Sügis käes

Külm tuul puhus üle metsalagendiku. Tumedas nahkjopes mees surus käe aeglaselt põuetaskusse ja tõmbas sealt välja tuhmilt helkiva püstoli. Hommikusest rõskusest kohmetunud sõrmedega urgitses ta portfellist padrunisalve ja lükkas selle harjunud liigutusega käepidemesse. Siis vaatas ta karmi pilguga endast mõne meetri kaugusel seisvat inimgruppi. Kostis kaitseriivi metalne naksatus. Ärevil nägudega inimesed kangestusid paigale. Keegi ei hinganud, pead laskusid rinnale. Relvaga käsi tõusis aeglaselt. Mõni sulges erutusest silmad. Lajatas pauk. Sügisjooks oli alanud.

Sel aastal oli nii, et kuni kalendrisuve lõpuni oli ilm ju enam-vähem viisakas ja talutav, kuid nii kui sügise ette keeras, langes termomeeter pea nullini.

Esmaspäeval ajasin tööle minnes juba paksema jope selga.
Teisipäeva hommikul panin mütsi ka pähe.
Kolmapäeval panin lisaks mütsile ka kindad kätte.
Õhtul tekkis võimalus jooksma minna, tegin ühe tiiru - kokku sain 8,14 kilomeetri. Aeg 49:22, mis teeb kilomeetri ajaks 6:04. Loomulikult olid mul kindad käes, buff kaelas ja kõrvadel. Jooksma minnes lülisin sauna sisse. Tagasi tulles oli ikka paganama mõnus lavale ronida. Vihtlemine!
Kaal 82,5! Nii kurb, kui see ka pole, siis järgmisest kuust vist radikaalsed meetmed kasutusele, kaalu langetamiseks, võtta tuleb (emakeele õpetaja õnneks ei näe). Suusamaratoni kergema läbimise eesmärgil ja enesetunde kergitamiseks kah.

Neljapäeval käisin jälle peale tööd jooksmas. Seekord 6,1 kilomeetrit ajaga 37: 21 (6:07). Selline mõnus kerge kulgemine. Oli kaks kraadi soojem kui eile: +8'C.

Reedel ja laupäeval olen Tartus. Sporti ei tee enne esmaspäeva millimeetritki.

Iseenesest ei olegi ju paha...

Läbitud kilomeetrid viimaste aastate jooksul.