Tartu Rattamaraton 89 km, 2015.

Läbitud. Kolmandat korda siis see pikk ots. Laupäeva õhtul Otepää lähedale ööbima, enne Tartus kõht kõvasti pastat ja õlut täis. La Dolce Vita frutti di mare pasta oli väga hea. Soovitan soojalt. Olen sellest kohast korduvalt kuulnud, kuid ise jõudsin esmakordselt sinna.

Ilm oli ilus, ei sadanud ja kohati paistis päikegi. Kuna jõudsime väga vara kohale, siis ronisin juba mingi veerand tundi enne starti koridori. Minema sai seekord natuke paremini kui eelmisel korral ja esimest korda ei pidanud kohe esimesel tõusul kõndima, sest mahtus sõitma ja ümberringi ka sõideti valdavas enamuses ning jagus ruumi. Stardigrupp oli seitsmes. Kui oleks eelmisel aastal ka osalenud, siis ehk oleks saanud grupi ettepoole. Aga ega seal suurt vahet pole.

Algus oli väga aeglane nagu ikka. Esimesed viis kilomeetrit sai läbitud umbes 19 minutiga. No ja siis see kuulus asfaldilaskumine, kus saab kiiruse heasti üles. Minu jaoks lõppes see hoo nulli pidurdamisega ja rattalt maha tulemisega, sest parajasti transporditi kraavist kukkujaid üle tee kiirabiautosse. Kuskil 20-30 kilomeetri kandis oli üks pikk ja kiire laskumine, kahe hüüumärgiga LIIV. No ja seal ühes paremkurvis jäi üks sõitja pisut ette ja sabakont ütles, et kui nüüd järsult keerad, siis oled pikali maas ka kohe. Seega valisin kiirusel 40+ väljasõidu otse heinamaale. Õnneks ei olnud teepervest alla vihisedes üllatusi, ei sügavaid auke, suuri kive või midagi sellist. Õnnestus püsti jääda!:) Tagasi teelesaamisega oli ka omaette ooper, sest pidevalt tuli sõitjaid suure hooga peale ülevaltpoolt. Seega läks oma tubli minut või rohkemgi, enne kui sain tagasi sadulasse karata ja sõitu jätkata.

Ega mul midagi suurt kirjutada pole siia. Higi natuke tilkus otsa eest, ühe tõusu kõndisin üles, sest see oli ikka tõeliselt järsk kuskil poolel maal. Ei olnud kedagi, kes oleks isegi üritanud sealt üles sõita. Rohkem seekord sadulast maha ei pidanud tulema ja enesetundega võis ka rahule jääda. Kui ikka kiiret rattasõitu maastikul harjutanud ei ole ja kõht võdiseb vastu põlvi pedaalides, ega siis tulemusi ei tule:)

Sõit ise läks tõusvas joones. Esimeses teeninduspunktis 2676, teises 2664, kolmandas 2593, neljandas 2485, viiendas 2425, viimases 2373 ja finišis 2348. Aeg seekord 4 tundi 14 minutit ja 12 sekundit. Et pilt oleks selge, kui nõrk on mu rattasõidu tase, siis selja taha jäi 696 sõitjat seekord vaid. Peaks vist harjutama hakkama:) Aga ei viitsi ju, kohe üldse ei viitsi.

Rajaprofiil korraldaja kodulehelt.