17.11.14

Nagu kala kuival.


Nii võib kirjeldada küll minu esimest kahte treeningut ujulas. Nagu arvata oli, olin seni kõiki asju vees täiesti valesti teinud. Eks see ole seletatav sellega, et seni pole mitte keegi kunagi suunanud, kuidas käsi-jalgu liigutama peaks üldse.
allikas: internet


Teisipäev:
Kokku on grupis (vist) 9 inimest, kellest kaks ei seisa üldse vee peal. Alustatakse ikka päris algusest. Õhk sisse, pea vee alla, õhk välja. Siis sellised harjutused, et kõhuli veepinnal, käed jalad hästi laiali ja kogu keha hästi välja sirutatud. Ime küll, isegi jääbki niimoodi veele hulpima. Ka magedas basseinivees. Seejärel selili sama harjutus, mõningase punnitamise peale jään ka selles asendis lõpuks mõnusalt hulpima. Võlusõna on korralik sirutus igas kehaosas. Siis veepinnal liuglemised seinast jalgadega tõugates, nii kaua kui õhku jätkub. Ka selili. Päris hästi voolab ninast vett sisse:) Ja siis lauaga ujumine, käed ees sirged. Õhk sisse, vee all välja ning kui vajaduse tuleb, siis käid jälle õhku hingamas. Kokku läbime esimese trenniga vaid 300 meetrit. Kuid teoreetilist kasu kui palju!

Neljapäev:
Lähen natuke varem kohale ja teen suures basseinis 200 meetrit "konna". Trennis õpime seekord krooli. Alguses nii, et ühe otsa ujud ainult vasaku käega tõmmates, tagasi paremaga. Teine käsi on kogu aeg ees sirge. Hingamised siis vastavalt käele, erinevalt poolt. Siis selili ujumine, käed sirgelt üle pea ees ja ainult jalgadega liikudas. Lõpuks veel selline põnev harjutus, et oled selili vees ja liigud jalad ees, jalataldadega alla põhja poole surudes. Lõpus hakkab täitsa välja tulema. Kokku sel korral 1200 meetrit, 200 rinnuli, 900 vaba ja 100 selili.

Reedel õhtul jõuan korraks ka jooksma Kadrioru parki.
5,31 kilomeetrit, 31:57 (6:01), keskmine pulss 140 sellise tempoga.  

10.11.14

Movembri esimene nädal.



Teisipäev, 04.11.
Kuna pulsikellaga oli pikka aega tüli majas, siis otsustasin seda radikaalselt muuta. Mis on kõige lihtsam? Loomulikult minna sahtli juurde ja provva vöö küljest rihm ära võtta ning see enda omale külge haakida. Ja oh imet, kõik töötaski. Selgus, et mu oma rihmal on ühelt poolt ühendus kehva ja kinnitus kulunud. Viimastel aegadel viskaski vahepeal rihma lahti. Tehnika töökorras, vedasin end kohe välja. Sättisin jooksu alguse täpselt kella kaheksaks, sest siis algab ju legendaarne raadiosaade Rahva Oma Kaitse. Oi kui hea see oli, kaks korda ajas ikka kõva häälega naerma. Pilati ka tuntud kõrendsportlast, kes ükskord ammu ühes mängus kolm touchdown'i tegi ning kelle blogi on ka Juure ja Kiviräha arvates korralik huumoriklassika. Nii halb, et see muutub heaks. Igatahes läbisin selle saatel 10,26 kilomeetrit. 1:01:23 (5:59). Pulss 144/166. Sooja oli 10 kraadi ja puhus küllaltki tugev tuul. Käisin vana jooksuringi vaatamas - Herne, Vana-Lõuna, Filtri tee, oli tore.

Neljapäev, 06.11.
Ma olin enam kui kindel, et lähen õhtul jooksma. Siis aga selgus, et vaja vanemate juures ära käia. Tagasi tulles oli küll ajaliselt veel võimalik minna, kuid sadas üsna paksu vihma. Seetõttu lõin jooksmisele käega ja molutasin niisama. Tegelikult panin ühe valgusti üles hoopis.

Pühapäev, 09.11.
Isadepäev. Oli tore. Õhtul leidsin veel ikkagi lahtise tunnikese, et enne saunaskäiku väikegi jooksuring ära teha. Kokku tuli 7,21 km, ajaga 48:30 (6:44). Sellise olematu tempo juures oli keskmine pulss täpselt 130.

Jooksukilomeetreid 899 km kokku sel aastal seni. Jõuab veel natuke peale teha. Ehk veab tuhat täiski, kui just varast lund ei tule (loodame, et mitte!). Homme esimene ujumistrenn.

3.11.14

Oktoober sai läbi.


Nii on. Vääramatu kindlusega läheneb talv ja külmad ja veel pimedamad ilmad. Oktoober on üldiselt läinud seanahavedamise tähe all (kokku 74,2 km rahulikku jooksu).

Vahepeal, peale eelmist postitust, jooksin siis ka natukene, täpsemalt viis korda:
Neljapäev 23. oktoober - 7,42 km, 42:58 (5:47)
Pühapäev 26. oktoober - 5,03 km, 32:51 (6:32)
Esmaspäev 27. oktoobe - 10,28 km, 57:36 (5:36)
Kolmapäev 29. oktoober - 5,19 km, 30:46 (5:56)
Pühapäev 02. november - 10,32 km, 59:56 (5:48)

Selle eilse, ehk viimase jooksu tegin siis Pirita terviseradadel. Esimest korda sel aastal. Varasemalt olen seal olnud ikka tihe külaline, eriti mõned aastad tagasi. Alguses üks suur ring ja siis kaks väikest pooleteisekilomeetrist ringi otsa, nii, et alla ei lähe. Ütleme nii, et kui oled ikka terve suve jooksnud ainult siledal maal, siis need kolm suurt tõusu tõmbavad ikka jalad tugevaks ja hingamise äkiliseks. Samas laskumised on head kiired ja siledal maal taastub selle tempoga kenasti ära.

Ja nüüd pommuudis - lähen 11. novembril ujumistrenni:) Tegu on kümne korra kursusega,   kaks korda nädalas. Tahaks natukenegi veega rohkem sõbraks saada. Ehk jääb mingit tehnikat külge treeneri käe all. Praegu on nii, et edasi ei liigu teost kiiremini, pulsi tõmbab kohe lakke ja selg hakkab valutama. Kuigi ujumine peaks ju olema selline luudele-liigestele hoopis hea asi. Näis mis saab siis.