9.7.15

Kuidas mul eelmisel nädalal veel üks sünnipäev oli...


Ajasin 01. juulil üle hulga aja voki kuuri alt välja, lükkasin sellelt suurema tolmu ja ämblikuvõrgud maha ning läksin tuulutama. Tasakesi sõitsin läbi Lasnamäe mööda Pärnamäe teed Mähele ning sealt alla mere äärde, mööda Randvere teed. Lasin aga vaikselt vilet, ilm oli ilus ja 15 kilomeetrit oli juba algatuseks vändatud. Ja järsku lendas minu jaoks vasakkurvist mulle vastu üks auto, kumm vilises, hakkas laperdama ja vaatasin, et tõmbab mulle otse sisse. Õnneks käis pauk vahetult minu taga. Üle õla tagasi vaadates oli näha ainult ühte suurt tolmupilve, kostis kohutavat raginat-kolinat, pauke, kriginaid ja muud. Kui tolm hajus, nägin, et üks rattur on maas pikali. Haarasin telefoni, helistasin
112, teatasin kus ja mis juhtus, rattur kontaktne, kuid põlved verised, auto ratastel, süttimisohtu ei paista, autos kedagi ei ole ja rohkem vigastatuid ei paista.

Must mersu oli lennanud algatuseks äärekivisse, siis vastu puud, siis vastu posti ja siis vastu paekiviaeda ning lõpuks seisma jäänud. Kõik neli velge ja rehvi puruks, samuti esi- ja tagaots. Kiirus pidi olema kohutav. Täpsustan, et tegu on alaga, kus maksimaalne kiirus on piiratud 40 kilomeetriga tunnis. Vahepeal seal pööreldes oli auto tabanud ühte ratturit, küll õnneks nii, et löök läks autolt vaid tagarattasse ning vigastused olid asfaldile kukkumisest. Põlved verised, peopesa ja üks küünarnurk. Vasak jalg ei läinud põlvest kõveraks ka, kuid inimene elas. Olin alguses valmis maas lamavat tompu vaatama peale sellist matsu...

Juhtus siis SEE.

No ja loomulikult oli juht kohe võssa jooksnud, loodetavasti on ta tänaseks kätte saadud. Hiljem tuli veel altpoolt autosid, kes pidid äkkpidurdama, et mitte uut õnnetust põhjustada. Kihutamine käib. Ja ei tulnudki sel päeval sõitmisest midagi rohkem välja, aega läks kaua. Politsei ootamine, tunnistuse andmine jms. Käed-jalad surisesid veel jupp aega ehmatusest. Pärast väntasin tasakesi koju ära kohe sealt oltse.

Vahepeal olen veel paar korda rattaga sõitnud ning mõne korra jooksnud. Kohe algab puhkus, siis saab ehk rohkem liigutama end. Pekk pressib peale.


PS! - nii mina, kui pihtasaanud rattur sõitsime kergliiklusteel (lisatud 14.07)

Mis juhtub, kui kiirusel 40 km/h äärekivi riivata.