Rattaga lustimas.

Kuna ma olen väga vähe rattaga üldse läbi ajaloo sõitnud, siis pole veel selleni jõudnud, et kiiresti treenida. Tiksun ikka mõnusalt mugavustsoonis, nii et ei hingelda ja tunnen pigem kergest väntamisest mõnu, vaatan ringi ja naudin niisama kulgemist. Kui raskem osa tuleb, siis pigem vahetan käigu kergemaks, kui et hakkan hambad risti pressima. Kuigi sel aastal olen juba enda jaoks kohutavalt palju rattaga sõitnud:) Täna sai nimelt 500 kilomeetrit suisa täis. Senine rekordaasta oli vist midagi neljasajaga ja kalendri järgi pole ju suvigi alanud, mis on põhiline rattasõidu aeg ju. Sooja ilmaga on ju rattaga kõige mõnusam vurada. Isegi sel nädalavahetusel kavatsen veel sõitma minna enne Jaanipäeva pidustusi, et natuke pekki säristada. Enne veel peab autole katusele vajalikud atribuudid paigaldama. Loodame, et see läheb ladusalt. Vähemalt eelmise auto pealt maha sain nad probleemideta, aga sinna paigaldas selle hoidjate müüja:)

Kuna hetkel väga joosta ka ei viitsi, siis olen vahepeal kaks korda rattaga sõitmas käinud. Pühapäeva lõuna paiku vaatasin, et käib teeb mingi pikema tiiru enda jaoks, noh nii 40 kilomeetrit. Oli teada, et hakkab sadama, võtsin kilekagi kaasa. Aga kohe kui ma välja sain ja olin napid pool kilomeetrit sõitnud, hakkas tibama. Vedasin kile peale ja väntasin edasi. Varsti hakkas sadama ja siis mõne aja pärast kallas juba korralikult:) Ühesõnaga kuskil 10 kilomeetri peal olid rattakingad ääreni vett täis, endal oli ka pisut jahe ja teel olid suured lombid, mis mõne koha peal ratta ka ohtlikult vibama võtsid. Eriti hirmus hakkas Nõmme mäest alla sõites. Nõrk nagu ma olen, keerasin kodu poole tagasi ja sõiduks jäigi vaid 22,4 kilomeetrit keskmise kiirusega 21,2 km/h.

Täna aga oli vaba õhtupoolik kõigist muudest kohustustest ja plaanisin selle 40 kilomeetrise otsa ikka seekord ära teha:) Ilm päikeseline ja väga kerge tuulega, ainult et jahedavõitu pisut, mitte üle 18'C. Selle vastu aitas pikk särk, püksid aga lühikesed siiski. Kodu juurest läbi Sikupilli ja Pallasti Valgele tänavale, sealt edasi mööda Narva maanteed kuni Pärnamäe teeni. Mähelt mööda Randvere teed alla Merivälja teele ja sealt suund Viimsi poole. Olin ca 20 kilomeetrit selleks ajaks sõitnud, kui Viimsi Statoili juures sattusin sappa "Tervisesport" rattatrenni grupile, lubati lahkelt sappa võtta ja nende tuult nautida. Grupisõit on ikka puhas mugavus ja puhkus võrreldes sellega, kui üksi sõidad. Kui enne oli keskmine kiirus umbes 25 km/h, siis trenni lõpuks tõusis see kokku 28 km/h peale, samas pulss oluliselt langes. Grupis viimasena sõites, käidi ära Rohuneeme tipus ja sealt tagasi mööda sama teed Pirita Selverini, sealt nad keerasid ära Velodroomi juurde, mina jätkasin kesklinna suunal. Kokku sai läbitud 48,19 kilomeetrit, neist ca 20 grupis. Aega läks vaid 1:43:26. Väga mõnus sutsakas. Teinekordki tahaks kellegi sabas luuslanki lüüa ja kilometraaži lihtsalt kasvatada:)

Kas te suudate uskuda, et sellist ilma lubatakse nädalavahetuseks?:)

Ega ma ise ka ei usu, pigem seda, mida pakub konkureeriv ennustaja.

42. ümber Harku järve jooks. (6,6 km)

Joostud. Isiklik rekord. Ma ei tea, kustkohast see tuli niimoodi:) Tõele au andes, see oli mu kolmas Harku järve jooks ka üldse alles. Sel aastal oli distants 200 meetri võrra pikem - kõige kitsam pudelikael oli eemaldatud ja rada viidud eemale elamute vahele.

Neljapäeval panin end kirja koos vanema pojaga (lõpetas kolmveerand tunniga) ja täna hommikul sättisime end stardijoonele. Ilm oli üsna kena ja päikesepaisteline, kuid puhus kohati väga tugev tuul, mis oli otse vastu esimesel ja viimasel poolel kilomeetril.

Kuna stardikoridori sai mindud päris hilja, siis kulus kanga alla ja reaalse ajavõtu alustamiseks 26 sekundit, nagu hiljem selgus. Samuti on esimene kilomeeter jooksmiseks väga kitsas, maksimaalselt kolm inimest mahub kõrvuti liikuma ja möödumine raske. Enda kella järgi kulgesid täna kilomeetrid nii -  5:12; 4:22; 4:19; 4:31; 4:50 (see peenike kitserada, kus tuleb eesjooksjate tempoga leppida ja mööduda ei saa); 4:35 ja viimased 600 meetrit 2:39.

Tulemus lõpuprotokollis 30:26 ja puhas jooksuaeg täpselt pool tundi 30:00:00 (4:33 keskmine kilomeeter). Platseerusin selle ajaga 252. kohale, oma vanuseklassis 57. Aja sai kokku kirja 725 osalejat, neist viimane ots siiski ilmselt kepikõndijad, keda küll väga palju stardi eel ei silmanud. See-eest nägin endale lisaks suisa kahte Stockholmi maratoni värske lõpetajasärgiga tegelast. Pulsinumbrid olid sedakorda sellised - 170/187.

Raske ei olnud, alguses hoidsin isegi natuke tagasi, ilmselt oleks lõpus raskem olnud oluliselt, kui oleks alguse veel kiiremini teinud. Eile kui arvasin, et 4:45 kilomeetri kohta oleks hea aeg, siis tegelikult ei uskunud, et selle välja jooksen. Aga ka vana hobune võib traavivõistlusel mustaks ratsuks osutuda:) Natuke häiris see, et juua ei pakutud. Peale kolmandat kilomeetrit hakkasin seda joogipunkti silmadega otsima, kuid neljandaks loobusin, kuna oli selge, et nii lõpus seda ka ei ole ja enam ei tule. Janu tegelikult ei kummitanudki, lihtsalt harjumus.

- järgmine start on vist Keila poolmaraton 27 juulil.

Puhkus hakkab lõppema...

Või noh, mis ta hakkab. Saigi läbi. Esmaspäeval vaja tööle minna taas.

Mis siis vahepeal tehtud? Peale Stockholmi Maratoni ei teinud kaheksa päeva grammigi sporti. Käisin staadionil jalgpallikoondisele kolmel korral kaasa elamas, ohtralt õlut, vahepeal Peipsi ääres saunakeses puhkamas, grillimised, ohtralt õlut. Puhkus noh:)

Aga selle nädala esmaspäeval mõtlesin, et proovin jooksmise ka järgi. Tegin koduukse eest 9,75 kilomeetrise tiiru, mis võttis aega 1 tund ja 31 sekundit (6:12 keskmiselt kilomeeter). Oli kerge ja hea. Vaevuseid maratonijärgseid ei midagi.

Kolmapäeval sõitsin rattaga 7,75 km (16,31 km/h, käisin pakil järel DHL-is) ja siis peale seda veel 20,5 kilomeetrit 22,6 km/h keskmise kiirususega.

Neljapäeval sõitsin ka rattaga 32,9 km, (23,9 km/h). Väga kõva tuul oli kohati vastu. Keskmine pulss 134, maksimaalne 172 (Üks järsk tõusuke Maarjamäelt Lauluväljaku taha Lasnamäele). Lauluväljaku juurest alla Russalka poole sai kiiruse 50+ peale ka korraks. Hea hoog üsna.

Homme on plaanis teha joostes Harku järvele tiir peale. Ei kavatse tormata, kuna kiirusetrenni pole sel aastal ühtegi teinud. 4:45 oleks hea aeg kilomeetri kohta küll.

Pikemas plaanis panen end vist kirja Sügisjooksule poolmaratoni proovima. Tahaks saada alla 1:45 aega.
Aga see eeldab jälle treenimist:) Ja rattaga tahaks rohkem sõita. Ajahädas pidevalt.

Olge vaprad!

Stockholmi maraton 2013.

Neljas maraton joostud.

Reis Rootsimaa pealinna sujus tõrgeteta, reisisime koos selle sportlasega. Lennujaamast bussiga kesklinna, sealt metrooga staadionile, et stardimaterjalid kätte saada. Siis läksin sealt metrooga hosteli  lähedale Vapianosse õhtusele pastale. Maitses väga hästi ühe õllega, kuid oli üsna kallis:) Magada sai neljases toas tänu kõrvatroppidele täitsa hästi ja hommikul polnudki muud kui sammud stardi poole sättida. Ilm oli veel ka kohati päikeseline, kuid kiskus juba pilviseks ja püsis hoovihma oht.

Rajaplaan.

 

Kuna jooksjaid oli stardis 21 726 (81 riiki), siis start toimus kahes laines. Esimene keskpäeval ja teine 10  minutit hiljem. Hoolas lugeja teab, et plaanisin sappa võtta 4:15 jänesele ja nii alguses tegingi, kuid see "grupp" oli liiga väike, lisaks tempomeistrile (kuuekümnendates härrasmees) kuulus sinna veel üks pealt paarikümneaastane noormees ja üks ehk viiekümnene mees. Kõik:). Jooksin nendega koos kolm kilomeetrit umbes, kuid siis tundus see tempo pisut liiga aeglane ja läksin eest ära. Olgu etteruttavalt öeldud, et jooksingi lõpuni vaid oma kella järgi ja enam-vähem ühtlast tempot hoida üritades. Kuskil 8-9 kilomeetri vahel veel nägin neid üle õla vaadates, rohkem mitte.

Peale viiendat kilomeetrit hakkas vihma tibutama, ja umbes kümnendaks kilomeetriks jäi sadu järele. Siis umbes poolmaratoni kandis hakkas taas tibama ja viimased 15 kilomeetrit möödusid juba täitsa tihedas sajus. Viimasel viiel olid tänavad juba suuri lompe täis ja jalad lirtsusid igal sammul.

Kui tavaliselt on peale 30 kilomeetrit ikka raske hakanud, siis seekord 32 peal vaatasin, et näe, ainult 10 kilomeetrit veel jäänud ja seega tund joosta veel. Nii läkski, tiksusin oma tempoga edasi kuni võiduka lõpuni.

Peale lõpetamist oli päris kole, kui pidi ootama, et lõpetaja särke kätte saada. Umbes 10 minutit, vihma ja tuule käes, inimesed lõdisesid. Külm oli. Ja siis riietumistelgi ukse taga ka veel 5-7 minutit. Sees oli aga hea soe ja oli näha, et ega paljud ei tahagi sealt lahkuda, kuigi riided ammu vahetatud:)

Mis siis koledama poole pealt silma jäi. Kolm jooksjat raja ääres maas, kellel tilgutid küljes. Paar suurest külmast värisevat naisterahvast peale lõppu. Natukene nibusid hõõruv särk, millest sai ümber riietudes vett välja väänata.

Aga jooks läks iseenesest korda. Kuigi olin valmis jooksma 4:15, ehk aeglaseimat maratoni seni, ei õnnestunud see:) Esimene oli umbes minuti jagu veel aeglasem. Ja üldse on kõik neli jäänud 11 minutilise augu sisse. Kui kohta vaadata, siis on näha, et jõudu sai kenasti jagatud ja pidevalt kohta parandatud. Ja seda vaid tempot hoides. Paraku jäi tegemata see trikk, et teine pool oleks kiirem kui esimene - 2:03:19 VS 2:04:04. Oleks teadnud, et nii väike vahe, küll ma oleks selle minutikese leidnud viimase viie kilomeetriga:) Aga ega see polnudki mingi eesmärk omaette.

Split	time	diff	min/km	km/h	place
5K	0.29.49	29.49	05.58	10.06	9256
10K	0.58.50	29.01	05.49	10.34	8782
15K	1.27.40	28.50	05.46	10.40	8709
20K	1.56.48	29.08	05.50	10.30	8585
Half	2.03.19	06.31	05.57	10.09	8556
25K	2.26.19	23.00	05.54	10.18	8251
30K	2.55.53	29.34	05.55	10.14	7758
35K	3.25.18	29.25	05.53	10.20	7161
40K	3.54.25	29.07	05.50	10.31	6684
Finish	4.07.23	12.58	05.55	10.15	6577

Täna on olek väga hea, põlved on natuke kanged ja lihastes tunda, et sai joostud, kuid muid vaevusi ei ole. Jooksu ajal mõtlesin küll, et ehk peaks maratonidega nüüd mingi pikema pausi tegema, aga mine sa tea...

Lõpetaja särk ja osaleja medal :)

Maraton100 andmetel sai tulemuse seekord kirja 51 kaasmaalast, kirja oli pannud end 58.

Videolõike saab vaadata siit.

Meeldis raja ääres ühe naisterahva poolt lehvitatud plakat - Smile, you have paid for this!

Trennid tehtud.

Nonii. Enam ei saa midagi ette võtta, tuleb kuidas tuleb:) Viimase nädala tegemised siis lühidalt kirja:

Esmaspäev - jooks 8,94 km., aeg 54:00 (6:02). Trenn sisaldas ka 6 X 1 min. "vilkalt" jooksmist minutiliste aeglaste sörgipausidega. Ilm oli vahelduseks ilus ja päikeseline.

Teisipäev - käisin ja väntasin niisama natukene rattaga kergliiklus- ja kõnniteedel. 20,12 kilomeetrit tuli kokku (18,8 km/h keskmiselt). Sellise olematu tempoga on väga mõnus kulgeda, kui päike särab ja ilm soe:)

Kolmapäev - trennis ei käinud, kuid sõitsin autoga mööda Vabaõhumuuseumi teed õhtul peale üheksat pisut. Tekkis küsimus, kas inimesed on opakad? Nägin umbes 30 rullitajat ja 20 rattaga sõitjat. Neist esimestest oli ÜHEL kiiver peas ja ratturitel viiel. Aga sealhulgas oli viimastest kolm last. Mis teil viga on???

Neljapäev - viimane sörk enne laupäevast maratoni - 5,06 kilomeetrit ajaga 34:16 (6:46). +15 ja pilves ilm. Tuppa tagasi jõudes hakkas ka sadama. Hea et kaelast ära sai:)

Kokku on sel aastal kogunenud seni 408 jooksukilomeetrit (mai 123, aprill 136) ja rattaga olen matkanud 370 kilomeetrit, trenni veel teinud ei ole:)

Hetkeseisuga lubab Stockholmi ülehomseks sooja 16-19 kraadi jooksu ajaks ja pilvealust ilma. Õhtul kella 19-st alates läheb vihmale. Kuulmiseni!

Nädal veel jäänud Stockholmi maratonini.

Selle nädala teise poole tegemised ka siis kirja:

Kolmapäev - 10 km jooks kava järgi, sh. 8 X 1 min kiiresti (minu puhul siis ca. 4:00 - 4:15 tempo) ja sinna vahele 8 X 1 min sörki. Kokku tuli 10,14 km ja aega kulus 1 tund ja 50 sekundit, mis teeb kilomeetri ajaks 6:00 täpselt keskmiselt. Nii nagu vaja enam-vähem. Lõigud olid natuke rasked, nagu eeldada võiski. Alguses tegin 14 min soojendust, siis lõigud ära ja siis lõpuni ühtlases tempos. Temperatuur oli kukkunud 10-11 kraadi peale, igatahes hingeõhk auras ja alguses oli kätel ka pisut jahe, hiljem mitte. Pikad püksid ja pikk särk + kilekas muidugi olid seljas:)

Neljapäev - jooksin 7,37 kilomeetrit enam-vähem ühtlases tempos (5:58), aega kokku läks 43:55. Pulssi ei tea, ega saagi vist teada, kell pidevalt vigurdab.

Reede - sõitsin rattaga jälle Mustamäele tasakesi:) Kui teisipäeval käisin endale autot vaatamas, siis reedel käisin ja tõin ära. Tagasi tulin juba ratas pagasiruumis. 10,12 kilomeetrit, keskmine kiirus 17,4 km/h. Liiklus kõnni- ja kergliiklusteedel. Teksapüksid jalas ja tennised varba otsas.

Laupäev - soojendus 1 km, seejärel 5 km. 5:30-5:40 tempos ja väike lõdvestussörk otsa. Kokku tuli ring 6,55 kilomeetrit ja aega kulus 38:42. Keskmine kiirus seega 5:54.

Ega's midagi - nädala pärast samaks ajaks peaks maraton joostud olema. Loodetavasti ei lähe väga hullusti. Ettevalmistus on olnud erinevate tegurite kaasabil lünklik ja mingisugust tulemust jooksma ei plaani minna. Siiski on kavas sappa võtta 4:15 tempomeistrile. 6:00 tempo peaks igati jõukohane ka praegu olema.

Stardini alla kahe nädala.

No ei olnud hea olla eelmisel nädalal. Röga kurgus endiselt vaevas ja ajas köhima samuti. Nüüdseks võib öelda, et 90% ulatuses olen terve kui purikas. Tavapärane väike nohu, mis ei kao kunagi ja vahepeal harva käib väike köha peal.
Mis siis vahepeal tehtud on? Suurt ei midagi:)

Peale Tartu Jooksumaratoni tegin teisipäeval väikese 6 kilomeetrise lõdvestava jooksuringi 7:11 tempoga(ta), aeg 43:05. Peale seda oligi nagu veel raskem järgmisel päeval.
Neljapäeval aga ajasin end rattale ja avasin kodumaise hooaja väikese lühikese veeremisega, et lihtsalt liigutada, kuna jooksma ei riskinud minna. Sõitsin mere äärest Viimsisse ja tagasi, kokku 23,2 km., keskmine kiirus 24,1 km/h.
Reedel oli viimane tööpäev ja õhtul läks tähistamine hea hooga, seega laupäev möödus end ja enesetunnet otsides, pühapäeval aga ajasin end siiski välja ja jooksin 10,44 km ajaga 1:00:43 (5:49). Tegelikult oli küll plaanis teha viimane (ja paraku ka esimene) pikk trenn, kuid selle lükkasin esmaspäeva peale. Siis tegin sellise pikema tiiru läbi Lasnamäe ja Pärnamäe ja Randvere tee. Kokku tuli 24,15 km., aega läks 2:27:30 ja keskmine tempo 6:06.
Täna kasutasin veelkord ratast, seekord transpordivahendina, et Mustamäel käia. Kokku väntasin tasases tempos ca 25 km (17-18 km/h).

Nüüd siis veel väikesed ja aeglasemad sutsakad jäänud ja siis järgmisel reedel Stockholmi.

Tartu Jooksumaraton.

Käidud.
Eile oli 14. osaluskord. Mitte kõik ei ole muidugi olnud pikad jooksud. Kõige esimene, kus ma osalesin oli Tartu linnas aastal 1997 ja seal jooksin ainult 4 kilomeetrit. Sain 17. koha:) Finišeeriti lauluväljakul.
Seejärel jooksin kolm korda kümmet kilomeetrit ja eile oli siis juba kümnes pikk ots. Kindel plaan oli hoida tempot 5:30 ja 5:40 vahel, et harjutada plaanitavas maratonitempos jooksmist ning saada hea pikk trenn kirja.
Nagu allolevalt kaardilt näha, on rada lihtne - peale starti on üks tõusuke ja edaspidi on kuni finišini allamäge minek:)

Hiljuti põetud haigus pole veel kehast täielikult kadunud, nohu ja väike köha kumitavad endiselt ja vahepeal käivad ka sellised külmavärina moodi asjad kallal. Enne starti oli kohati ka jahe olla, aga ei midagi hullu.
Stardipaugu järel aga pistsime siis vaikselt punuma ja hoidsin kellal kogu aeg silma peal. Esimesed 40 minutit oli kerge väsimus ja uimasus keres, kuid peale seda läks enesetunne paremaks. Eile tegin ära ka selle, mida tark ja tubli jooksja ikka tegema peab - jooksma distantsi teise poole kiiremini kui esimese:) Paluveski teeninduspunktis, kus läbitud on 11 kilomeetrit, olin ma ajaga 1:01:54, mis teeb keskmiseks kilomeetri läbimise ajaks 5:37. Ja sealt edasi finišini oli keskmine kilomeetri kiirus 5:28. Kuigi ei tahtnud "kihutama" hakata, siis enesetunne oli nii hea, et viimased kolm kilomeetrit tulid ikkagi natuke kiiremad, kui oleks vaja olnud. Eile oli küll selline tunne, et sama hooga oleks võinud vist kümmekond kilomeetrit edasigi lasta. Eks siin mängiski rolli alguses tagasi hoidmine ja jõukohases tempos liikumine. Teise poolega ilmselt tõusin päris mitukümmend kohta ettepoole, võibolla sadagi.
Kogu 23,4 kilomeetrise distantsi läbisin keskmiselt 5:32 kilomeetri kohta (poolmaratoni aeg 1:57:55). Enesetunne oli hea, täna on natukene jalalihastes tunda, et eile sai pisut pingutatud. Aga muid vaevusi ei ole. Keskmine pulss tuli 163. Ahjaa, jooksin pea terve distantsi üksinda, st. jäneseid kasutamata, samas keegi pikemalt kui kilomeeter kaasa ka otseselt vist ei jooksnud.
Nüüd tahaks terve püsida ja kava järgi kenasti trenni teha viimased nädalad, et Stockholmis rada läbida nii, et väga raske ei oleks:)

Uus algus.

Nii.
Haigus selleks korraks jälle seljatatud ja täna sain üle nädala taas sörkima. Tegin 9 kilomeetrit 130 pulsiga. Aega läks 1:06:14 (7:22). Aljoša kanti vältisin, kuna tänasel päeval oli seal sadade või pigem tuhandete kaupa liigset rahvast.

Jooksukilometraaž ületas alles kolmesaja piiri. Olen kavadest kõigist pikalt maas, aga mis sa teed. Muidu oli täitsa hea täna, välja arvatud esimesed mõnisada meetrit, kus peas käis iga sammuga vasakus oimukohas valu läbi.

Esmakordselt sel aastal oli hea soe ilm - uus suvi vist ikkagi saabub kunagi, peale seni puudunud kevadet. Keset päeva olin tunnikese väljas päikese käes ja lühikese varrega särgiga oli ülimalt mõnus peesitada.

Lisaks otsustasin esmaspäeval töölt lahkuda ja esitasin vastavasisulise avalduse. Veel ei tea, kaua jätkan, aga mitte rohkem, kui neljanda juunini.  Mis edasi? Veel ei tea, eks aeg näitab. Uus olukord.

Laupäeva õhtul on plaanis minna Tartusse aklimatiseeruma ja pühapäeval Otepää-Elva ots läbi joosta. Seekord trenni mõttes, et maratonitempot proovida. 5:30-5:40 eesmärgiks hoida. Loodetavasti on ilm hea, et ei sajaks ja oleks ikka +15 vähemalt. Aga hetkel on ilmateade kahjuks selline kehvavõitu.

Asjadest.

Peale puhkust (vaata ka eelmist postitust) tuli minna otse tööasjus Tartusse ja seetõttu kolm päeva olid jälle kohe trennivabad.

Esmaspäeval 22. aprillil siis jooksma taas,  käisin tegin Järve terviseradadel kolm ringi vahelduva tempoga jooksu. Kokku 7,18 km. ajaga 43:22, mis teeb kilomeetri ajaks keskmisel 6:02. Pulss 149.

Teisipäeval 23. aprillil oli kavas 11 kilomeetri jooks, mille sees 8X1 minut kiired lõigud ja seejärel veel 8X30 sek. kiired lõigud. Minu puhul tähendasid need siis ca 4:00 tempot. Kiiremate lõikude vahele tegin topeltpikad sörgid - ehk siis minut ja kaks, ja pool minutit ja minut:). Läks hästi täitsa. Aega kulus kokku 1:05:35 (5:57 keskmine).

Neljapäeva 25. aprilli hommikul läks uni vara ära ja läksin jooksma. Tegin 8 km. sörki enne tööleminekut. 53:06 (6:38)

Laupäeval 27. aprillil oli aga Kõrvemaa kevadjooks. Läksin lihtsalt trenni tegema. Rada oli jälle muudetud, kuna lumi ei taha sulada ning joosta tuli kruusateel edasi tagasi. Kaks kaheksakilomeetrist ringi. 14 kilomeetrit jooksime koos kamraadiga, viimased kaks kiirendasin natuke. Ehk siis jooksin umbes minuti kiiremini kilomeetri, kui enne. Kokku sain ajaks täpselt 1:25.

Esmaspäeval 29. aprillil sörkisin jälle linna vahel. 8,56 kilometrit ajaga 57:51 (6:45), pulss 130.

Kolmapäev 01. mai. Viljandi järve jooks. 2QuickStart.
Neljanda kilomeetri lõpuks olin suutnud end nii kinni tõmmata, et järgmised kaks kilomeetrit tuli sörkida 6 min/km tempos, et üldse ellu jääda. Lõpus sai jälle natuke kiiremini joosta. Aeg tuli vist 58:51. Kohutavalt raske oli seekord.

Reedest olen siis haige. Neljapäeval tekkis nohu, reedel palavik. 38,3 oli rekord. Lapäeval jätkus nohuga ja 37,7. Pühapäeval hull köha, vist number kaks edetabelis. Õnneks palavikku pole olnud peale laupäeva. Trennides jälle vahva auk sees - pikk jooks "joostud" ja puha:(

Positiivset kah. Kaal oli pühapäeva hommikul 81,4. Selle aasta senine väikseim. Veel märtsis oli 86. Hetkel on käimas ka ettevalmistusperioodi raskeim osa maratoni silmas pidades. Viis nädalat enne starti kodus õlut ei joo. Kes teab, see teab, kui raske see on:).

Hetkel näitab tervis õnneks olulisi paranemise märke. Juba hingan vabalt peaaegu ja ei köhi eriti.