Ei teagi, kas alustada seda postitust rõõmsa või kurva noodiga? Kas pajatada ülimõnusast puhkusest või kurta selle üle, et see juba ammu läbi on?
Alustada tuleks võib-olla hoopis sellest, et juba eelmise aasta augustis sai lennupiletid soetatud ja siis läks see pikk ootamine lahti. Veebikaamera piilumine, kuu enne väljasõitu temperatuuri jälgimine jms. Põhimõtteliselt aitas see mul talve üle elada, oli midagi, mida ma väga ootasin.
Täna on sellest neli nädalat möödunud, kui sai koju tagasi jõutud ja mul on päris tõsine puhkusejärgne stress. On selline asi üldse olemas? Või on see melanhoolia? Äkki lihtsalt kruvid logisevad?
Mis siis toimus? Käisin muidugi Kanaaridel taas, Gran Canarial, kui täpsem olla. Puhkus 15 päeva, 13 päeva kohapeal, kaks päeva kulus reisimisele. Laevaga üle lahe ja sealt Norwegiani abiga lõunasse.
Kohale jõudsime õhtul kümne paiku ja tegu oli täiesti tavalise ilmaga, pusa peale sellisel kellaajal, nagu ikka. Ja siis järgmisel päeval läks lahti -
calima! Tegu on Aafrikast tuleva sooja tuulega, mil Kanaari saarte ilm oluliselt muutub. Kui muidu on seal aasta keskmiste päevaste temperatuuride vahemik kusagil 21 (talvel) - 27 (suvel) vahel, siis
calima ajal need reeglid ei kehti, ning ilm on oluliselt soojem. Ei ole imestada, kui kohati 40 kraadi kanti temperatuur tõuseb. See nähtus ei küsivat aastajast, ega omavat ka mingisugust muud seaduspära. Ma ise ei olnud seda varem näinud, ega ka kogenud, aga käes ta oli nüüd. Päevasel ajal oli sooja umbes 30 kraadi (varjus muidugi) ja öösel 23-25. Kui muidu tuleb seal talvisel ajal, mil Eesti inimene seal tavaliselt käib, õhtul pusa peale visata, siis sel korral oli t-särk täiesti piisav ööpäevaringselt.
 |
| Esimesel nädalal püsis päevane temperatuur pidevalt 30 ümber. Julgemad termomeetrid keset küla näitasid maksimaalselt 34 soojakraadi. |
Se korral oli ööbimine sätitud kahte kohta, kaheksa ööd ühes pesas ja kuus teises. Ses mõttes oli tore, et ei hakanud ka lähipiirkonnas liiga tüütu, sai erinevaid söögikohti külastatud ja jooksu ning jalutamise rajad ka ei muutunud liiga tüütuks selle aja jooksul.
 |
| Sisehoov esimeses kodus. |
 |
| Tähistasin virtuaalselt kolleegi sünnipäeva. |
 |
| Vaade teise kodu rõdult. |
Ega mul pole selle reisi kohta muud kirjutadagi, kui et oli väga tore, käisin vahel hommikuti sörkimas ja päeval rattaga sõitmas. Kokku ratast 330 kilomeetrit ja jooksu 51,5 kilomeetrit. Ja kui mõnus see kõik oli - soe ilm, päike paistab!
 |
| Peale hommikust sörki annab jõudu pannkook. |
 |
| Pildikesi rattarajalt |
 |
| Pildikesi rattarajalt |
 |
| Pildikesi rattarajalt |
 |
| Pildikesi rattarajalt |
 |
| Pildikesi rattarajalt |
 |
| Pildikesi rattarajalt. Mõni päev hiljem käisin ka 536 meetri peal teises kohas. |
Sõin palju, igasugu asju. Rüüpasin peale ka. Kõik asjad olid head, tavaline talutoit.
 |
| Sardiinid |
 |
| Lahtine piirak. |
 |
| Makaronid hakkliha ja ketšupiga. |
 |
| Ise tehtud, hästi tehtud! |
 |
| Merikeel, kanaari kartulid. |
 |
| Sardiinid, mu arm |
Ühel õhtul aga käisime Hispaania meistriliiga mängu vaatamas. Koduklubi alistas endast tugevama. Tore!
 |
| La Liga. Las Palmas 1- 0 Villareal. |
Kord iga pidu saab otsa. Pillimehel otsa lõppeb laul. Nädal puhatud ja hakkasid peas kummitama muremõtted, et kauaks enam seda pole. Aeg lendab, argipäev terendab. Samuti sai ka calima läbi ning minul õnnestus esimest korda kokku sealkandis veedetud 13 nädala jooksul oma silmaga vihma näha ja katsuda ka:) Öösel sadas ikka nii, et nagu keegi oleks ämbriga alla kallanud. Järgmisel hommikul avanes seline vaade.
 |
| Uputab! 99,9% aastast on selle koha peal lihtsalt kuiv kraav. |
 |
| Haruldane nähe, voolav vesi ja liivavaringud. |
Peale vihmast ööd oli vesi mägedes teele ka päris palju kive vedanud, mis olid küll juba äärde ära lükatud.
 |
| Öösel kiskus sajuks. |
Sel päeval otsustasin alla tagasi minna selle koha pealt, sest märg sile asfalt, maanteeratta olematu mustriga rehv ja tõenäoline kivide teele uhtmine ei tundunud just liiga tore.
 |
| Kohe kisub sajuks |
 |
| Calima. |
Nüüd ma siin siis istun, nean seda külma ilma. Ja ei ole mingisugust lootust ka veel, et lähiajal natukenegi paremaks läheks.
Muidu olen pisut sörkimas ka ikka käinud, 271 kilomeetrit sel aastal kokku.
