga järsud. Korra õnnestus ka pikali käia, kuna tagaratas käis ringi, hoog kadus ära ja tasakaal ka ja jalga ei saanud klipist kätte:) Siis õnnestus veel mingil järsul tõusunukil jalg krampi saada ja seda siis venitada seal oiates. Ning koju tagasi sõites õnnestus kiirust ületada - Lauluväljaku kõrvalt alla sõites bussirajal 52,5 km/h:). Kokku läbisin 30,3 km.

Keila poolmaraton 2013.

Mitte kuidagi ei taha see kirjutamine õnnestuda. Kogu aeg on mitu rauda tules ja nii kiire, et mitte ei raatsi aega kulutada. Oh ja ah ja pidev virin:)

Enne kui laupäevase poolmaratonini jõuan, väike kokkuvõte sama nädala eelnevatest tegevustest.

TEISIPÄEV:
Hakkasin siis oma poolmaratoni kava hoolega jälgima. Olgu juba ette öeldud, et sellest kinnipidamine on pea võimatu, sest nagu ikka suisel ajal, on nädalavahetused igasugu üritusi täis ja jooksmine nihkub seetõttu tihtipeale tahaplaanile ja pigem jääb üldse ära. Aga elu on ju elamiseks, mitte treenimiseks;)
Igatahes oli kavas 6 kilomeetrit rahulikku jooksu tempoga 5:52 kilomeeter. No ei oska! Kui ma sörgin, on tempo kuskil 6:30 ja siis ikka natuke väänad kiiremini ja kui joostud on, siis selgub, et olen ikkagi jooksnud 5:27 kilomeetri kohta keskmise ajaga. No mis seal's ikka.
Kui keegi teab mõnda head ja asjakohast abivahendit, mis aitaks tempot õigena hoida, siis rääkige või vaikige igaveseks. Endomondost pole küll eriti kasu, sest jooksev tempo ujub ekraanil ikka vähemalt minuti piires. Garmini kella ka ei raatsi osta:)
Kuna ilm oli ilus, siis sai veel paar kilomeetrit pärast peale jalutatud niisama.

KOLMAPÄEV:
Jõudsin lõpuks niikaugele, et ajasin maastikuratta kurjaks. Pühapäeval sai poest soetatud võti number 15, millega sai pedaalidele ligi ja need teiselt rattalt ringi tõsta. Ikka teine tunne kohe, võrreldes maanterattaga. Tänavatel hea muretu, lased hooga üle äärekivide, ei pabista kogu aeg. Suundusin Järve terviseradadele, kus tegin hooaja alustuseks kuus tiiru ja siis koju tagasi. Esimese korra kilometraažiks selle rattaga, mille raami ja muid olulisi osi katab veel eelmise aasta Kõrvemaa pori, tuli 25 kilomeetrit. Aega läks 1 tund ja 5 minutit.

- 82,8 kg

Neljapäeval ja reedel tööasjus Tartus. Pidu, pillerkaar, taastumine, asjaajamine. Nii see käis.

LAUPÄEV:
Keila poolmaraton, millel osalesin neljandat korda. Treeningkava nägi ette, et joosta tuleb 5:52 tempoga. Ma väga ei viitsinudki süveneda, aga plaan oli joosta alla kahe tunni. Et selline pikem trenn suuremas seltskonnas. Ilm oli ilus, stardis kuskil 21 kraadi sooja ja päikesepaiste, finišeerudes kraad-paar rohkem. Kuna tempot polnud plaanis kõrgena hoida, siis ei võtnud rajale midagi kaasa ka. Plaanisin joogipunktidega piirduda vaid. Start! Ja nagu ikka oli algus liiga kiire. Siin siis kilomeetrite ajad: 4:58; 5:19; 5:35; 5:44; 5:39; 5:47; 5:36; 5:32; 5:43; 5:35 (10 km 55:27). Peale teist kilomeetrit olin tempoga rahul. Teine pool läks niimoodi: 5:37; 5:45; 5:36; 5:36; 5:42; 5:38; 5:26; 5:45; 5:26; 5:27 (20 km 1:51:25) ja viimased 1,1 km 5:47. Poolmaratoni tulemus 1:57:12, koht 80. Igati rahul, oli hea trenn ja tulemus jällegi kirjas. Üks poiss jäi natuke kripeldama:) Jooksis teine 7-8 viimast kilomeetrit mu vahetus tuules ja siis 100 meetrit enne lõppu jooksis mööda. Ma ise ei oleks nii teinud. Aga ei heida ette ka - erinevus rikastab:)

Kõik müügiks!

Mul on kaks paari uusi jalanõusid üle. Ühed 18€ ja punased 20€. Äkki läheb kellelgi vaja. Sobivad ilmselt pigem 41 jalale.

500 kilomeetrit.

Reede:

Õhtul peale tööd, vahepeal küll süües ja niisama asjatades, tuli tahtmine väikesele jooksule minna. Käisin Kadrioru pargi kandis ja kokku läbisin 6,61 kilomeetrit ajaga 43:21 (6:33). Kui eelmises postituses virisesin pulsivöö kallal, siis seekord sain ta kuidagi kenasti tööle - keskmine pulss 135. Kuna kehakaalu on vaja alandada, siis jõin kõik kodus leiduvad õlled ära ja peale seda ei ole suisa kaks päeva mekkinud. Kaal on reageerinud sellele kilose tõusuga. Võitleb vist vastu. Näis!

Laupäev:

Mul oli täiesti kindel plaan minna ja maastikuratas esmakordselt sel aastal kurjaks ajada. Pumpasin kummidki täis ja õlitasin keti ära. Aga päeval oli nii palju asjatamist, et ei jõudnud ega jõudnud. Lõpuks kui kell oli kaheksa õhtul, olin valmis startima. Siis meenus selline tõsiasi, et erinevad pedaalid on ratastel. Ja et kas tuleks ära vahetada klipid kingade all, või pedaalid rataste küljes. Viimane tundus lihtsam, kuid ainult tundus... Kuna spetsiaalset võtit pole, siis ei mahtunud tellitav võti maastikuratta pedaalide vahele ja ei õnnestunudki neid eemaldada. Ühtlasi oli selle mässamise käigus läinud juba nii hämaraks, et enam polnud tahtmist kingadega ka mässama hakata. Ja sõitmata see sõit jäigi. Ratas, muide, on porine veel - eelmise aasta Kõrvemaa. Olen halb peremees oma vokile.

Pühapäev:

Lõuna paiku sai jalutamas käidud, suisa ca 8 kilomeetrit. Vanalinn oli paksult turiste täis - kena kohe vaadata. Õhtupoole sättisin end jooksma. Nagu hiljem selgus, täitus selle käigus pealkirjas mainitud 500. jooksukilomeeter sel aastal. Ega seda just palju ei ole ning eelmise aasta tasemeni jõudmiseks peab veel natukene rohkem juurde jooksma. Tundub teostamatu. Tiiru pikkuseks kujunes 13,38 kilomeetrit, aega läks 1:28:13 (6:36). Käisin Järvevanal ja Peetri külas. Selline hea ja kerge jooks pulsiga kuskil 135 kandis, sest kell ja vöö loomulikult jälle vigurdasid. 

- 83,2 kg

Kuna kava aitab distsipliini hoida, siis panin paika ka plaani, silmas pidades Sügisjooksu raames joostavat poolmaratoni. Maratoni sel aastal ei jookse. Eks ole seda rada juba kaks korda läbitud ka:)

runners world ja cool running abiga koostatud:)

Algul mõtlesin, et ehk täna rattaga tiirutama Järvele, kuid ilm on nagu hilissügisel...

Ta jookseb siiski.

Teisipäev
Kui taaskord sai esmaspäeval üle hulga aja jooksuots lahti tehtud, siis tuleb tunnistada, et jalad olid ikkagi tuntavalt kanged järgmisel päeval. Seetõttu küpses plaan, et tuleb natukene peale sörkida. Tempota, peaaegu jalutades. Nii tegingi. Väänasin pea veerand arbuusi makku ja asusin kõht ees sörkima. Algus oli vaevaline seetõttu:) Kuna ilm oli külmaks keeranud, siis pikad püksid ja särk olid abiks. Ei pidanud seda valikut kahetsema. Tavapärane Tehnika, Vana-Lõuna ring väikese mugandusega. Läbisin 5,08 kilomeetrit, aega läks 37:07 (7:18! km.). Jooksutabelis on võetud nüüd siht mitte teiselt lehelt välja kukkuda:)

Viimase kahe aasta jooksul ei ole minu arust paremat laulu tehtud:

Neljapäev
Vaatasin tänase kahe koleda tõusuga tuurietapi ära ja vedasin oma lodeva ihu tänavatele. Ei teate täitsa mõnus oli taaskord sörkida. Klapid peas ja vali muusika meelt lahutamas ja pingeid maandamas. Puhus päris kõva tuul, kuid muidu oli temperatuur normaalne.

Vahepeal hakkas ka tibutama, kuid see ei kestnud üle minuti. Pulsivöö ja kell ja keha ei saa omavahel joostes ikka kuidagi kokkuleppele. Kohe kui jooksma hakkasin, viskas numbrid 160+ peale. Siis poole tunni pärast kukkus järsku alla ja oli sama tempo juures 128-134 vahel:) Siis jälle üles tagasi ja alla ja üles... ja kui enne lõppu tegin ühe laulu pikuse kiirenduse, nii umbes neli minutit, siis tõusis pulsinumber kellal 162 pealt 164 juurde:) Ühesõnaga mingi jama on. Kokku läbisin täna 10.34 kilomeetrit, aega läks selleks 1 tund ja 10 minutit.

Tänase trenni lemmiklugu oli see:

Mõlemad ülalpool mainitud kergemuusikakollektiivid on minu meelest ka suurepärased esinejad ja nende kontserte on olnud tõeline nauding oma silmaga jälgida. Soovitan soojalt!:)

Kaal teeb muret. Üritan nüüd ikkagi 3-5 kilo allapoole saada. Moto on - alustan homme!:)

Ei viitsi, ei viitsi, ei viitsi...

Vähe sellest, et ma ei viitsi trenni teha, ma ei viitsi siia sellest kirjutada ka:)

Teate kui mõnus on diivanil lösutada, head-paremat näost sisse ajada ja mitte midagi teha?!

Aga eelmise nädala kolmapäeval võtsin end siiski kokku ja istusin ratta selga. Käisin Järvel, Nõmmel, Tabasalus ja Kakumäel. Kokku 50,1 kilomeetrit, aega kulus või kasutasin 2:01:46. Tegu on minu jaoks selle aasta pikima otsaga ja ma ei ole kunagi üksi nii pikka distantsi läbinud. Oli hea ja kerge tegelikult, sest tempo oli vägagi jõukohane.

Reede õhtul sõitsime ära Peipsi äärde Ida-Virumaale, kus on üks väike saunake. Võtsin targu ratta kaasa, et mitte niisama ainult vedeleda . Laupäeval tegingi 38,8 kilomeetrise ringi - Kuru, Alajõe, Iisaku, Kauksi. Aega läks 1:21:33 ja keskmine kiirus 28,5 km/h. Kindlasti on tegu isikliku rekordiga keskmise kiirusega üksi sõites. Selle valguses tundub eelmise aasta Rattaralli lühikese otsa 31 km/h ületatav järgmisel korral.

Olen sel aastal sõitnud rattaga 740 kilomeetrit, mida on juba rohkem, kui eelmise kahe aasta peale kokku.

15. juunist polnud ma jooksnud millimeetritki (täpselt kuu aega!). Viimane sutsakas oli Harku järve 6,6 km. Täna aga panin end kirja Keila poolmaratonile ja otsustasin, et aeg on "treenima" hakata. Tegin peale tööd 9,25 km, ajaga 57:36. Võtsin natuke raskema ringi, kus ka tõus (Lubja tänavalt Majakasse) ja laskumine sees oleks. Mõni kilomeeter enne lõppu tuli kohutav nälg kallale. Õnneks jäin ellu.

33 kasutut fakti.

Lugejate "tungival" soovil.

Minust:
1. 172/82. Profiili juures kirjas olev "aeglane ja ülekaaluline laisk loom" ei ole nali.
2. Kui ma üritan koera joonistada, arvavad vaatajad, et tegu on väga koleda hobusega. Või vastupidi
3 . Mul on koguaeg kõht tühi!
4. Tähtkujult olen amburi viimased kaks tundi ja kaljukitse algus. Mida iganes see ei tähenda. Sellised asjad mind ei huvita üldse.
5. Ilma kellata käel tunnen end nagu oleks mõni riideese puudu.
6. Meeldib erinev muusika, kuid minust ei saa iialgi power hit radio kuulajat. (Samuti ei ole mulle seni meeldinud ükski lugu eelnevate 50 fakti kirjutajate blogidest:) )
7. Kogun ka CD-sid väikestviisi, hetkel on 375 erinevat karpi riiulil.
8. Viimased 11 aastat olen külastanud vähemalt ühte suuremat Euroopa muusikafestivali.
9. Ilmselt olen ka üle keskmise kohalike esinejate kontserdite külastaja.


Tervis:
1. Olen terve nagu purikas, kui ülekaal välja jätta.
2. Olin umbes 5-6 klassist alates lühinägelik, neli aastat tagasi käidi laseriga üle ja nüüd ma näen nagu loom.
3. Ei ole teadaolevalt ühtegi allergiat.
4. Kaks korda on vasak käsi kipsis olnud (autouks ja jalgpall) ja korra hüppeliiges (jalgpall).
5. Enne südaööd und ei tule ja enne 8 ärgata on tõeline piin.


Sport:
1. Vee peal püsin, kuid edasi liigun teosammul. Mulle ei meeldi rulluisutamine.
2. Kehalises kasvatuses olin keskpärane ja nõrk. Välja arvatud suusatamine ja pikamaajooks.
3. 3-4 diplomit mis mul on kooliajast, pärinevad kõik vähemalt 2000m jooksust.
4. kehakaalus 29-32 kg sain ka paar diplomit- klassikaline maadlus:)
5. 3000m rekord on ammusest ajast 10:31 ja Cooperi test 33XXm.
6. Mingis trennis tõsiselt ei ole kunagi käinud.

Toit:
1. Ma söön kõiki asju!
2. Ilma lihata ei kujutaks oma toidulauda ettegi.
3. Mereannid on oivalised.
4. Reisidel käies üritan võimalikult palju erinevaid toite proovida.
5. Ma peaaegu ei joo kohvi. Mõte sellest, et hommikul unesegase peaga seda mõrudat vedelikku suhu ajada...võeh:) Samas restoranis söögijärgne suhkruga espresso meeldib.
6. Ma jumaldan õlut. Joon seda ülemäära palju.
7. Mulle meeldib süüa teha.


Muu:
1. Oleks ressursse raha ja vaba aja näol, siis ma ilmselt ainult reisikski.
2. Ostan iganädalaselt Eesti Loto pileteid, et eelmine punkt kunagi reaalsuseks saaks.
3. Tõele au andes, tahan ma reisida soojemasse kohta kui meie siin elame.
4. Kapis on ca 50 t-särki, mis on ka kõik aktiivselt kasutuses.
5. Mulle ei meeldi rotid, lapsepõlvetrauma.
6. Kardan kõrgust ja lennureisid seetõttu ei meeldi.

Puhkus.

Tour de France on alanud! Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle meeldib seda võidusõitu juba aastaid võimalusel jälgida. Vahepeal lööb televiisori ees pulsi niimoodi üles, nagu oleks ise sadulas:) Kahju, et meie poisil ei lähe nii, nagu võiks. Aga väga huvitav on ikkagi.

Ise tegin pühapäeval ka väikese rattatiiru - 33,48 kilomeetrit ajaga 1:21:17. Ülejäänud aja ei ole midagi teinud.

Täna õhtul algas puhkus ja homme varahommikul sõidan Belgiasse festivalile. Mitte grammigi sporti kuni järgmise teisipäevani - risti vastuoksa.

Edu!

Jaanid-jaanid ning kokkupõrge tuviga.

Kuna lähenemas oli Jaanipäev, mis pikendas nädalavahetustki ühe päeva võrra, siis oli vajadus ja soov perega sõita sugulaste/mugulaste mere ääres looduskaunis kohas asuvasse suvilasse, seal meeldivalt aega veeta ja lõõgastuda. Et põhitegevus liialt konti ei murraks, võtsin rattagi kaasa, et natukenegi liigutada ja sisseahmitavaid kaloreid kulutada.
Raami paigaldamisega ei saanud siiski ise hakkama, põhjus lihtne, teisel autol ikka teised kinnitused. Õnneks ristitalad jäid ikka samaks ja rattahoidja. Kulu oli üsna väike, kuna vanad õnnestus neile tagasi müüa väikese kahjuga. Esimesel korral on ikka väike värin ka sees, kui ratas katusel ja 110 km/h kiirus, aga püsis väga hästi ja stabiilselt. Hea töö Rootsi firmaltJ
 
Aga laupäeva lõuna paiku sai siis liikvele ja kui kogu kaasavõetud kraam oli lahti pakitud, siis suundusin väikesele rattaringile. Esimesed paar kilomeetrit tuli kruusateel sõita, aga ei olnud hullugi. Kui umbes 5 kilomeetrit oli sõidetud, siis hakkas tibutama. Kuna seda oli ette aimata, olin kileka ka kaasa võtnud ja ajasin selle selga. Ja nagu ka paar nädalat varem, hakkas järsku ikka väga kõvasti ladistama. Sõitsin sellisel, umbes 12 kilomeetri pikkusel ringil ja täpselt sama koha peal, kus sadu algas, see ka lõppesJ Nii et tosin kilomeetrit sai lausvihmas sõidetud. Sussid jälle vett ääreni täis. Algul oli plaan sõita paar ringi, aga kuna nii mõnus oli, siis tegin veel ühe tiiruJ Kokku kogunes 42,78 kilomeetrit, aega läks 1:36:07 ja keskmine kiirus 26,7 km/h. Pulsinumbrid 151/171, kogunes 330 tõusumeetrit.
 
Pühapäeval võtsin ette samuti väikese ringi. Mustoja, Altja, Vergi, Koolimäe, Võsu, Koljaku, Sagadi, Vihula, Mustoja. Ilm oli huvitavJ Alustades oli päike väljas ja hea soe, Verki jõudes aga hakkas külm ja üsna paks udu merelt peale tulema, terve rannikuäär oli justkui vines ja ikka päris jahe oli õhk. Viis kilomeetrit sisemaa poole oli temperatuur pea viis kraadi kõrgem ja päike säras. Loodus on imeline. Kokku tuli 41,13 kilomeetrit, keskmise hooga 26,6 km/h. Aega läks 1:32:46, pulss 145-166.
 
Eile läksin veel peale tööd rattaga väikesele ringile. Kui pealinna tänavad on autole ohtlikud, siis samasugused on kergliiklusteed. Rohkem kui pooled maha- ja pealesõidud on äärekivid, mis tähendab, et peab kogu aeg esimest ja tagumist otsa tõstma. Hea küll, ma saan aru, et see on ehk ka natuke turvalisuse kaalutlusel (kui on?), aga see on rattale päris valus, kui kogu aeg äärekive mööda tallata... Tegin sellise Tehnika, Sõle, Paldiski maantee, Vabaõhumuuseumi tee, Ehitajate tee, Tammsaare tee, Järvevana tee ringi. Sõle uulitsal juhtus kohutav avarii, põrkasin tuviga kokku. Õigemini küll esiratas ja tuvi saba või tiib. Paar sulge lendas, õnneks kiirus polnud suur ja tuvi lendas laperdamata minema, ehk ei jäänud püsivaid kahjustusi. Järvevanal nühkisid spartaklased rullsuuskadega. ÕudneJ Kokku tuli see tiir 32 kilomeetrit. Pulsinumbrid 127/159. Täitus sõidu käigus 600 kilomeetrit rattasadulas sel aastal.
 
Ahjaa, hommikut alustasin eile töötervishoiu arsti juures käies. Vererõhk nagu õpikust 110/70, kõik asjad heas korras, välja arvatud 5-6 kilo ülekaalu, mis ei tulnud loomulikult jälle üllatusena...

 

Rattaga lustimas.

Kuna ma olen väga vähe rattaga üldse läbi ajaloo sõitnud, siis pole veel selleni jõudnud, et kiiresti treenida. Tiksun ikka mõnusalt mugavustsoonis, nii et ei hingelda ja tunnen pigem kergest väntamisest mõnu, vaatan ringi ja naudin niisama kulgemist. Kui raskem osa tuleb, siis pigem vahetan käigu kergemaks, kui et hakkan hambad risti pressima. Kuigi sel aastal olen juba enda jaoks kohutavalt palju rattaga sõitnud:) Täna sai nimelt 500 kilomeetrit suisa täis. Senine rekordaasta oli vist midagi neljasajaga ja kalendri järgi pole ju suvigi alanud, mis on põhiline rattasõidu aeg ju. Sooja ilmaga on ju rattaga kõige mõnusam vurada. Isegi sel nädalavahetusel kavatsen veel sõitma minna enne Jaanipäeva pidustusi, et natuke pekki säristada. Enne veel peab autole katusele vajalikud atribuudid paigaldama. Loodame, et see läheb ladusalt. Vähemalt eelmise auto pealt maha sain nad probleemideta, aga sinna paigaldas selle hoidjate müüja:)

Kuna hetkel väga joosta ka ei viitsi, siis olen vahepeal kaks korda rattaga sõitmas käinud. Pühapäeva lõuna paiku vaatasin, et käib teeb mingi pikema tiiru enda jaoks, noh nii 40 kilomeetrit. Oli teada, et hakkab sadama, võtsin kilekagi kaasa. Aga kohe kui ma välja sain ja olin napid pool kilomeetrit sõitnud, hakkas tibama. Vedasin kile peale ja väntasin edasi. Varsti hakkas sadama ja siis mõne aja pärast kallas juba korralikult:) Ühesõnaga kuskil 10 kilomeetri peal olid rattakingad ääreni vett täis, endal oli ka pisut jahe ja teel olid suured lombid, mis mõne koha peal ratta ka ohtlikult vibama võtsid. Eriti hirmus hakkas Nõmme mäest alla sõites. Nõrk nagu ma olen, keerasin kodu poole tagasi ja sõiduks jäigi vaid 22,4 kilomeetrit keskmise kiirusega 21,2 km/h.

Täna aga oli vaba õhtupoolik kõigist muudest kohustustest ja plaanisin selle 40 kilomeetrise otsa ikka seekord ära teha:) Ilm päikeseline ja väga kerge tuulega, ainult et jahedavõitu pisut, mitte üle 18'C. Selle vastu aitas pikk särk, püksid aga lühikesed siiski. Kodu juurest läbi Sikupilli ja Pallasti Valgele tänavale, sealt edasi mööda Narva maanteed kuni Pärnamäe teeni. Mähelt mööda Randvere teed alla Merivälja teele ja sealt suund Viimsi poole. Olin ca 20 kilomeetrit selleks ajaks sõitnud, kui Viimsi Statoili juures sattusin sappa "Tervisesport" rattatrenni grupile, lubati lahkelt sappa võtta ja nende tuult nautida. Grupisõit on ikka puhas mugavus ja puhkus võrreldes sellega, kui üksi sõidad. Kui enne oli keskmine kiirus umbes 25 km/h, siis trenni lõpuks tõusis see kokku 28 km/h peale, samas pulss oluliselt langes, keskmine 136. Grupis viimasena sõites, käidi ära Rohuneeme tipus ja sealt tagasi mööda sama teed Pirita Selverini, sealt nad keerasid ära Velodroomi juurde, mina jätkasin kesklinna suunal. Kokku sai läbitud 48,19 kilomeetrit, neist ca 20 grupis. Aega läks vaid 1:43:26. Väga mõnus sutsakas. Teinekordki tahaks kellegi sabas luuslanki lüüa ja kilometraaži lihtsalt kasvatada:)

Kas te suudate uskuda, et sellist ilma lubatakse nädalavahetuseks?:)

Ega ma ise ka ei usu, pigem seda, mida pakub konkureeriv ennustaja.

42. ümber Harku järve jooks. (6,6 km)

Joostud. Isiklik rekord. Ma ei tea, kustkohast see tuli niimoodi:) Tõele au andes, see oli mu kolmas Harku järve jooks ka üldse alles. Sel aastal oli distants 200 meetri võrra pikem - kõige kitsam pudelikael oli eemaldatud ja rada viidud eemale elamute vahele.

Neljapäeval panin end kirja koos vanema pojaga (lõpetas kolmveerand tunniga) ja täna hommikul sättisime end stardijoonele. Ilm oli üsna kena ja päikesepaisteline, kuid puhus kohati väga tugev tuul, mis oli otse vastu esimesel ja viimasel poolel kilomeetril.

Kuna stardikoridori sai mindud päris hilja, siis kulus kanga alla ja reaalse ajavõtu alustamiseks 26 sekundit, nagu hiljem selgus. Samuti on esimene kilomeeter jooksmiseks väga kitsas, maksimaalselt kolm inimest mahub kõrvuti liikuma ja möödumine raske. Enda kella järgi kulgesid täna kilomeetrid nii -  5:12; 4:22; 4:19; 4:31; 4:50 (see peenike kitserada, kus tuleb eesjooksjate tempoga leppida ja mööduda ei saa); 4:35 ja viimased 600 meetrit 2:39.

Tulemus lõpuprotokollis 30:26 ja puhas jooksuaeg täpselt pool tundi 30:00:00 (4:33 keskmine kilomeeter). Platseerusin selle ajaga 252. kohale, oma vanuseklassis 57. Aja sai kokku kirja 725 osalejat, neist viimane ots siiski ilmselt kepikõndijad, keda küll väga palju stardi eel ei silmanud. See-eest nägin endale lisaks suisa kahte Stockholmi maratoni värske lõpetajasärgiga tegelast. Pulsinumbrid olid sedakorda sellised - 170/187.

Raske ei olnud, alguses hoidsin isegi natuke tagasi, ilmselt oleks lõpus raskem olnud oluliselt, kui oleks alguse veel kiiremini teinud. Eile kui arvasin, et 4:45 kilomeetri kohta oleks hea aeg, siis tegelikult ei uskunud, et selle välja jooksen. Aga ka vana hobune võib traavivõistlusel mustaks ratsuks osutuda:) Natuke häiris see, et juua ei pakutud. Peale kolmandat kilomeetrit hakkasin seda joogipunkti silmadega otsima, kuid neljandaks loobusin, kuna oli selge, et nii lõpus seda ka ei ole ja enam ei tule. Janu tegelikult ei kummitanudki, lihtsalt harjumus.

- järgmine start on vist Keila poolmaraton 27 juulil.

Puhkus hakkab lõppema...

Või noh, mis ta hakkab. Saigi läbi. Esmaspäeval vaja tööle minna taas.

Mis siis vahepeal tehtud? Peale Stockholmi Maratoni ei teinud kaheksa päeva grammigi sporti. Käisin staadionil jalgpallikoondisele kolmel korral kaasa elamas, ohtralt õlut, vahepeal Peipsi ääres saunakeses puhkamas, grillimised, ohtralt õlut. Puhkus noh:)

Aga selle nädala esmaspäeval mõtlesin, et proovin jooksmise ka järgi. Tegin koduukse eest 9,75 kilomeetrise tiiru, mis võttis aega 1 tund ja 31 sekundit (6:12 keskmiselt kilomeeter). Oli kerge ja hea. Vaevuseid maratonijärgseid ei midagi.

Kolmapäeval sõitsin rattaga 7,75 km (16,31 km/h, käisin pakil järel DHL-is) ja siis peale seda veel 20,5 kilomeetrit 22,6 km/h keskmise kiirususega.

Neljapäeval sõitsin ka rattaga 32,9 km, (23,9 km/h). Väga kõva tuul oli kohati vastu. Keskmine pulss 134, maksimaalne 172 (Üks järsk tõusuke Maarjamäelt Lauluväljaku taha Lasnamäele). Lauluväljaku juurest alla Russalka poole sai kiiruse 50+ peale ka korraks. Hea hoog üsna.

Homme on plaanis teha joostes Harku järvele tiir peale. Ei kavatse tormata, kuna kiirusetrenni pole sel aastal ühtegi teinud. 4:45 oleks hea aeg kilomeetri kohta küll.

Pikemas plaanis panen end vist kirja Sügisjooksule poolmaratoni proovima. Tahaks saada alla 1:45 aega.
Aga see eeldab jälle treenimist:) Ja rattaga tahaks rohkem sõita. Ajahädas pidevalt.

Olge vaprad!

Stockholmi maraton 2013.

Neljas maraton joostud.

Reis Rootsimaa pealinna sujus tõrgeteta, reisisime koos selle sportlasega. Lennujaamast bussiga kesklinna, sealt metrooga staadionile, et stardimaterjalid kätte saada. Siis läksin sealt metrooga hosteli  lähedale Vapianosse õhtusele pastale. Maitses väga hästi ühe õllega, kuid oli üsna kallis:) Magada sai neljases toas tänu kõrvatroppidele täitsa hästi ja hommikul polnudki muud kui sammud stardi poole sättida. Ilm oli veel ka kohati päikeseline, kuid kiskus juba pilviseks ja püsis hoovihma oht.

Rajaplaan

Kuna jooksjaid oli stardis 21 726 (81 riiki), siis start toimus kahes laines. Esimene keskpäeval ja teine 10  minutit hiljem. Hoolas lugeja teab, et plaanisin sappa võtta 4:15 jänesele ja nii alguses tegingi, kuid see "grupp" oli liiga väike, lisaks tempomeistrile (kuuekümnendates härrasmees) kuulus sinna veel üks pealt paarikümneaastane noormees ja üks ehk viiekümnene mees. Kõik:). Jooksin nendega koos kolm kilomeetrit umbes, kuid siis tundus see tempo pisut liiga aeglane ja läksin eest ära. Olgu etteruttavalt öeldud, et jooksingi lõpuni vaid oma kella järgi ja enam-vähem ühtlast tempot hoida üritades. Kuskil 8-9 kilomeetri vahel veel nägin neid üle õla vaadates, rohkem mitte.

Peale viiendat kilomeetrit hakkas vihma tibutama, ja umbes kümnendaks kilomeetriks jäi sadu järele. Siis umbes poolmaratoni kandis hakkas taas tibama ja viimased 15 kilomeetrit möödusid juba täitsa tihedas sajus. Viimasel viiel olid tänavad juba suuri lompe täis ja jalad lirtsusid igal sammul.

Kui tavaliselt on peale 30 kilomeetrit ikka raske hakanud, siis seekord 32 peal vaatasin, et näe, ainult 10 kilomeetrit veel jäänud ja seega tund joosta veel. Nii läkski, tiksusin oma tempoga edasi kuni võiduka lõpuni.

Peale lõpetamist oli päris kole, kui pidi ootama, et lõpetaja särke kätte saada. Umbes 10 minutit, vihma ja tuule käes, inimesed lõdisesid. Külm oli. Ja siis riietumistelgi ukse taga ka veel 5-7 minutit. Sees oli aga hea soe ja oli näha, et ega paljud ei tahagi sealt lahkuda, kuigi riided ammu vahetatud:)

Mis siis koledama poole pealt silma jäi. Kolm jooksjat raja ääres maas, kellel tilgutid küljes. Paar suurest külmast värisevat naisterahvast peale lõppu. Natukene nibusid hõõruv särk, millest sai ümber riietudes vett välja väänata.

Aga jooks läks iseenesest korda. Kuigi olin valmis jooksma 4:15, ehk aeglaseimat maratoni seni, ei õnnestunud see:) Esimene oli umbes minuti jagu veel aeglasem. Ja üldse on kõik neli jäänud 11 minutilise augu sisse. Kui kohta vaadata, siis on näha, et jõudu sai kenasti jagatud ja pidevalt kohta parandatud. Ja seda vaid tempot hoides. Paraku jäi tegemata see trikk, et teine pool oleks kiirem kui esimene - 2:03:19 VS 2:04:04. Oleks teadnud, et nii väike vahe, küll ma oleks selle minutikese leidnud viimase viie kilomeetriga:) Aga ega see polnudki mingi eesmärk omaette.

Split	time	diff	min/km	km/h	place
5K	0.29.49	29.49	05.58	10.06	9256
10K	0.58.50	29.01	05.49	10.34	8782
15K	1.27.40	28.50	05.46	10.40	8709
20K	1.56.48	29.08	05.50	10.30	8585
Half	2.03.19	06.31	05.57	10.09	8556
25K	2.26.19	23.00	05.54	10.18	8251
30K	2.55.53	29.34	05.55	10.14	7758
35K	3.25.18	29.25	05.53	10.20	7161
40K	3.54.25	29.07	05.50	10.31	6684
Finish	4.07.23	12.58	05.55	10.15	6577

Täna on olek väga hea, põlved on natuke kanged ja lihastes tunda, et sai joostud, kuid muid vaevusi ei ole. Jooksu ajal mõtlesin küll, et ehk peaks maratonidega nüüd mingi pikema pausi tegema, aga mine sa tea...

Lõpetaja särk ja osaleja medal :)

Maraton100 andmetel sai tulemuse seekord kirja 51 kaasmaalast, kirja oli pannud end 58.

Videolõike saab vaadata siit.

Meeldis raja ääres ühe naisterahva poolt lehvitatud plakat - Smile, you have paid for this!