26.6.13

Jaanid-jaanid ning kokkupõrge tuviga.

Kuna lähenemas oli Jaanipäev, mis pikendas nädalavahetustki ühe päeva võrra, siis oli vajadus ja soov perega sõita sugulaste/mugulaste mere ääres looduskaunis kohas asuvasse suvilasse, seal meeldivalt aega veeta ja lõõgastuda. Et põhitegevus liialt konti ei murraks, võtsin rattagi kaasa, et natukenegi liigutada ja sisseahmitavaid kaloreid kulutada.
Raami paigaldamisega ei saanud siiski ise hakkama, põhjus lihtne, teisel autol ikka teised kinnitused. Õnneks ristitalad jäid ikka samaks ja rattahoidja. Kulu oli üsna väike, kuna vanad õnnestus neile tagasi müüa väikese kahjuga. Esimesel korral on ikka väike värin ka sees, kui ratas katusel ja 110 km/h kiirus, aga püsis väga hästi ja stabiilselt. Hea töö Rootsi firmaltJ
 
Aga laupäeva lõuna paiku sai siis liikvele ja kui kogu kaasavõetud kraam oli lahti pakitud, siis suundusin väikesele rattaringile. Esimesed paar kilomeetrit tuli kruusateel sõita, aga ei olnud hullugi. Kui umbes 5 kilomeetrit oli sõidetud, siis hakkas tibutama. Kuna seda oli ette aimata, olin kileka ka kaasa võtnud ja ajasin selle selga. Ja nagu ka paar nädalat varem, hakkas järsku ikka väga kõvasti ladistama. Sõitsin sellisel, umbes 12 kilomeetri pikkusel ringil ja täpselt sama koha peal, kus sadu algas, see ka lõppesJ Nii et tosin kilomeetrit sai lausvihmas sõidetud. Sussid jälle vett ääreni täis. Algul oli plaan sõita paar ringi, aga kuna nii mõnus oli, siis tegin veel ühe tiiruJ Kokku kogunes 42,78 kilomeetrit, aega läks 1:36:07 ja keskmine kiirus 26,7 km/h. Pulsinumbrid 151/171, kogunes 330 tõusumeetrit.
 
Pühapäeval võtsin ette samuti väikese ringi. Mustoja, Altja, Vergi, Koolimäe, Võsu, Koljaku, Sagadi, Vihula, Mustoja. Ilm oli huvitavJ Alustades oli päike väljas ja hea soe, Verki jõudes aga hakkas külm ja üsna paks udu merelt peale tulema, terve rannikuäär oli justkui vines ja ikka päris jahe oli õhk. Viis kilomeetrit sisemaa poole oli temperatuur pea viis kraadi kõrgem ja päike säras. Loodus on imeline. Kokku tuli 41,13 kilomeetrit, keskmise hooga 26,6 km/h. Aega läks 1:32:46, pulss 145-166.
 
Eile läksin veel peale tööd rattaga väikesele ringile. Kui pealinna tänavad on autole ohtlikud, siis samasugused on kergliiklusteed. Rohkem kui pooled maha- ja pealesõidud on äärekivid, mis tähendab, et peab kogu aeg esimest ja tagumist otsa tõstma. Hea küll, ma saan aru, et see on ehk ka natuke turvalisuse kaalutlusel (kui on?), aga see on rattale päris valus, kui kogu aeg äärekive mööda tallata... Tegin sellise Tehnika, Sõle, Paldiski maantee, Vabaõhumuuseumi tee, Ehitajate tee, Tammsaare tee, Järvevana tee ringi. Sõle uulitsal juhtus kohutav avarii, põrkasin tuviga kokku. Õigemini küll esiratas ja tuvi saba või tiib. Paar sulge lendas, õnneks kiirus polnud suur ja tuvi lendas laperdamata minema, ehk ei jäänud püsivaid kahjustusi. Järvevanal nühkisid spartaklased rullsuuskadega. ÕudneJ Kokku tuli see tiir 32 kilomeetrit. Pulsinumbrid 127/159. Täitus sõidu käigus 600 kilomeetrit rattasadulas sel aastal.
 
Ahjaa, hommikut alustasin eile töötervishoiu arsti juures käies. Vererõhk nagu õpikust 110/70, kõik asjad heas korras, välja arvatud 5-6 kilo ülekaalu, mis ei tulnud loomulikult jälle üllatusena...
 

19.6.13

Rattaga lustimas.

Kuna ma olen väga vähe rattaga üldse läbi ajaloo sõitnud, siis pole veel selleni jõudnud, et kiiresti treenida. Tiksun ikka mõnusalt mugavustsoonis, nii et ei hingelda ja tunnen pigem kergest väntamisest mõnu, vaatan ringi ja naudin niisama kulgemist. Kui raskem osa tuleb, siis pigem vahetan käigu kergemaks, kui et hakkan hambad risti pressima. Kuigi sel aastal olen juba enda jaoks kohutavalt palju rattaga sõitnud:) Täna sai nimelt 500 kilomeetrit suisa täis. Senine rekordaasta oli vist midagi neljasajaga ja kalendri järgi pole ju suvigi alanud, mis on põhiline rattasõidu aeg ju. Sooja ilmaga on ju rattaga kõige mõnusam vurada. Isegi sel nädalavahetusel kavatsen veel sõitma minna enne Jaanipäeva pidustusi, et natuke pekki säristada. Enne veel peab autole katusele vajalikud atribuudid paigaldama. Loodame, et see läheb ladusalt. Vähemalt eelmise auto pealt maha sain nad probleemideta, aga sinna paigaldas selle hoidjate müüja:)

Kuna hetkel väga joosta ka ei viitsi, siis olen vahepeal kaks korda rattaga sõitmas käinud. Pühapäeva lõuna paiku vaatasin, et käib teeb mingi pikema tiiru enda jaoks, noh nii 40 kilomeetrit. Oli teada, et hakkab sadama, võtsin kilekagi kaasa. Aga kohe kui ma välja sain ja olin napid pool kilomeetrit sõitnud, hakkas tibama. Vedasin kile peale ja väntasin edasi. Varsti hakkas sadama ja siis mõne aja pärast kallas juba korralikult:) Ühesõnaga kuskil 10 kilomeetri peal olid rattakingad ääreni vett täis, endal oli ka pisut jahe ja teel olid suured lombid, mis mõne koha peal ratta ka ohtlikult vibama võtsid. Eriti hirmus hakkas Nõmme mäest alla sõites. Nõrk nagu ma olen, keerasin kodu poole tagasi ja sõiduks jäigi vaid 22,4 kilomeetrit keskmise kiirusega 21,2 km/h.

Täna aga oli vaba õhtupoolik kõigist muudest kohustustest ja plaanisin selle 40 kilomeetrise otsa ikka seekord ära teha:) Ilm päikeseline ja väga kerge tuulega, ainult et jahedavõitu pisut, mitte üle 18'C. Selle vastu aitas pikk särk, püksid aga lühikesed siiski. Kodu juurest läbi Sikupilli ja Pallasti Valgele tänavale, sealt edasi mööda Narva maanteed kuni Pärnamäe teeni. Mähelt mööda Randvere teed alla Merivälja teele ja sealt suund Viimsi poole. Olin ca 20 kilomeetrit selleks ajaks sõitnud, kui Viimsi Statoili juures sattusin sappa "Tervisesport" rattatrenni grupile, lubati lahkelt sappa võtta ja nende tuult nautida. Grupisõit on ikka puhas mugavus ja puhkus võrreldes sellega, kui üksi sõidad. Kui enne oli keskmine kiirus umbes 25 km/h, siis trenni lõpuks tõusis see kokku 28 km/h peale, samas pulss oluliselt langes, keskmine 136. Grupis viimasena sõites, käidi ära Rohuneeme tipus ja sealt tagasi mööda sama teed Pirita Selverini, sealt nad keerasid ära Velodroomi juurde, mina jätkasin kesklinna suunal. Kokku sai läbitud 48,19 kilomeetrit, neist ca 20 grupis. Aega läks vaid 1:43:26. Väga mõnus sutsakas. Teinekordki tahaks kellegi sabas luuslanki lüüa ja kilometraaži lihtsalt kasvatada:)

Kas te suudate uskuda, et sellist ilma lubatakse nädalavahetuseks?:)
Ega ma ise ka ei usu, pigem seda, mida pakub konkureeriv ennustaja.


15.6.13

42. ümber Harku järve jooks. (6,6 km)

Joostud. Isiklik rekord. Ma ei tea, kustkohast see tuli niimoodi:) Tõele au andes, see oli mu kolmas Harku järve jooks ka üldse alles. Sel aastal oli distants 200 meetri võrra pikem - kõige kitsam pudelikael oli eemaldatud ja rada viidud eemale elamute vahele.

Neljapäeval panin end kirja koos vanema pojaga (lõpetas kolmveerand tunniga) ja täna hommikul sättisime end stardijoonele. Ilm oli üsna kena ja päikesepaisteline, kuid puhus kohati väga tugev tuul, mis oli otse vastu esimesel ja viimasel poolel kilomeetril.

Kuna stardikoridori sai mindud päris hilja, siis kulus kanga alla ja reaalse ajavõtu alustamiseks 26 sekundit, nagu hiljem selgus. Samuti on esimene kilomeeter jooksmiseks väga kitsas, maksimaalselt kolm inimest mahub kõrvuti liikuma ja möödumine raske. Enda kella järgi kulgesid täna kilomeetrid nii -  5:12; 4:22; 4:19; 4:31; 4:50 (see peenike kitserada, kus tuleb eesjooksjate tempoga leppida ja mööduda ei saa); 4:35 ja viimased 600 meetrit 2:39.

Tulemus lõpuprotokollis 30:26 ja puhas jooksuaeg täpselt pool tundi 30:00:00 (4:33 keskmine kilomeeter). Platseerusin selle ajaga 252. kohale, oma vanuseklassis 57. Aja sai kokku kirja 725 osalejat, neist viimane ots siiski ilmselt kepikõndijad, keda küll väga palju stardi eel ei silmanud. See-eest nägin endale lisaks suisa kahte Stockholmi maratoni värske lõpetajasärgiga tegelast. Pulsinumbrid olid sedakorda sellised - 170/187.

Raske ei olnud, alguses hoidsin isegi natuke tagasi, ilmselt oleks lõpus raskem olnud oluliselt, kui oleks alguse veel kiiremini teinud. Eile kui arvasin, et 4:45 kilomeetri kohta oleks hea aeg, siis tegelikult ei uskunud, et selle välja jooksen. Aga ka vana hobune võib traavivõistlusel mustaks ratsuks osutuda:) Natuke häiris see, et juua ei pakutud. Peale kolmandat kilomeetrit hakkasin seda joogipunkti silmadega otsima, kuid neljandaks loobusin, kuna oli selge, et nii lõpus seda ka ei ole ja enam ei tule. Janu tegelikult ei kummitanudki, lihtsalt harjumus.

- järgmine start on vist Keila poolmaraton 27 juulil.

14.6.13

Puhkus hakkab lõppema...

Või noh, mis ta hakkab. Saigi läbi. Esmaspäeval vaja tööle minna taas.

Mis siis vahepeal tehtud? Peale Stockholmi Maratoni ei teinud kaheksa päeva grammigi sporti. Käisin staadionil jalgpallikoondisele kolmel korral kaasa elamas, ohtralt õlut, vahepeal Peipsi ääres saunakeses puhkamas, grillimised, ohtralt õlut. Puhkus noh:)

Aga selle nädala esmaspäeval mõtlesin, et proovin jooksmise ka järgi. Tegin koduukse eest 9,75 kilomeetrise tiiru, mis võttis aega 1 tund ja 31 sekundit (6:12 keskmiselt kilomeeter). Oli kerge ja hea. Vaevuseid maratonijärgseid ei midagi.

Kolmapäeval sõitsin rattaga 7,75 km (16,31 km/h, käisin pakil järel DHL-is) ja siis peale seda veel 20,5 kilomeetrit 22,6 km/h keskmise kiirususega.

Neljapäeval sõitsin ka rattaga 32,9 km, (23,9 km/h). Väga kõva tuul oli kohati vastu. Keskmine pulss 134, maksimaalne 172 (Üks järsk tõusuke Maarjamäelt Lauluväljaku taha Lasnamäele). Lauluväljaku juurest alla Russalka poole sai kiiruse 50+ peale ka korraks. Hea hoog üsna.

Homme on plaanis teha joostes Harku järvele tiir peale. Ei kavatse tormata, kuna kiirusetrenni pole sel aastal ühtegi teinud. 4:45 oleks hea aeg kilomeetri kohta küll.

Pikemas plaanis panen end vist kirja Sügisjooksule poolmaratoni proovima. Tahaks saada alla 1:45 aega.
Aga see eeldab jälle treenimist:) Ja rattaga tahaks rohkem sõita. Ajahädas pidevalt.

Olge vaprad!

2.6.13

Stockholmi maraton 2013.


Neljas maraton joostud.

Reis Rootsimaa pealinna sujus tõrgeteta, reisisime koos selle sportlasega. Lennujaamast bussiga kesklinna, sealt metrooga staadionile, et stardimaterjalid kätte saada. Siis läksin sealt metrooga hosteli  lähedale Vapianosse õhtusele pastale. Maitses väga hästi ühe õllega, kuid oli üsna kallis:) Magada sai neljases toas tänu kõrvatroppidele täitsa hästi ja hommikul polnudki muud kui sammud stardi poole sättida. Ilm oli veel ka kohati päikeseline, kuid kiskus juba pilviseks ja püsis hoovihma oht.
Rajaplaan


Kuna jooksjaid oli stardis 21 726 (81 riiki), siis start toimus kahes laines. Esimene keskpäeval ja teine 10  minutit hiljem. Hoolas lugeja teab, et plaanisin sappa võtta 4:15 jänesele ja nii alguses tegingi, kuid see "grupp" oli liiga väike, lisaks tempomeistrile (kuuekümnendates härrasmees) kuulus sinna veel üks pealt paarikümneaastane noormees ja üks ehk viiekümnene mees. Kõik:). Jooksin nendega koos kolm kilomeetrit umbes, kuid siis tundus see tempo pisut liiga aeglane ja läksin eest ära. Olgu etteruttavalt öeldud, et jooksingi lõpuni vaid oma kella järgi ja enam-vähem ühtlast tempot hoida üritades. Kuskil 8-9 kilomeetri vahel veel nägin neid üle õla vaadates, rohkem mitte.

Peale viiendat kilomeetrit hakkas vihma tibutama, ja umbes kümnendaks kilomeetriks jäi sadu järele. Siis umbes poolmaratoni kandis hakkas taas tibama ja viimased 15 kilomeetrit möödusid juba täitsa tihedas sajus. Viimasel viiel olid tänavad juba suuri lompe täis ja jalad lirtsusid igal sammul.

Kui tavaliselt on peale 30 kilomeetrit ikka raske hakanud, siis seekord 32 peal vaatasin, et näe, ainult 10 kilomeetrit veel jäänud ja seega tund joosta veel. Nii läkski, tiksusin oma tempoga edasi kuni võiduka lõpuni.

Peale lõpetamist oli päris kole, kui pidi ootama, et lõpetaja särke kätte saada. Umbes 10 minutit, vihma ja tuule käes, inimesed lõdisesid. Külm oli. Ja siis riietumistelgi ukse taga ka veel 5-7 minutit. Sees oli aga hea soe ja oli näha, et ega paljud ei tahagi sealt lahkuda, kuigi riided ammu vahetatud:)

Mis siis koledama poole pealt silma jäi. Kolm jooksjat raja ääres maas, kellel tilgutid küljes. Paar suurest külmast värisevat naisterahvast peale lõppu. Natukene nibusid hõõruv särk, millest sai ümber riietudes vett välja väänata.

Aga jooks läks iseenesest korda. Kuigi olin valmis jooksma 4:15, ehk aeglaseimat maratoni seni, ei õnnestunud see:) Esimene oli umbes minuti jagu veel aeglasem. Ja üldse on kõik neli jäänud 11 minutilise augu sisse. Kui kohta vaadata, siis on näha, et jõudu sai kenasti jagatud ja pidevalt kohta parandatud. Ja seda vaid tempot hoides. Paraku jäi tegemata see trikk, et teine pool oleks kiirem kui esimene - 2:03:19 VS 2:04:04. Oleks teadnud, et nii väike vahe, küll ma oleks selle minutikese leidnud viimase viie kilomeetriga:) Aga ega see polnudki mingi eesmärk omaette.

Split
time
diff
min/km
km/h
place
5K
0.29.49
29.49
05.58
10.06
9256
10K
0.58.50
29.01
05.49
10.34
8782
15K
1.27.40
28.50
05.46
10.40
8709
20K
1.56.48
29.08
05.50
10.30
8585
Half
2.03.19
06.31
05.57
10.09
8556
25K
2.26.19
23.00
05.54
10.18
8251
30K
2.55.53
29.34
05.55
10.14
7758
35K
3.25.18
29.25
05.53
10.20
7161
40K
3.54.25
29.07
05.50
10.31
6684
Finish
4.07.23
12.58
05.55
10.15
6577

Täna on olek väga hea, põlved on natuke kanged ja lihastes tunda, et sai joostud, kuid muid vaevusi ei ole. Jooksu ajal mõtlesin küll, et ehk peaks maratonidega nüüd mingi pikema pausi tegema, aga mine sa tea...
Lõpetaja särk ja osaleja medal :)

Maraton100 andmetel sai tulemuse seekord kirja 51 kaasmaalast, kirja oli pannud end 58.

Videolõike saab vaadata siit.

Meeldis raja ääres ühe naisterahva poolt lehvitatud plakat - Smile, you have paid for this!