Oktoober sai läbi.

Nii on. Vääramatu kindlusega läheneb talv ja külmad ja veel pimedamad ilmad. Oktoober on üldiselt läinud seanahavedamise tähe all (kokku 74,2 km rahulikku jooksu).

Vahepeal, peale eelmist postitust, jooksin siis ka natukene, täpsemalt viis korda:
Neljapäev 23. oktoober - 7,42 km, 42:58 (5:47)
Pühapäev 26. oktoober - 5,03 km, 32:51 (6:32)
Esmaspäev 27. oktoobe - 10,28 km, 57:36 (5:36)
Kolmapäev 29. oktoober - 5,19 km, 30:46 (5:56)
Pühapäev 02. november - 10,32 km, 59:56 (5:48)

Selle eilse, ehk viimase jooksu tegin siis Pirita terviseradadel. Esimest korda sel aastal. Varasemalt olen seal olnud ikka tihe külaline, eriti mõned aastad tagasi. Alguses üks suur ring ja siis kaks väikest pooleteisekilomeetrist ringi otsa, nii, et alla ei lähe. Ütleme nii, et kui oled ikka terve suve jooksnud ainult siledal maal, siis need kolm suurt tõusu tõmbavad ikka jalad tugevaks ja hingamise äkiliseks. Samas laskumised on head kiired ja siledal maal taastub selle tempoga kenasti ära.

Ja nüüd pommuudis - lähen 11. novembril ujumistrenni:) Tegu on kümne korra kursusega,   kaks korda nädalas. Tahaks natukenegi veega rohkem sõbraks saada. Ehk jääb mingit tehnikat külge treeneri käe all. Praegu on nii, et edasi ei liigu teost kiiremini, pulsi tõmbab kohe lakke ja selg hakkab valutama. Kuigi ujumine peaks ju olema selline luudele-liigestele hoopis hea asi. Näis mis saab siis.