2. Tartu Linnamaraton (21,1km).

Laupäeval toimus teine Tartu Linnamaraton. Kui eelmisel aastal võtsin osa 10 kilomeetri jooksust, siis sel korral oli esimest korda kavas ka poolmaratoni distants ja sellest ma osa võtsingi. Kümme kilomeetrit on minu jaoks liiga hoogne ja rütmikas ning maratoni olen ma sel aastal juba jooksnud. Seega oli poolik esimene valik. Saab üsna rahulikult joosta ja ei ole ka liiga pikk ditsants läbimiseks. 

Reede õhtul maandusime Tartusse tuttavate juurde öömajale ja ettevalmistuse hulka kuulusid sellised toredad joogid. Natuke pastat ka, sest ainult vedelast leivast võib väheseks jääda.

Laupäeva hommikul siis starti ja oli vaja lahendada riietumise küsimus. Lõpuks jäid põlvikud, pikad püksid ja pikk särk ning veel vest. Buffi ja kindad jätsin siiski maha. Otsus oli ka õige - kordagi ei olnud ei palav ega ka külm. Vaid esimesel paaril kilomeetril oli sõrmedel jahe.
Jooksma läksin siis plaaniga, et jooksen suhteliselt rahulikult ja hea enesetundega. Stardipaugu kõlades panimegi ajama, natuke oli veel uni silmis, kuid muidu enesetunne hea. Võtsin kõrvale ühele meesterahvale, kelle tempo tundus õige olevat. Kohati pidin natuke end tagasi hoidma, et mitte eest libiseda. Kell näitas esimese kahe kilomeetri ajaks 5:07 mõlemad. No sa siis lasime sama pundiga edasi kuni esimese joogipunktini, kus see tükkideks lagunes ja edaspidi jooksin enam-vähem üksi. Vahel harva mõnele sappa sattudes. Kümne kilomeetri märgi magasin maha, kuid pärast protokollist sain teada, et aeg oli 50:50. Lasin aga samasuguse hooga edasi, joogipunktides haarasin joogi hoo pealt, kallasin pool maha ja siis ülejäänu jõin ära. Tartus on rada ses mõttes "põnev", et rajal on üks trepp, millest vaja üles ronida (Atlantise ees) ja siis 3 kilomeetrit enne lõppu tõus Toomemäele. See viimane on ikka päris raske. Sain seal kirja oma kõige aeglasema kilomeetri - 5:21. Samas oli teistel veel raskem. Ainuüksi selle tõusuga jooksin mööda kaheksast ja ülevalt alla tulles veel umbes sama paljudest sportlastest. Muidugi oli seal palju ka maratoni jooksjaid, kel poole pikem maa selja taga. No ja mis siis sai? Finišis seiskus kell ajaga 1:46:15. Koht 103 kokku 297 lõpetaja hulgas, omas masinaklassis 19 koht.  Kogu distantsi keskmine kilomeetri aeg 5:02. Esimesed kümme kilomeetrit 5:05 keskmise tempoga ja viimased 11,1 kilomeetrit oli tempo keskmiselt 4:59,5. Seega - teine pool kiiremini kui esimene:) Ja seda ilma erilise pingutuseta. Kordagi ei olnud sellist tunnet, et kole raske on. Välja arvatud muidugi Toomemäe tõus, see võttis küll hingeldama tippu jõudes. Aga ka sellest sain ruttu üle.

Selline see poolmaratoni rada oli.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et 1:44:59 poolmaratonis on tegelikult sees olemas. Lihtsalt tuleb ta õigel päeval kätte saada. Sel korral ma isegi ei üritanud, sest tahtsin joosta nii, nagu parajasti mugav on:)


Tegin ka väikese ülevaate, mitu korda olen jooksnud poolmaratoni või pikema otsa. Personaalne excel ulatub tagasi aastasse 2002 ja sealt sain üht-teist kätte:

2002: Tartu Jooksumaraton (see on see 23 km pikkune üritus)
2003: Tartu Jooksumaraton
2004: Tartu Jooksumaraton ja trenn koos ühe tuttavaga 30 km (ta valmistus maratoniks)
2005: Tartu Jooksumaraton
2006: Tartu Jooksumaraton
2007: Tartu Jooksumaraton
2008: Tallinna Sügisjooks poolmaraton
2009: Tartu Jooksumaraton
2010: Tartu Jooksumaraton, Keila poolmaraton, trenn 28,5 km, Tallinna Maraton
2011: Tartu Jooksumaraton, trennis 21,2 ja 22,3 km, Keila poolmaraton
2012: trennides 21,6; 26,76; 21,1; 28,8 ja 23,7 km. Rakvere Ööjooks poolmaraton, Riia Maraton, Keila poolmaraton, trennis 30 km ja Tallinna Maraton
2013: Tartu Jooksumaraton, trennis 24,15 km, Stockholmi Maraton, Keila poolmaraton, Tallinna Sügisjooksu poolmaraton ja Tartu Linnamaratoni poolmaraton.

Nii et, kui arvutuspulgad ei valeta, siis vähemalt 33 korda.