Nonii, kuigi täna ajas kohutava koguse seda ebameeldivat lund jälle maha, siiis kevad ei ole enam kaugel. Eriti veel arvestades asjaolu, et pea nädala pärast õnnestub kaheks nädalaks suve nautima minna.
Mis siis veebruaris toimus? Pisut sai ikka liigutatud:
suusk 94 km
ratas 70 km
kõndimine 111 km
ujumine(!) 2 km
Sinna sisse jäi ka Tartu Maratoni poole distantsi läbimine. Ja imekombel sai ka paralleelblogijat edastatud.
Endomondo näitas distantsiks 32,66 km, aega läks läbimiseks 2:42:25, keskmine kiirus 12,07/ km/h, tippkiirus 55,47 km/h. Keskmine kilomeeter 04:58, kiireim 01:05 :)
Kuna sõit oli üsna lühike, siis ei hakanud kauplusi rahaga nuumama, vaid panin ise libisemiseks flooriga kiirmäärde alla ja pöidlaga kliistri laiali ja oligi valmis. Tuleb öelda, et libises ülimalt hästi ja alguses pidas ka, esimesed tõusud sai täiesti probleemideta otse üles kõndida:) Kusagil peale 20 kilomeetrit oli aga kliister kulunud ning enam suurt pidamist polnud. Aga ei olnud hullu. Eesmärgiks oli rada läbida võimalikult rahulikult, kõik tõusud kas kõndisin või sõitsin võimalikult vaikselt üles, et mitte pulssi punasesse ajada. Kiiret ju polnud kusagile. Seega säilis terve sõidu jooksul hea enesetunne ning ka viimasel suuremal tõusul 5 kilomeetrit enne lõppu võis veel rõõmus ja roosa välja näha.
 | |
|
Negatiivse poole pealt peab lisama, et väga paljud suusahuvilised ei oska üldse laskuda, pea igal laskumisel rullis end keegi maas. Endal õnnestus jamasid vältida ja ühtegi ohtlikku olukorda ei tekkinud. Alguses muidugi tuli laskumistel seista, et alt auk kukkujaist puhastuks, enne kui ise alla sai lasta.
Mine tea, ehk lähen veel kunagi suusatama...
