Talvine Laulupidu läheneb.

Kuuse-Lemps juba niheleb igapäevaselt televisioonis ja tuletab seda eelseisvat piina suuskadel meelde. Aga ega sest pääsu pole, kui just ilmataat ei üllata ja samasugust pakast ei luba, nagu aasta tagasi. Hetkel küll tundub, et nii ei lähe ja tuleb pühapäeva hommikul venima hakata Otepäält.
Vahepeal olen ka kaks korda suusatamas käinud peale Viru Maratoni. Nädal tagasi esmaspäeval käisin Järvel ja tutvustasin klassikasuuskadele lund. Esmakordselt sellel talvel. Nühkisin kolm ringi, mis teeb distantsiks 7,05 kilomeetrit ja kestvuseks 40 minutit ja 30 sekundit. Tempo oli üsna madal, vaid 10,7 km/h, kuid pulss ka õnneks talutav - 151/172. Peaaegu oleks neljandale ringile ka läinud, aga üks sõber oli ööbima saabumas, nii et selleks ei jäänud enam aega. Külma oli -14 kraadi.
Laupäeval aga toimus Alutaguse Maraton. Sisimas lootsin, et ka see lükatakse kuhugi määramatusse külma ilmaga seoses, kuid selliseid positiivseid noote ei tulnud:) Ainuke muudatus oli see, et seoses õhukese lumekihiga oli sõit paigutatud kahele 20 kilomeetrisele ringile. Siis juba küpses peas mõte, et kui esimesel ringil väga head tunnet ei ole, siis on väga mõnus peale ühte ringi boksidesse keerata. Hommikul Ida-Virumaale sõites varieerus temperatuur -17,5 kraadist pealinnas, kuni -22 kraadini Rakvere kandis ja stardipaika jõudes näitas termomeeter -20. Üldiselt nagu külm ei olnudki, kuna suusad sai stardijoonele maha asetatud napid 2 minutit enne starti, seni passisime kohvikus. Uued saapad ja kindad on head soojad, nii et kõik töötas. Samas windstopper'iga aluspesu oli poes vaid S-mõõdus ja see pole päris minu jaoks:) Seega ajasin veel sooja pesu peale ühed selllised tavalised spordi lühikesed püksid ja Eesti Ekspressi lisa "Mees" sinna vahele, peaks ju aitama? Kuid ei, see nihkus paigast aga külm eriti liiga ei teinud, kui võrrelda Viru sõiduga. Siiski natuke ebameeldiv. Külmatunne oli vahepeal ninal ja põsesarnadel, oleks pidanud ka ikka kinni teipima nagu paljud olid teinud.
Startisin seega päris lõpust ja esimesed omas tempos suusasammud sai teha siis, kui 16 minutit oli juba rajal oldud. Imelik on see, et sõidutempolt kuulun ma täiesti julgelt sinna tagaotsa, kuid laskumistel jäävad väga paljud seal enne laskumist lihtsalt seisma, peaaegu keegi ei lükka hoogu juurde ja mitmedki kukuvad täiesti müstilistel põhjustel.
Suusk libises täitsa hästi, kuid pidamist nagu liiga palju ei olnud. Ilmselt on süü selles omamääritud suuskadel ja kehvapoolses/olematus tehnikas. No mis sa teed. Võib-olla selline suusk ei peagi pidama. Kui viitsimist on, siis peaks minema kuskile poodi ja astuma nendega selle laua peale, mis pidamisala mõõdab. Kaalu on natuke vähem, kui suuski ostes. Nii ligi kümme kilogrammi. Ja ehk peaks laskma pidamise teipida maratoniks? Hea lihtne ja peab ehk pareminigi. Libisemiseks panen oma kiirmäärde alla. Ehk võtan rajalegi kaasa ja panen poolel maal veel kihi või paar.
Ringi keskpaiku oli aga peas plaan küps, et teisele ei lähe, kuigi otseselt raske nagu ei olnud, aga ma ei tahtnud end sel päeval ribadeks ka tõmmata ja mõtlesin, et jätan siis Tartu Maratoniks ka natuke sõidurõõmu (mis kuradi asi see veel üldse on?:)) Tulingi peale esimest ringi ära, sain suusad alt just enne võitja finišeerumist. Aega läks 1:40, ehk siis selline mõnusad 12 km/h matkamine, pulss muidugi kuskil 170 kandis keskmine. Külma tõttu ei saanud alguses kontakti, kuna kere ei olnud niiske.Pesema mahtus kenasti, vesi oli veel soe:)
Otepääle lubab hetkel stardi ajaks -13/-14. Endale meeldiks muidugi selline -5 kraadi ja päikesepaiste. Näis!

- kahe nädala pärast alustan jooksutrennidega.