SEB Tallinna Maraton 2013 (21,1 km) - Tallinn, Vabaduse väljak ehk sada häda.

Alustame siis algusest. Hommikul ärkasin kell 09:10 ja mõtlesin, et maratoonarid on juba 10 minutit jooksnud. Kohe väike kergendustunne oli, sest hommikune ärkamine ja sportimine ei ole minu jaoks. Sõin siis natuke, ajasin jooksuriided selga ja kohtusin kahe sõbraga, kellega koos kõndisime stardipaika. Ega palju aega ei olnudki, riided pakihoidu ja võtsime positsioonid stardialas sisse. Esmakordne Tallinna poolmaraton tähendas startimist loomulikult viimasest - 2000+, grupist. Seega peale stardipauku tammusime alguses niisama ja siis hakkas pihta see laveerimine, et ettepoole pääseda. Teisest kilomeetrist alates olid sääremarjad nagu tuimad pakud, absoluutselt mingit kergust ei olnud ja tegid valugi. Ja nii kuni viienda kilomeetri lõpuni välja. Seejärel oli nii paar kilomeetrit valus parem õlg. Siis hakkas natuke pistma paremal roiete all. Ja distantsi teine pool tegid reied eestpoolt natuke valu ja olid kui tuimad pakud... Palav oli... Kilomeetrimärgid olid väga halvasti paigaldatud. Kui juba numbritel on värvivahe, siis võiks see olla ka kilomeetripostidel. Praegu pidi väga palju pingutama, et üldse aru saada, kellele mingi märk on mõeldud.
Ving-ving-ving!

Juba kolmandast kilomeetrist oli selge, et täna pole mõtetki loota rekordiparandust. Jooksin nagu jaksu oli ja seda eriti ei olnud. Kolmes joogipunktis lausa kõndisin mõned sammud joomise ajal. Sellist kergust, mis oli Ülemiste jooksul, ei olnud ligilähedastki. Esimese kümne kilomeetri aeg on protokollis 53:06 (hallooo !!!) ja koht 667. Positiivne on see, et finišini tõusin sealt 121 kohta.

Jooksu käigus täitus seitsmesajas (700) selle aasta jooksukilomeeter.

Tulemus: 1:48:26
koht 546/2440
vanuseklass 68/167
mehed 479/1481

Eelmisel aastal Rakvere Ööjooksul püstitatud isiklik rekord jäi enam kui kolme minuti kaugusele. Aga seal olid ka ideaalsed tingimused, õhtune aeg, mil enamus trenne sai tehtud ja väga hea jänes.

Ja ärge te kunagi õppige teiste vigadest :) Pange ikka tuttuued tossud jalga enne poolmaratoni. Tegelikult ega otseselt viga midagi ei olnud. Aga äkki tekkisid need vaevused jalgadele nendest? Kuskil kolm kilomeetrit enne lõppu hakkas vasak jalg tunda andma - väike vill oli tekkinud jala siseküljele kanna poole. Teisel jalal küll ei olnud, nii et ehk äkki oli väike sodi soki või tossu sees. Ja vaatamata kasutatud vaseliinile hakkasid jooksupüksid ikkagi hõõruma higistamise ja vee pähe valamise koosmõjul. Ei jäänud head emotsiooni seekord. Mis sa teed.

Nüüd on siis pühapäeval ees ootamas kohutavalt hirmuäratavad 89 kilomeetrit rattasadulas - Tartu Rattamaraton. Jääb vaid loota, et ei saja enne ja rada on kuiv, see teeb ehk läbimise ikka oluliselt lihtsamaks.