1.4.21

Märts on kõnnikuu.

 

Nii on, sest peale ühe rattasõidu 23. märtsil, mil juhtus väheke viisakam ilm olema, siis muud märtsis ei teinudki, kui ainult kõndisin. 

Aga ma kõndisin kohe päris hoolega, keskmiselt täpselt 10 km iga päev, mis teeb umbes kaks tundi. 31 päevaga 310 kilomeetrit, kokku 74 korda. Hommikul enne tööd, lõuna ajal ja õhtul. Vahest korra päevas, mõnel päeval neli korda. Kõige vähem kõndisin 4,4 kilomeetrit päevas ja kõige rohkem 16,2 kilomeetrit. 

Ega alguses sellist plaani ei olnud, aga kuna midagi muud ju nagunii teha ei saa, siis toast peab ju end välja ajama, et mitte päris hulluks minna. No ja siis kuu teises pooles hakkas tunduma, et selline distants on tegelikult täitsa läbitav. Aprillis küll enam seda ei jätka, sest saab ikka loodetavasti taas rattale ka kolida, ilmad nagu natuke lubaks.

Olen endiselt lotovõidu ootuses:). Talved ei ole minu jaoks. Hiljemalt novembri alguses peaks Eestist lahkuma ja kusagil soojemal ja päikeselisemal maal talvituma ja no mai alguses siis võiks tagasi tulla, siis kannatab siin ka olla. Ega siis rändlind loll ei ole, kui ta tahab ära pimeda ja külma eest :). 

Näiteks ilmateenistuse selle aasta jaanuari kokkuvõte, see on ju ebamoraalne!

 Äsja lõppenud jaanuarikuu oli äärmiselt päikesevaene, päikesepaistet jagus keskmiselt kõigest 14,6 tundi, selgub ilmateenistuse kuukokkuvõttest.




Talv on õnneks ka ametlikult selleks korraks läbi, sellist ei sooviks enam näha. Liiga külm ja liiga pikk ja liiga pime. Kokku sai olude sunnil suusatatud 61 kilomeetrit ja uisutatud isegi 15 kilomeetrit. Klassikasuuski ei puutunudki, sest isegi Björn Daehlie ju ütles, et need võiks nüüd kõik üldse põlema panna :).

Ahjaa, sain ka esimese doosi vaktsiini käsivarde. Tagane, viirus! Mai alguses teine laks.