28.7.14

Kuidas ma ümber Saadjärve ei jooksnud.


Laupäeval käisin Peipsi ääres suvitades korra hommikul sörkimas. Oli juba siis päris soe ja ka 2,26 kilomeetrit ülirahulikult sörkides võttis mahlad voolama. Kuna Saadjärv ei olnud kaugel, sai pühapäeval siiski kohale mindud. Võtsin numbri välja ning katkestasin kohe ja käisime hoopis Jääaja Keskuses uudistamas ning järve kaldal jäätist söömas. Sooja oli 17 minutit peale starti Jääaja Keskuse infotahvli andmetel 32,3 kraadi. Ei, ma ei tahtnud minna oma tervist ohtu seadma sellise kuumaga.

Pilt võetud siit: http://www.ahhaa.ee/jaaaja-keskus-2013/
Jooksul oli vaid 416 lõpetajat (Pühajärvel 736 ja Harkus 813), stardiprotokolis 580. Seega 28% ei startinud või lõpetanud. Loodetavasti jäid kõik terveks. Paraku juba eesotsas lõpetades nägin ühte, kes viimased sada meetrit läbis vaarudes ja silmad pahupidi ning teadustaja talle juba ette kiirabi kutsus.

Võitis Ibrahim Mukunga, kes edestas teist kohta 4 minuti ja 5,5 sekundiga :) Tegu siis Tiidrek Nurme treeningupartneriga.

25.7.14

Treenime-treenime, päevi puhkuseni veerime.


Teisipäev, 22. juuli - Kava nägi ette 10 kilomeetrit fartlekki maastikul. Fartlek on rootsi keeles väidetavalt tempoga mängimine, mina tegin seda maavillaselt, ehk siis iga kilomeetri lihtsalt erineva tempoga joostes. Maastikku oli keeruline leida, polnud autot täna, et sõita Piritale või Järvele. Seetõtu tuli leppida Kadrioru pargi ja Lauluväljaku kandiga ning mereäärse promenaadiga. Ilm oli ilus +23'C, päikesepaiste. Startisin õhtul peale tööd, enne muidugi tuuri etapilõppu ära vaadates. Nibali kindlustas juhtpositsiooni, Kangert oli ka kenasti pildil kuni viimase tõusu lõpuotsani. Lõpulaskumine oli selline, et diivanil lebades ajas endalgi pulsi üles ja adrenaliini möllama. Kes korragi kasvõi kümmekond kilomeetrit mäest laskunud, teab ilmselt, millest jutt käib:) Aga kokku läbisin siis 10,38 kilomeetrit, ajaga 56:05 (5:24). Pulss küllaltki kõrge keskmiselt - 157. Võib ka olla natuke vale. Kell ikka viskab villast. Ja kilomeetrite ajad ka: 6:02 ; 5:55; 4:23; 5:57; 6:02; 4:09; 6:04; 4:04; 6:13; 5:21; ja lõpuots 1:54. Ujee. Mina ja 4: 09 ja 4:04? :) Kusjuures ei pannud üldse viimast välja. Tundub, et kaugel pole aeg, kui lasengi ühe kilomeetri alla nelja minuti. Pole seda oma paarkümmend aastat teinud. Olgem ootel.



Kolmapäev, 23. juuli.
Oo jaa. Sooja oli 28 kraadi, päike. Parim ilm mäkke lõikude jooksmiseks:) Kodust sörgiga minema, jälle Lasnamäe alla, kus mööda Lubja tänavat üles oli vaja joosta 10 X 40 sekundit kiiresti mäkke. Päev varasemast jooksud olid jalad sutsu pehmed ja tuimad. Seega lisaks ilmale veel üks segav asjaolu. Lõigud tehtud, siis sörgiga koju tagasi. Kokku läbisin 5,68 kilomeetrit ajaga 39:04 (6:53). Ei olnud pooltki nii hull, kui ma arvasin.

Neljapäevane trenn jäi vahele "tervislikel" põhjustel. Võib-olla lähen homme hommikul kergele sörgile. Pühapäeval peaks tegema tiiru ümber Saadjärve. Järvejooksude sarjas on ju hulk inimesi kirjas. Natuke hirm on selle 30+ ilma ees, mida lubab. Ei ole just liiga hea ja tervislik jooksuilm.

Ja ees on ootamas viimane töönädal enne puhkust.

21.7.14

Rutiinne, tüütu, odav, nõrk...


...just nagu alguses kokku lepitud sai.


Ehk siis midagi põrutavat ei ole toimunud. Lihtsalt tavapärane liigutamine vastavalt kavale. Nii palju kui aega ja viitsimist on sellest kinni pidada. Genialistid samas oli geniaalne kollektiiv. Loomulikult on mul kõik nende plaadid, mida ikka vahetevahel kuulan. Tegemist on Eesti pundiga, kelle esinemistel ma olen kindlasti kõige rohkem käinud, vähemalt paarkümmend korda. Esimest korda Tartus, EPA(?) ühika all BFG-nimelises puhvetis, mil nende ühe igavaima loo, Helena Wanje, avaliku läbilöögini oli veel jupp aega jäänud.

Mis siis täpsemalt tehtud on:
07. juuli 10 km, mööda mere äärt. Kadriorg - Pirita - Kadriorg. 58:22 (5:50) +27'C, suvi on käes:)
08. juuli 4,73 km 26:33 (5:37) +26'C päike. 7 min soojendus, 4X60 sek kiiresti (ca 3:45), siis 4X30 sek kiiresti (ca 3:50), 30 sek taastumist sörkidena vahele, lõppu 10 min lõdvestus. Taas mereäärne promenaad.
09. juuli 8,02 km 50:44 (6:20) +26'C, päike. Kuna tuli minna jalgpalli vaatama, siis polnud aega kümmet kilomeetrit joosta, tuli leppida kaheksaga, mis on oluliselt parem, kui mitte midagi.
12. juuli 19,08 km 2:02:33 (6:25). Pikem ots Ida-Virumaal - Kuru, Kauksi, Uusküla. Ilm oli ilus, tempo mõnusalt madal ja hea kerge sörkida.
15. juuli 13,01 km 1:22:33 (6:21) Kadriorg - Maarjamäe - Kose - Pirita - Kadriorg. Natuke pikem ots kerges tempos.
16. juuli 5,48 km 34:34 (6:18). Kõigepealt sörk soojenduseks, siis 8X40 sek lõigud kiiresti mäkke (Lubja tänava tõus Lasnamäele) ja sörk alla. Lõppu lõdvestuseks sörk koju. Imelikul kombel tuli parim sooritus viimasel mäkketõusul. Samuti 6-7 olid head.
17. juuli 10,05 km 1:03:17 (6:18) Jälle Piritale Surfiklubi juurde ja tagasi ühtlases tempos.
20. juuli 10,01 km 52:44 (5:16). Taaskord Ida-Virumaal. Plaan nägi ette 5:30 tempoga jooksmist. No ei õnnestunud. Alguses ei saanud Endomodo juti peale puude all ning seetõttu tulid esimesed kilomeetrid liiga kiired. Ega selle abivahendiga mu arust liiga täpistööd ka teha ei saa. Keskmine pulss 155.

Lisaks jalutan iga päev tööle ja tagasi, kolm kilomeetrit kokku. Kuus tuleb umbes 70 kilomeetrit seega minimaalset koormust juurde jalutamise näol.

Kaks nädalat veel tööl käia ja siis lühike puhkus, kaks ja pool nädalat. Sellest üks nädal ka igasugusest spordist puhkan.

7.7.14

33. jooks ümber Pühajärve (2014).


Ega nende trennidega vahepeal liiga hästi ei olnud. Üleelmisel nädalal sain vaid korra toast välja. Eelmine oli parem natukene. Ühtlasi joonistasin ka Berliini maratoniks kondikava valmis. Noh, et oleks mingi rutiin ja kergem läbida seda rada seal.

25. juuni 6,33 km 39:55 (6:18) +14'C
30. juuni 6,36 km 38:08 (6:00) +14'C, uduvihm
01. juuli 10,0 km 55:16 (5:32) +12'C, kerge vihm, kindad käes :)
02. juuli 5,6 km 30:44 (5:29) +18'C päike ja kõva tuul, lõigud mäkke 8X40 sekundit üles ja sörk alla.

Aga siis Pühajärve jooksust ka. Reede õhtul Tallinnast minema ja sõbra suvemajja külla, mis ei asu liiga kaugel Pühajärvest. Vaatasime kõik jalgpallid ilusasti ära ja rüüpasime jooke, mis ei lase dehüdratsioonil tekkida ja jalgadel krampi minna.

Hommikul ärgates oli ilus vahelduva pilvisusega päikeseline ilm, sooja oli ka stardi ajal mõnusad 20 kraadi. Stardis sai jälle tunda, et selle jooksu algus on väga kitsal rajal ja esimene kilomeeter möödus ainult teed otsides, kuidas mööda joosta eesolijatest. Esimese kilomeetri aeg 5:04 (sealt tuleb muidugi maha võtta veel 16 sekundit, mis kulus stardikanga alla jõudmiseks üldse). Teine 4:43 ja sealt edasi 4:36; 4:31; 4:47 (joogipunkt); 4:35; 4:49; 4:56 (raskeima tõusuga kilomeeter) 4:50 ja 4:39 (10 km 47:16). Viimased 700 meetrit 3:43. Ega ei oskagi midagi kosta. Jooksin nii, et enesetunne oleks hea ja väike varu sees oleks. Sellist rasket hetke ei tekkinud, et nüüd enam ei jaksa või tuleks oluliselt tempot alandada.

No ja nagu ikka, oli üks meesterahvas pikali maas 10 kilomeetri sildi juures, käed-jalad tõmblesid. Õudne.

Ja oligi finiš, aeg 51:12 (netoaeg 50:56, keskmine kilomeeter 4:46), pulsinumbrid sedakorda 170/187. Koht 233 kokku 735 finišeerija hulgas. Koht oli ligi 100 kohta parem võrreldes 2012  aastaga ja aeg umbes 3 minutit parem.

Kogu järvejooksu sarjas on hetkel koht 111/355. Uhke värk.

Jooksu käigus täitus ka neljasajas selle aasta jooksukilomeeter.

Järgmine start on 27. juulil, mil toimub esmakordselt järvejooksude sarjas jooks ümber Saadjärve.

Ilusat alanud sooja suve! :)

22.6.14

Ilusat "suve" algust!


No on juba üksjagu juunikuusid nähtud, aga midagi seesugust küll ei meenu. Juunikuu ilmad võib kokku võtta ühe sõnaga - K O H U T A V!

Samas käib elu nüüd ju suuresti jalgpallirütmis. On olnud põnevaid mänge ja suuremaid ja väiksemaid üllatusi. Minu lemmik on loomulikult, nagu ikka suurturniiridel, juba välja kukkunud:) Hommikul tööle, õhtul koju, jalgpall. Kahe mängu vahel mõnel päeval väiksem jooksuots, vahel enne esimest mängu. Eks ta nii ongi läinud. Panen siis ka kirja, kuidas see kõik on toimunud.

09. juuni: 9,26 km, 54:10 (5:51 / 146)
10. juuni: 5,37 km, 31:32 (5:52) +16'C
12. juuni: 7,10 km, 42:49 (6:02 / 144) +14'C, tibutas
13. juuni: 6,64 km, 39:58 (6:01) +13'C
17. juuni: 5,89 km, 32:25 (5:30) +10'C
18. juuni: 5,49 km, 28:13 (5:08) +14'C
19. juuni: 5,79 km, 32:39 (5:38) +10'C, vihm, kindad
21. juuni: 10,25 km, 1:00:45 (5:56 / 139) +11'C, kõva tuul, kindad
22. juuni: 18,03 km, 1:46:53 (5:56 / 145) +10'C, vihm, kindad

Sel nädalal jõudsin koguni viiel korral jooksma. Sellega olen küll päris rahul. Eks natuke peabki nüüd rohkem sibama, sest ega see maraton end päris ise septembri lõpus ka ära ei jookse. Aga õnneks aega on:)

Aga mis seal's ikka - vihmast jaani, sooja õlut ja jahedaid naisi, nagu on viisakas soovida!:)

9.6.14

43. ümber Harku järve jooks. (6,6 km)


Peale edukat Rattaralli läbimist ootas nädala pärast ees esimene Järvejooksude sarja kuuluv üritus. Et selleks natukenegi valmis olla, käisin kaks korda nädala sees ka kergelt jooksmas (viimati olin jooksnud 21. mail). Teisipäeval tegin 8,4 kilomeetrise otsa, aeg 48:54 (5:49) ja neljapäeval 7,33 kilomeetrit ajaga 42:17 (5:46).

Laupäeva õhtul käisin veel jalgpalli vaatamas. Silmas pidades pühapäevast jooksu, ei tohtinud kesvamärjaga üle doseerida ning ka magama oli minna mõistlik normaalsel ajal. Kõik see ka õnnestus enam-vähem:)

Pühapäeva hommikul ärgates oli kohe minu teravale kõrvale aru saada, et vihma sajab. Ja päris korralikult kallas. Välgud ja paugud ka lisaks. Akna taga näitas termomeeter +13 kraadi. Võtsin ka igaks juhuks pikad riided kaasa, kuid kohale jõudes pool tunnikest enne starti oli temperatuur tõusnud 15 peale ja seega jooksma lühikese rõivaga. Kuna olin sel aastal end esimeste usinate seas kirja pannud, siis ootas seal ees ka sarja särk, millele kinnitasin kohe numbri ja rajal selle headust katsetada kavatsesin. Särk iseenesest on hea, ainult et jälle musta värvi. Päikeselise ilmaga sellega juba jooksma ei lähe. Seekord seda muret muidugi ei olnud, sest starti oodates tibutas vihma ja nii jäi enam-vähem lõpuni tibama.

Mingit erilist eesmärki rajale minnes ei olnud. Arvasin, et eelmise aasta tulemusele 30:27 brutoaeg ja 30:00 netoaeg jään ikka kõvasti alla. Stardikanga alla jõudmine võttis jälle omajagu aega, kui palju, ei tea, sest sel korral netoaegu veel näha ei ole kuskil. Aga eks ta oma 20 sekundit umbes olla võis küll. Selgus, et olin natukene liiga tagant startinud ja alguses ju mööduma ei mahu. Seetõttu tuli esimene kilomeeter päris rahuliku ajaga ja alates teisest sain tempo tõsta oma võimetekohasele tasemele ja hakkasin vaikselt eesolevatest inimestest mööduma. Kuni neljanda kilomeetrini oli täitsa hea ja kerge joosta sellises tempos. Enne viiendat läks natukene raskeks, aga siis tuli taas see kitsas hanerivi koht ja seal sai pisut taastuda. Lõpp oli jälle lihtsam, välja arvatud muidugi liivariba viimased paarsada meetrit enne finišit. See tõmbab ikka jalad muhedalt pehmeks ja hingamise kinni.

Aga finišis ma olin ja tulemuseks 29:58 (4:32),  kohaks 227 kokku 813 lõpetaja hulgas. Seega tuli tulemus suisa eelmise aasta omast parem ja jälle isiklik rekord:) Netoaeg ilmselt oleks jah veel pisut parem olnud.
Pulsinumbrid sedakorda 172/186, nii et ma ikka natukene pingutasin ka.

Kilomeetrite ajad ka juurde: 4:57, 4:16, 4:19, 4:28, 4:44, 4:25 ja 2:50 viimased 600 meetrit.

Nüüd enne 5. juulit ühtegi starti ei ole. Sel päeval siis sarja järgmine jooks, Pühajärvel.

Olgem tublid!

2.6.14

Tartu Rattaralli 2014 ehk hirmul on suured silmad.


Kõigepealt kokkuvõte, mis toimus viimasel nädalal enne Rattarallit. Lühike vastus on - mitte kui midagi. Esmaspäeval oli veel talutav ilm, käisin õhtul jalgpalli vaatamas staadionil. No ja järgmised päevad teisipäevast neljapäevani olid jälle kindailmad. Vihma sada ja tuul puhus ja trenni rattaga küll ei kippunud niimoodi. Seega oli igasuguses füüsilises tegevuses kena nädalane auk.

Aga pühapäeva hommikul kell 6 oli äratus, sõber autoga paarikümne minuti pärast ukse taga, rattahoidja ja ratas autole katusele ja suund Tartule. Ilm oli päris kehvake, sooja oli 9 kraadi, Tartusse kohale jõudes 10. Ega päeva peale palju paremaks ei läinud, finišis oli 12 kraadi. Sõitsin pika särgiga, kuid oleks tegelikult pidanud selle alla või peale veel ka lühikese panema.

Tänu varasemalt neljateistkümnel korral läbitud lühikesele distantsile sain stardikoha viiendasse gruppi (1000-1500), üldse oli neid seitse. Kui mõned vaatasid ja nägid seal konkurente, siis mina kaaskannatajaid, kes lähevad raskele katsumusele vastu. Start! Kohe liikuma hakates selgus, et kompuuter ei tööta. Ilmselt oli andur läinud kellegi tagaratta vastu seal stardikoridoris, kus oli päris kitsas. Nii ma siis liikusin, täielikus teadmatuses, milline on liikumiskiirus või kui palju on sõidetud. Aga mis seal ikka. Plaan oli nagunii kulgeda rahulikult ja võtta end kuskile gruppi, et saaks ikka läbi sõita selle kohutavalt pika maa. Enne seda sõitu olin kaks korda läbinud Rattamaratoni 89 km ja sel aastal korra 82 kilomeetrit. Seega ees ootas 51 kilomeetrit teadmatust, et kuidas keha reageerib ja vastu peab. Sõit iseenesest kulges hästi. Liikusin massiga kaasa ja hoidsin silmad kõrvad lahti. Pangodisse jõudes sai tuttav rada läbi, edasi ei olnud sealt sõitnud. Tee iseenesest autoroolist muidugi tuttav. Keegi vahepeal kommenteeris, et 31 kilomeetrit vist oli 55 minutiga umbes sõidetud. Enesetunne oli hea, tempo mõistlik. Vahepeal surusin endale sisse ka kolm geeli ja kaks batooni. Noh nii ennetavalt, et nälg ei pääseks kummitama. Jooki oli kaks pudelit kaasas, ma arvan, et jõin umbes 400 grammi kogu 133 kilomeetri peale. Ilm lihtsalt oli nii jahe, et higistamist kui sellist ei olnudki. Kardetud ja paljuräägitud tõusud ei olnud küll midagi väärt. Kolm väikest põntsu oli Pühajärve ja Otepää kandis, kust üles liikusime grupiga oluliselt vaiksema tempoga, kui oleks suutnud. Ka üks Pühajärve jooksust tuttav lõik oli sees, see kõige järsem tõus. Üldse oli terve sõidu vältel väga mugav ja mõnus olla. Kogu aeg oli vähemalt käik või paar varuks. Maha ei kippunud kuskil jääma. Ainult et randmed hakkasid valutama pisut ja ka kael. Pole harjunud nii pikalt sadulas istuma. Tagasi Elvasse jõudes oli juba tunne, et nüüd kohe oleme kohal. Sõita jäi ju napid 30 kilomeetrit veel:) Seal saime lühikese maaga kokku ja vahepeal oli grupp, milles liikusin, vist ikka paarisajapealine vähemalt. Siginat-saginat oli rohkem kui vaja, kuid imekombel ei näinud ma sel korral ühtegi kukkumist. Nii et kokkuvõttes läks kõik hästi.

Lõplik koht 1332 (62 kohta parem kui stardinumber:)), aeg 4:17:45 (tegelik sõiduaeg täpselt 2 minutit vähem, kuna nii kaua kulus stardikanga alla jõudmiseks), keskmine kiirus 31,2 km/h, pulsinumbrid 146/177. Finišiprotokolli järgi oli 1759 lõpetajat. Esimese korra kohta vist päris hea. Proovin vist järgmisel aastal jälle. Soovitan teilegi, kes te olete 4-5 korda vähemalt lühikese läbinud ja see on jäänud liiga kergeks.

Niimoodi see kergema tõusu võtmine käibki (Ekraanitõmmis on napsatud Sportfotolt).

26.5.14

Atškoo*. (*- nädal 21).


Esmaspäeval sai nautida tõelist suvesoojust. Ühtlasi oli see ka sel aastal esimene päev, kui jalutasin kinnasteta tööle. Veel reedel oli õhtul koju minnes vaid tosin soojakraadi, hommikul veel vähem. Ja kui ikka poolteist kilomeetrit on minna, siis hakkab näpul jahe, ega see pole mingi autosõit - sutsti kontorisse:) Aga jah, esmaspäeva hommikul oli juba nii soe, et sai tööle minna vaid lühikese varrega särgi väel. Päeva peale temperaturr muidugi muudkui kasvas ja oli +32 suisa. Karta on, et see jääb selle aasta rekordiks ka Tallinnas. Õhtul aga kukkus temperatuur päris kiirest. Juba enne seitset oli akna taga +19. Kuskil kaheksa paiku läksin jooksma. Terve nädala polnud ju saanud seda teha. Algus oli väga hea ja kerge, jooksin mööda mereäärt Pirita suunal. Enne Lillepi parki keerasin üles Maarjamäele ja see tõusuke oli juba päris raske. Jalad olid kuidagi pehmed, ilmselt eelmise kahe päeva rattasõidust, ning ajas ka pulsi üles. Seejärel sellest memoriaalist mööda ja suur ja pikk tõus üles Lasnamäele. Oi see oli raske. Aga üles ma sain. Ja edasi läks jälle ainult kergemaks. Kui esialgne plaan oli kohe lauluväljaku juurest alla keerata, siis läksin hoopis Valge tänava kaugu Lasnamäele, Lubja tänavale, Vilmsi jne. Kokku tuli tiiru pikkuseks lõpuks 10,15 kilomeetrit. Aega läks 58:25, keskmine kilomeeter 5:45. Ahjaa, mere poole tagasi liikudes oli kohe tunda, kuidas õhk jahedamaks läheb. Kui veel Majaka tänava otsal oli tuntavalt soe, siis merest mõnesaja meetri kaugusel näitas termomeeter +15 vaid. Järeldus - vesi on veel jahe. Mitte et ta kunagi ujumiskõlbulikuks minu jaoks muutukski üldse. Pole külma vee sõber.

Kolmapäeval oleks tahtnud tegelikult rattaga sõitma minna, aga just oli vihma sadanud ning tänavad märjad ja lompe täis. Seega otsustasin minna siiski sörkima. Kuidagi raske oli ikka alguses, ei teagi miks. Aga iga kilomeetriga läks paremaks ja lõpp oli suisa puhas rõõm. Kokku tegin 7,77 kilomeetrit, ajaga 47:03, keskmine kilomeeter 6:03. Häid uudiseid ka - kaal on hetkel 78,7 kg.


Neljapäeval oli töö juures soojenduseks tuletõrjeõppus. Sai trepist 22 korrust alla jalutada ja pärast üles ka. Õhtul vedasin tagumiku sadulaga harjuma. Rattarallini ei ole ju enam palju üle nädala jäänud. Läbisin 40 kilomeetrit 1:29:15 (27,1 km/h), pulss 133-161. Eks ma seda Rattarallit natuke pelgan ka. Lühikesel otsal on küll kõvasti käidud, aga see on ikka midagi muud. Aga vast sõidan ikka viie tunniga läbi. Peaasi, et keegi ees pikali ei kuku ja ise otsa ei lenda. Olen seal igasugu koledaid asju näinud. Täna selgus ka, et Keila poolmaratonile sel aastal ei saa minna. Järvejooksu Saadjärve etapp järgmisel päeval. 21+17 oleks natuke liig, kui tiba kiiremini joosta.

Laupäeval ajasin end hommikul juba kümne ajal sadulasse. Kuna eelmine õhtu läks natuke pikemaks, siis võtsin ikka alguses vägagi rahulikult. Sõitsin Viimsi poole, Kelvingi, Püünsi, Leppneeme, Tammneeme, Randvere, Kloostrimetsa ja mis kõik need kohad seal kah olid. Ilm oli ülihea, kui mitte arvestada lagedatel kohtadel puhuvat korraliku tuult. Kokku läbisin  52,2 kilomeetrit, aega läks 1:55:49 (27,1 km/h).

"Avastasin" hiljuti selle bändi. Meeldib...


19.5.14

Kevad on lõpuks saabunud.


Pühapäeval oli soe:) Käisin suisa lühikeste pükste ja t-särgi väel jalutamas. Samas kui hiljem mere äärde jõudsin, tuli ikka pusa peale ajada. Merelt tuleb veel päris külma tuult. Aga muidu oli päris mõnus.

Kuna ees on ootamas viimaste aastate suurim katsumus, Tartu Rattaralli (pikk ots!! pole kunagi läbinud), siis peab natuke end sadulas olemisega treenima. Laupäeval väntasin 38 kilomeetrit ja pühapäeval 55. Ega seda palju pole, aga abiks ikka raskel ajal. Loomulikult vaevlesin nädala alguses korraliku nohu ja kerge põskkoopapõletikuga. Seekord katsetasin Otriviniga, aitas isegi. Loomulikult doseerisin umbes kaks korda rohkem, kui juhend ette nägi, aga abi sain. Hetkel on olukord täitsa hea. Teisipäeval käisin veel saunas, hingasin kõvasti eukalüptiaure sisse. Aitas ka lõõra ja koopaid avada.

Rattarallini on jäänud kaks nädalat ning Harku järve jooksuni kolm. Seega tuleks mõlemat ala natukene harrastada.

Ahjaa, laupäeval käisin ka saatjana maijooksul. Mind päris tõsiselt huvitab, kas zoovolinik sekkuks, kui korraldataks jooks ainult meestele?:)

Täna hommikult tööle tulin sel aastal esmakordselt kinnasteta. Ei olnud ka mütsi ega buffi. Isegi särk oli lühikeste vartega:) Oli hea ja soe. Niiskegi sutsu. Nüüd lubab ju paariks päevaks troopilist kliimat. Näis.

12.5.14

SEB 32. Tartu Jooksumaraton.


Sissejuhatuseks olgu öeldud, et tegu ei ole mitte maratonidistantsiga, vaid raja pikkuseks peaks olema 23,4 kilomeetrit. Täna finišiprotokolli sirvides jäi silma, et osaluskordi kokku 15 sellenimelisel üritusel, oleks pidanud uhke medali või märgi saama:) Aga noh, kuna eile seda ei teadnud, siis jäi see välja võtmata. Mitte et sellega midagi erilist ka teha oleks, peale sahtlipõhja poetamise.

Mis siis sellele jooksule eelnes? Teisipäeval Riias NIN-i kontsert, kolmapäeval kudemine tööl. Neljapäeva õhtul kerge jooks (6,55 km; 38:59). No ja siis muidugi reede hommikul ärkasin nohu ja kergelt paistes mandlitega. Sama jama ka laupäeva hommikul.

Pühapäeva hommikul oli natukene parem, kuid nohu oli jätkuvalt ja kurk veidi kibe. Aga mis siis ikka, tuli end starti vedada. Ilm oli kehvapoolne: +10'C, üsna korralik tuul ja vahelduv pilvisus. Valik oli selge - pika riidega jooks. Kohe kui soojemad riided maha ajasin, hakkas külm muidugi:) Õnneks ei pidanud üle 5 minuti stardikoridoris ootama, seal katsid ka inimesed tuule ära. Plaan oli võtta rahulikult, kuid mitte lasta tempot alla 5:30 kilomeetri kohta. Esimesed kolm kilomeetrit näpud külmetasid, siis läks paremaks. Aga igas joogipunktis hakkas jällegi sellel käel jah, mis joogitopsi hoidis. Ei olnud minu ilm. Paljud jooksid pikkade riietega, nägin ka mõnda, kes suisa kinnastega.

Ega jooksu kohta midagi erilist kirjutada polegi. Kordagi ei olnud rasket hetke, pidevalt oli tunne, et saaks natukene kiiremini joosta. Kui võimalik oli, siis hoidsin mõne inimese selja taha, kui tempo aeglaseks muutus, läksin edasi. Rada oli mõnus, pori eriti ei olnud, mõned lombid vajasid ringiga möödumist. Taaskord märkasin, et tõusudel jooksevad ümbritsevad inimesed aeglasemalt, mis on hea tunne. Tõus on ju jooksu võlu!:) Poolmaratoni aeg oli 1:51:47 ja läbisin omaarust distantsi üsna ühtlases tempos. Igas punktis võtsin pool topsikest spordijooki.

Tõrva kah meepotti. Täpselt kilomeeter enne lõppu hakkas minu ees paarikümne meetri kaugusel üks meesterahvas kõikuma, üks mees ja naine aitasid ta metsa alla pikali. Oli näost täiesti valge. Hakkasime siis kiiresti finiši poole jooksma ja kiirabi hõikama, mõnekümne sekundi pärast oli õnneks teade edasi antud. Loodetavasti ei ole sel inimesel midagi rasket sellele järgnenud ja tegu oli hetkelise nõrkusega...
Igasugune isu lõpuspurti teha läks muidugi kaduma, lasin täpselt sama hooga edasi.
Reibas jooksja 100 meetrit enne finišit. (Pildi autor Merikene, avaldatud omaniku loata:))

Aeg 2 tundi, 3 minutit ja 16 sekundit (keskmiselt 5:18 kilomeeter). Stardinumber 965, koht finišis 965. Tehke järgi või makskem kinni:) Lõpuaja said 1848 jooksjat. Keskmine pulss 162, maksimaalne 187.