Suvi!

Päris mõnus, mis? Ei mäletagi, millal viimati nii hea suvi oli. Maikuust alates juba sisuliselt, väikeste tagasilöökidega juuli alguses, kannatab elada. Sel nädalavahetusel oli juba Peipsis vesi +25, kui ilm.ee lehte uskuda ja isegi mina jalutasin sirge seljaga, värisemata vette :)

Ilus ilm tõi ka rumalad mõtted pähe:) Panin end kirja sügisesele Tallinna poolmaratonile ja seega hakkasin ka tasapisi taas sörkimas käima. Eile sai selle aasta esimesed sada kilomeetrit täis sörgitud. Juuli lõpuks alles!:) Kuna ammu jooksnud ei ole, siis liigun teosammul ja ajalist raja läbimise eesmärki ei olegi. Lasen vaikselt ja enesetunde järgi. Ehk saab alla kahe ja poole tunni ikka hakkama:)

Rattaga olen ka sel aastal olnud hoolsam kui kunagi varem, kokku 1 180 kilomeetrit hetkel tehtud. Tavaliselt on selline läbisõit aasta lõpuks.

Viimased nädalad on toonud liigutamislusti tagasi.

Tartu Rattaralli 2018 (56 km)

Nagu ikka tekib kevadeti kihk Rattarallil käia, nii ka seekord. Kuna vorm on saia ja võhm ka olematu, siis panin end targu juba kirja lühikesele distantsile. Seekord oli see eriti lühikene, vaid 56 kilomeetrit, kuid siiski pikim distants, mis sel aastal läbitud nüüd. Enne üle 42 km polnudki vändanud. Aga muidugi on ka vaks vahet, kas sõita üksi ja tasakesi või kellegi tuules ja oluliselt kiiremini.

Laupäeva õhtul rongiga Tartusse, õhtul telekas ja Meistrite Liiga finaal ja väike õlu. Coronad laimiga, see on ju puhas vitamiin ja dehüdratsioonivastane võitlus vaid.

Ilm oli lihtsalt suurepärane rattasõiduks, soe ja ehk pisut liiga tugeva vastutuulega lõpuosas, kuid vaevalt, et see kedagi liiga häiris. Kuna tahtsin väheke kiiremini sõita, kui üksi jaksaks, siis oli plaan kellelegi sappa haakida ja siis omale sobiva kiirusega lõpuni kulgeda. Esimesse vaheajapunkti 37 kilomeetri peal (Vana-Kuuste) kulgesime suures osas 4-5 pundiga, kus tempot tegi üks isa oma tütrele, keskmine kiirus oli siis 32 km/h. Kuna aga tüdruk kippus väsima, siis läksid nad seal pausi tegema, seega tuli vahepeal ca 1 km üksi sõita ja siis sain uuesti mingi grupiga liituda, millega kulgesime kusagil 10-12 kilomeetrit veel. Seal aga oli tempo mingi hetk suts aeglane ja sai kolmekesi ühe vanema härra toel eest ära ja saime niimoodi pea lõpuni lasta. 

Lõpuks tulemus 1:49:22, koht 594/1870, seega kindlalt esimese kolmandiku sees :) Keskmine kiirus 30.73 km/h. Oli väga mõnus, uuel aastal jälle!

Hetkel on rattaga läbitud 990 kilomeetrit sel aastal, tõuatab tulla uus rekord sügiseks. Loodetavasti läheb see selle nädala pakane ka mööda ja saab jälle õues rohkem käia. Jooksuga on lood väga nutused, polegi õieti teist - 65 kilomeetrit vaid. Aga ehk jõuab veel, aasta on veel noor.

Esimese kvartali aruanne.

Talv läbi, aga mida pole, see on kevad. Rist ja viletsus.

Muidu on aga talv üsna edukalt üle elatud, pime aeg on läbi, suuremad pakased ka. Nüüd kui lumi ka veel ära sulaks, siis võiks täitsa elama hakata. Lootust juba oli, sest maja ees on paar nädalat tagasi juba lumikellukesed pead välja pistnud. Plusspoolele võib kanda ka selle, et ei pidanud suusatamisega tegelema, hea et oli lumevaene kuni jaanuari lõpuni. Muidu oli algselt plaan lausa Tartu Maratonile minna, nimigi kirjas ja puha, aga kuna esimene suusatamise võimalus tekkis umbes  kolm nädalat enne starti, siis loobusin sellest mõttest.

Selle asemel hoopis väntasin tasakesi ratast puki peal. Kui 300 kilomeetrit oli ära vändatud, siis otsustasin, et aeg on minna päris rattaga sõitma. Tegelikult see muidugi päris nii ei olnud, vaid jõudis kätte talvepuhkuse aeg. Asi, mida olin kuid ja kuid juba oodanud ja igatsenud.

Gran Canaria 2018

Viies kord sellel saarel. Ikka oli nii tore ja hea. Kirjutada suurt midagi ei viitsigi. Sörkisin natuke hommikuti ja päeval väntasin rattaga. Imeline kant. Kui lotoga jaagupoti võidan, kolin sinnakanti vähemalt talviti kindlasti elama.

EV 100 !

Hakkaks nüüd see kevad lõpuks pihta ja lumi kaoks. Üle poole aasta juba sall, kindad, müts.

Sel aastal seni sörgitud 61 km ja vändatud 661 km. Otsustasin, et trenni enam ei teegi. Liigutan küll, aga ei treeni :) Ja esimestele üritustele panin ka juba end kirja, Rattaralli ja Rattamaraton. Lühikesed otsad.

Miks siin midagi ei toimu ja mis vahepeal toimunud on.

Järgnev postitus on ajaliselt segiläbi kirjutatud nutt ja rõõm. Et mitte jäädagi venitama, viskan selle siiski üles.


DETSEMBRI ALGUS:
Kaamos * :(

Kas te olete välja vaadanud viimastel nädalatel? Jah, mitte midagi ei ole näha! Alates kellakeeramisest on ikka täielik põrgu lahti. Lähed hommikul tööle, on pime, tuled koju, on pime. Lisaks ka külm, tuuline ja vihmane. Sellise ilmaga ei taha ju ninagi välja pista, kui ei ole just hädavajadus. Ainuke meeldiv tegevus on soojas toas istumine ja enese stouti või porteriga turgutamine teleri ees. Vahel harva on juhtunud, et lõuna ajal söömas käies on õrnalt valgem hetk ja ei saja, siis näeb ka päevavalgust.

* - nimisõna, pime aeg sügisel ja talvel.

JUUNI LÕPP:
Kuidas ma vahepeal peaaegu otsad andsin ja mis sellest nüüdseks saanud on.

21. juunil oli tööl Jaanipäevaeelne tihe sagimine, nagu ikka oli vaja sada kiiret asja veel enne pühi korda saada. No ja siis äkki - klõps, lõi natuke enne viit õhtul pildi ees virvendama. Kohe nii, et valged ja mustad täpid ja sigrimigri. Selgeks ei läinudki. Jalutasin siis koju ja viskasin pikali, läks üle mõne aja pärast. Järgmisel päeval oli lühike, vahetu pühadeeelne tööpäev. Ega hea olla ei olnud, pea uimane ja paks otsas. Igaks juhuks läksin koju minnes apteegist läbi. Vererõhk oli 184/108. Mitte vist hea. Ühesõnaga siis sai pandud aeg perearsti juurde, enne seda dr Google abiga endale kõik suuremad tõved külge mõeldud. Perearst suunas Holteri monitooringut tegema (24 tundi masin küljes, iga tunni tagant mõõdab rõhku) ja loomulikult oli järjekord pea kaks kuud. Terve selle aja siis praed ja paanitsed. Loed dr Google juhendeid ja arvad, et kohe-kohe tuleb surm. Lõpuks sai aparaadid külge, tulemused käes. Keskmine rõhk 150/100, mida on kole palju. Nüüd söön tablette. Igal hommikul üks väike. Enesetunne on hea, ei vaeva pead. Rõhk ka väga ilus.

SEPTEMBER:
Tartu Rattamaraton 2017 (40 km)

Käisin matkamas seekord. Mulle see sõit väga meeldib. Distantsil on paras pikkus, et asi ette võtta ka olematu trenni pealt, samas mitte liiga lühike. Tunnistan ausalt, et 89 kilomeetrit oleks sel korral üle jõu käinud. Läbinud oleks jah, aga millise aja ja enesetundega, see jääbki õnneks selgusetuks :)

Ainuke jama on muidugi selles, et minu vaatenurgast vaadates toimub see üritus liiga kaugel. Kokku tuli autovabal päeval 502 kilomeetrit autosõitu ...

Rattahooaja loen nüüd lõppenuks, pole huvi varbaid jäätada enam. Palju seda just ei tulnud, aga siiski läbi ajaloo napilt parim tulemus, asi seegi - 1 130 km, millest 804 maanteel ja 326 metsas. Mul on uus metsanummi ka nüüd, vahetult enne Rattamaratoni sain :) Kevadel plaanis vanale metsarattale uus omanik leida. Ehk läheb kellelgi vaja.

Pilt müüja kodulehelt.

OKTOOBER:
Nizza!!!

Ojaa. Ma ei olnud seal varem käinud. Oktoobri teine nädal ja ilm nagu parimal Eesti suvel. Päike siras, temperatuur päeval 21 kraadi (varjus) ja öösiti kusagil 15-16 kandis. Lihtsalt fantastiline kliima. Tuleb välja, et niisama joosta mulle siiski meeldib, kuna käisin igal hommikult mere ääres sörkimas. Asi on selles, et klappisid paar asja - päike siras ja sai lühikeste riietega väljas liikuda ning ümbrust uudistada. Vesi oli veel 20 kraadi, seega käisin mitu korda ka meres sulistamas. Ega ma eriti palju ilma näinud ei ole, aga seni kahtlusteta meeldivaim ja kenam linn, kus ma käinud olen. Range soovitus kõigile.

Nice, pilt ise telefoniga klõpsutatud.

JAANUAR:
Rattapukk ja reisiootus. 

Kuna õue ei taha minna ja liigutada oleks pisut vaja, siis sai koju soetatud selline imelik masin.

Pilt interneedusest.

Istud aga peale ja väntad. Mõned korrad olen juba saanud kasutada ka, kuigi just oli nädalane paus seoses "vahva" köhimise viirusega. Kuna umbes kuu aja pärast saab "rattalaagrisse" minna, siis ajab natuke kehakaalu alla ja harjutab tagumikku sadulaga, muidu peab seal selle esimese ebameeldivuse üle elama.

Õnneks kisub nüüd juba pisut valgemaks iga nädalaga. Ja talv on varsti möödas. Elame veel!

Head uut aastat!

Muud polnudki hetkel südamel :)