23.1.18

Miks siin midagi ei toimu ja mis vahepeal toimunud on.


Järgnev postitus on ajaliselt segiläbi kirjutatud nutt ja rõõm. Et mitte jäädagi venitama, viskan selle siiski üles.


DETSEMBRI ALGUS:
Kaamos * :(

Kas te olete välja vaadanud viimastel nädalatel? Jah, mitte midagi ei ole näha! Alates kellakeeramisest on ikka täielik põrgu lahti. Lähed hommikul tööle, on pime, tuled koju, on pime. Lisaks ka külm, tuuline ja vihmane. Sellise ilmaga ei taha ju ninagi välja pista, kui ei ole just hädavajadus. Ainuke meeldiv tegevus on soojas toas istumine ja enese stouti või porteriga turgutamine teleri ees. Vahel harva on juhtunud, et lõuna ajal söömas käies on õrnalt valgem hetk ja ei saja, siis näeb ka päevavalgust.

* - nimisõna, pime aeg sügisel ja talvel.

JUUNI LÕPP:
Kuidas ma vahepeal peaaegu otsad andsin ja mis sellest nüüdseks saanud on.

21. juunil oli tööl Jaanipäevaeelne tihe sagimine, nagu ikka oli vaja sada kiiret asja veel enne pühi korda saada. No ja siis äkki - klõps, lõi natuke enne viit õhtul pildi ees virvendama. Kohe nii, et valged ja mustad täpid ja sigrimigri. Selgeks ei läinudki. Jalutasin siis koju ja viskasin pikali, läks üle mõne aja pärast. Järgmisel päeval oli lühike, vahetu pühadeeelne tööpäev. Ega hea olla ei olnud, pea uimane ja paks otsas. Igaks juhuks läksin koju minnes apteegist läbi. Vererõhk oli 184/108. Mitte vist hea. Ühesõnaga siis sai pandud aeg perearsti juurde, enne seda dr Google abiga endale kõik suuremad tõved külge mõeldud. Perearst suunas Holteri monitooringut tegema (24 tundi masin küljes, iga tunni tagant mõõdab rõhku) ja loomulikult oli järjekord pea kaks kuud. Terve selle aja siis praed ja paanitsed. Loed dr Google juhendeid ja arvad, et kohe-kohe tuleb surm. Lõpuks sai aparaadid külge, tulemused käes. Keskmine rõhk 150/100, mida on kole palju. Nüüd söön tablette. Igal hommikul üks väike. Enesetunne on hea, ei vaeva pead. Rõhk ka väga ilus.

SEPTEMBER:
Tartu Rattamaraton 2017 (40 km)

Käisin matkamas seekord. Mulle see sõit väga meeldib. Distantsil on paras pikkus, et asi ette võtta ka olematu trenni pealt, samas mitte liiga lühike. Tunnistan ausalt, et 89 kilomeetrit oleks sel korral üle jõu käinud. Läbinud oleks jah, aga millise aja ja enesetundega, see jääbki õnneks selgusetuks :)

Ainuke jama on muidugi selles, et minu vaatenurgast vaadates toimub see üritus liiga kaugel. Kokku tuli autovabal päeval 502 kilomeetrit autosõitu ...

Rattahooaja loen nüüd lõppenuks, pole huvi varbaid jäätada enam. Palju seda just ei tulnud, aga siiski läbi ajaloo napilt parim tulemus, asi seegi - 1 130 km, millest 804 maanteel ja 326 metsas. Mul on uus metsanummi ka nüüd, vahetult enne Rattamaratoni sain :) Kevadel plaanis vanale metsarattale uus omanik leida. Ehk läheb kellelgi vaja.

Pilt müüja kodulehelt.

OKTOOBER:
Nizza!!!

Ojaa. Ma ei olnud seal varem käinud. Oktoobri teine nädal ja ilm nagu parimal Eesti suvel. Päike siras, temperatuur päeval 21 kraadi (varjus) ja öösiti kusagil 15-16 kandis. Lihtsalt fantastiline kliima. Tuleb välja, et niisama joosta mulle siiski meeldib, kuna käisin igal hommikult mere ääres sörkimas. Asi on selles, et klappisid paar asja - päike siras ja sai lühikeste riietega väljas liikuda ning ümbrust uudistada. Vesi oli veel 20 kraadi, seega käisin mitu korda ka meres sulistamas. Ega ma eriti palju ilma näinud ei ole, aga seni kahtlusteta meeldivaim ja kenam linn, kus ma käinud olen. Range soovitus kõigile.

Nice, pilt ise telefoniga klõpsutatud.


JAANUAR:
Rattapukk ja reisiootus. 

Kuna õue ei taha minna ja liigutada oleks pisut vaja, siis sai koju soetatud selline imelik masin.

Pilt interneedusest.
Istud aga peale ja väntad. Mõned korrad olen juba saanud kasutada ka, kuigi just oli nädalane paus seoses "vahva" köhimise viirusega. Kuna umbes kuu aja pärast saab "rattalaagrisse" minna, siis ajab natuke kehakaalu alla ja harjutab tagumikku sadulaga, muidu peab seal selle esimese ebameeldivuse üle elama.

Õnneks kisub nüüd juba pisut valgemaks iga nädalaga. Ja talv on varsti möödas. Elame veel!

No comments:

Post a Comment