Usin kojamees on naelajooksja nuhtlus.

Nii on!:) Eriti usin on mu enda maja kojanaine, kes oli majaesise sillutise nii paljaks kraapinud, et seal peal pea grammigi lund ei olnud. Ja nii mitmeski kohas oli tänav asfaldini puhas, mis tähendas seda, et tossunaelad krabisesid nii nagu naastrehv kuival asfaldil. Aga muidu oli joosta täitsa hea, kõige parem on lihtsalt kinnitallatud lumi, mis peaks olema vähamalt sentimeeter või kaks paks, siis on pidamine ja jalatunnetus lihtsalt suurepärased. Kuna esmaspäeval oli ju üle hulga aja esimene jooksuots, siis eile oli reites kerget väsimust tunda sellest lumes sumpamisest. Ja noh, eks igaüks teab ise, et iga algus on raske. Kui oled end juba riidesse saanud ja tänavale vedanud, siis peale paari esimest soojenduskilomeetrit on tuju hea ja jooksmine mõnus ja kerge. Oligi lõpus vaja sihtida, et ring ikka enam-vähem 10 km täis tuleks, sest alla selle maa tundub praegu rahulikus tempos jooksmine kuidagi liiga lühike sutsakas. Kokku läbisin linnatänavatel 10,07 kilomeetrit, ja aega läks 1:00:47. See teeb keskmiselt kaks sekundit kilomeetri kohta aeglasemalt, kui oleks tahtnud, aga mis seal's ikka (6:02). See-eest oli pulss kõrge - 160:). Väljas oli 4-5 kraadi külma, jooksu alguses kerge lumesadu, mis peagi aga taandus.

Täna ei pannud end veel ka suusamaratonile kirja, kuigi oli viimane "sooduspäev" (40€!!!). Ei leia motivatsiooni. Külm ei meeldi. Saapaid pole. Uusi ei taha ka osta, kuna peaaegu tuttuued saapad ootavad uut ostjat. Pidav suusk puudub  ka:) Ja tahe. Jooksutrenne regulaarseid on kavas alustada Stockholmi jaoks veebruaris. Ühesõnaga hüppan vist lati alt läbi. Suurim probleem on see, et "suusatades" on liikumiskiirus oluliselt aeglasem, kui joostes...