Ahoi!
Hissanda püha rist. Mitte ükski aasta pole alanud seni nii tihedalt pekke liigutades, kui see. Olen juba jõudnud 17 km joosta, 70 km rattaga sõita ja 66 km suusatada. Jah, te lugesite õigesti - SUUSATADA. Kui ma 2017 ja 2018 ei suusatanud mitte millimeetritki, siis sel aastal on juba tavapärane Tartu Maratoni trenn tehtud, sest varasemalt sai umbes sellise või õige pisut pikema põhja pealt alati peale lennatud. Sel aastal ei kavatse muidugi minna, kui, siis lühikesele maale, aga ma ei ole kahjuks leidnud ühtegi kompanjoni ja päris üksi ei viitsi ka seda transpordijama ette võtta, vist.
Aga suusasaabas on vähemalt pool numbrit väike, eriti parema jala oma. Tunni pealt hakkab ikka varvas külmetama ka kolme-nelja miinuskraadi pealt. Iseenesest on talv olnud seni üllatavalt talutav, külma pole olnud sellist veel, mis lõdisema võtaks. Minu pärast võiks nii jäädagi, alla viie pole mingit vajadust külmal langeda :)
Kaks kuud tuleb veel ära kannatada, siis saab lõunamaale minna suve avastama.
ma muuseas kaalun lühikese maa varianti. Paneme joonele?
ReplyDeleteOle siis valmis kaotama :)
ReplyDeleteno paneme vahele ka midagi, et põnevam oleks?
ReplyDeletehakkab pihta:) Mis see olla võiks? PS, kui enne starti on külma -15 allapoole, siis ma ei osale:) Aga ilmselt päevasel ajal on see vähe tõenäoline.
ReplyDeletema ei teagi.. kaotaja maksab transpordikulud kinni? :)
ReplyDeleteno hea küll:)
ReplyDelete