Detsembris kõndisin 212 kilomeetrit. Ainult 6,83 kilomeetrit päevas. Vähevõitu.
Aga tulevikus enam sporti ei tee kunagi. Seetõttu siia blogisse enam postitusi ei tule.
Talv imeb, seetõttu tulin aastat vahetama Gran Canariale. Siin on elamisväärnne elu. Päike ja soe.
Olge musid!
Jälle ühe kuu jagu verd merre voolanud. Kirjutada pole küll midagi, ainult koroona ja sellega seotud jamad.
Kõnnitud sai oktoobris 223 kilomeetrit, mis teeb iga päeva peale keskmiselt 7,2 kilomeetrit.
Elame veel!
Siin leiab taaskord kinnitust tõsiasi, et mõistuse jagamise ajal olid sportlased trennis...
Esimene sügiskuu ongi juba otsas ja sellest kõndisin läbi 181 kilomeetriga.
Lisaks väntasin 80 kilomeetrit ratast, millest 67 sai alustatud uut igikestvat projekti Penijõe - Kauksi. Tegu siis RMK järjekordse matkarajaga, mil pikkust 600+ kilomeetrit. Arvestastades meie senist praktikat, läheb selleks 10 aastat, et teise Eesti otsa jõuda:)
 |
| Iga algus on raske. |
 |
| Vahepeal tuli pea 10 km läbida korralikus rohus. |
Ega siit blogist ei maksa enam sportimise kohta infot otsida:) Augustis sõitsin rattaga vaid 57 kilomeetrit ning kõndisin 204 kilomeetrit.
Õnnestus ka vahepeal turismireisil käia Belgias, oli tore.
160 kilomeetrit jalutamist ja 34 kilomeetrit ratta peal. Kõik :)
Lennupiletid on ikka olemas, üritus kuhu pidin minema, jääb ära. Näis, kas saab niisama turismi teha või pannakse enne juba jälle terve ilm luku taha.
Oh jah, vahepeal sai puhatud. Aga ega eriti ei saa ju puhata, kui õues nii palav on. Otsi vaid varju ja jahutavaid asju. Võitled parmudega päevasel ajal ja kihulastega õhgtusel. No ja nüüd tagasi kontoris, viimati sai millalgi sügisel käidud...
Juunis sai maha vantsitud 169 kilomeetrit, metsarattaga sõidetud 92 kilomeetrit ja asfaldi peal 127 kilomeetrit. Nii et niisama vaikselt tiksun.
Võib juhtuda, et augustis saab reisile, igatahes piletid on olemas :)
See käis kähku, suts ja läinud. Nii juhtub, kui päevad sisustab töö, siis magama ja jälle üles. Nõiaring.
Aga keskmiselt kaks korda päevas käisin jalutamas ka, kokku tuli 234 kilomeetrit kõndi, mis teeb kuu peale kokku 7,5 kilomeetrit kõndimist päevas.
Metsarattaga vänderdasin läbi 40 kilomeetrit ja maanteerattal 96. Sellest suur enamus jäi viimasele kuu pühapäevale, mil on ju varasemalt toimunud Rattaralli. Seekord sai osaletud virtuaalselt ja kahekesi väntasime tasakesi läbi ühe soovitatud raja algusega Haapsalust. 64,5 kilomeetrit oli ringikese pikkus. Ilm oli imekombel nii soe, et kannatas lühikesega sõita, kuigi kahe erandiga on olnud mai ikka päris külm kuu. Lõpuotsas oli üsna korralik tuul ka vastu paarkümmend kilomeetrit, aga see käib ju alati meil rattasõiduga kaasas.
 |
| Virtuaalne Rattaralli. |
 |
| Lähemale ei julgenud Eesti homopealinnale minna, sest muidu äkki oleks homod meid kinni püüdnud ja keldrisse viinud. Need kaks homo, isa ja poeg, pidid kohalike sõnul päris ohtlikud olema. |
Ega ei oskagi siia midagi kirja panna, tuim töö ja muud ei miskit, nädal oli puhkust kah, sellist sunnitut, et kaduma ei läheks.
Kõndisin aprilli jooksul 181 kilomeetrit ja sõitsin rattaga 136 kilomeetrit. Midagi ikka liigutab iga päev.
Ilmateade ei luba hetkeseisuga mai lõpuni midagi rõõmustavat, no aga pole hullu, kui pole miinuskraade ja lund, on ju isegi täitsa hästi. Kui päike paistab ja tuul on enam-vähem tavalisest suunast, siis kannatab maja ees juba särgiväel istuda.
Nii on, sest peale ühe rattasõidu 23. märtsil, mil juhtus väheke viisakam ilm olema, siis muud märtsis ei teinudki, kui ainult kõndisin.
Aga ma kõndisin kohe päris hoolega, keskmiselt täpselt 10 km iga päev, mis teeb umbes kaks tundi. 31 päevaga 310 kilomeetrit, kokku 74 korda. Hommikul enne tööd, lõuna ajal ja õhtul. Vahest korra päevas, mõnel päeval neli korda. Kõige vähem kõndisin 4,4 kilomeetrit päevas ja kõige rohkem 16,2 kilomeetrit.
Ega alguses sellist plaani ei olnud, aga kuna midagi muud ju nagunii teha ei saa, siis toast peab ju end välja ajama, et mitte päris hulluks minna. No ja siis kuu teises pooles hakkas tunduma, et selline distants on tegelikult täitsa läbitav. Aprillis küll enam seda ei jätka, sest saab ikka loodetavasti taas rattale ka kolida, ilmad nagu natuke lubaks.
Olen endiselt lotovõidu ootuses:). Talved ei ole minu jaoks. Hiljemalt novembri alguses peaks Eestist lahkuma ja kusagil soojemal ja päikeselisemal maal talvituma ja no mai alguses siis võiks tagasi tulla, siis kannatab siin ka olla. Ega siis rändlind loll ei ole, kui ta tahab ära pimeda ja külma eest :).
Näiteks ilmateenistuse selle aasta jaanuari kokkuvõte, see on ju ebamoraalne!
Äsja lõppenud jaanuarikuu oli äärmiselt päikesevaene, päikesepaistet jagus keskmiselt kõigest 14,6 tundi, selgub ilmateenistuse kuukokkuvõttest.
Talv on õnneks ka ametlikult selleks korraks läbi, sellist ei sooviks enam näha. Liiga külm ja liiga pikk ja liiga pime. Kokku sai olude sunnil suusatatud 61 kilomeetrit ja uisutatud isegi 15 kilomeetrit. Klassikasuuski ei puutunudki, sest isegi Björn Daehlie ju ütles, et need võiks nüüd kõik üldse põlema panna :).
Ahjaa, sain ka esimese doosi vaktsiini käsivarde. Tagane, viirus! Mai alguses teine laks.
Külm, lumine, rõve, masendav. Õnneks on see selleks korraks läbi jälle.
Kuu jooksul sai tehtud 221 kilomeetrit kõndi, 23 kilomeetrit suuska ja 21 kilomeetrit ratast.
Lumikellukesed hakkavad kohe-kohe õitsema. Kevad on varsti ehk kohal ikka.
Õõvastav talv, kas pole? Eriti peale seda mõnusat lumevaba ja sooja eelmist jaanuari. Aga no mis sa teed.
Jaanuari jooksul sai päris palju kõnnitud, kokku tuli 196 kilomeetrit kõndi, lisaks veel 15 kilomeetrit uisutamist ja 38 km suusatamist.
Veebruar on õnneks aasta lühim kuu ja ka palju valgem juba, kui jaanuar, päevad pikenevad.
- elame veel
2020 on ajalooks saanud. Oli vast "vahva" koroona-aasta, kuid mis kõige hullem, see jama ei ole veel kaugeltki läbi ju.
Aga aasta sai läbi ja seetõttu on paslik rattakilomeetrid kokku lugeda. Nagu eelmise aasta ainuke plaan ette nägi, siis tuli iga kuu sõita vähemalt 250 kilomeetrit, mis ka õnnestus. Kokku läbisin aastaga jalgrattal 3 515 kilomeetrit, millest maanteerattal 1 484 ja maastikurattal 2 031. Eelneva aasta tulemus sai ületatud 1 143 kilomeetriga. Nagu igaüks aru saab, on tegu kaugelt kõige rohkemate rattakilomeetritega läbi kõiksugu aegade.
Detsembris sai endale veel soetatud rattasõidu abivahendid - porilauad ja soojad saapad. Kuigi minu jaoks võiksid nad veel palju paksemad ja soojemad olla, siis tunne on oluliselt parem. Sisetallad asendasin villa ja fooliumpõhjaga paksematega ja sisse panen kaks paari suusasokke. Saab hakkama väiksema külmaga:)
Kuna keegi ei tea, millal see elu normaalsetesse rööbastesse pöörab, siis tuleb vaid vastu pidada ja kainet meelt säilitada. Kõige rohkem tunnen puudu reisimisest muidugi. Kõik need sardiinid, mis söömata on vahepeal jäänud.
Kolm nädalat veel pimenemist ja siis hakkab natuke valgemaks minema. Küll pisitasa, aga midagi siiski. Veel kolm pimedat ja külma kuud üle elada, siis on vast kevad ka kohal:)
Jätkasin oma selle aasta eesmärgi täitmist ja sain ikka kilomeetrid täis, kuu ajaga väntasin 262 kilomeetrit, millest ühel korral 15 kilomeetrit toas pukil. See oli nii ebameeldiv kogemus, et peale seda ostsin paksud sisetallad rattakingadele ning sellega sai varvaste külmumist oluliselt edasi lükata, abiks ikka. Hetkel mõlgub mõtteis veel üks abiplaan talviseks rattasõiduks, aga sellest siis, kui õige aeg on käes. Kes pole pukil sõitnud, arvab kindlasti, et mis viga see toas vändata on, aga ei ole see nii lihtne midagi. Esiteks on harjumatult palav ja vähe õhku, kuigi ventilaator puhub näkku, ning teiseks on ratas jäigalt kinni, mis tähendab, et keha on rohkem sundasendis, tekitades erinevad vaevusi kordades kiiremini kui päriselt rattaga sõites. Seega eelistan igal juhul õues sõitmist, pukk jääb hädaolukordade jaoks.
Lisaks rattasõidule mõõtsin 135 kilomeetrit kõndimist kuu jooksul. Kokku olen hetkel sel aastal vändanud 3 278 kilomeetrit ja kõndinud 1 134+ kilomeetrit. Jooksu 82 kilomeetrit, sadat vist täis ei venita :)
Vuelta sai siis ka läbi novembris sel aastal, oli põnevust viimase hetkeni. Tasus kaasa elada. Elame veel!
Sügis käes ja viirused liikvel. Nagu ikka. Õnnestus ka endale mingi vahva kriipiv kurk ja tatine nina hankida. Suurem nohu kestis terve nädala ja väiksemad järelnähud veel vähemalt viis päeva. Seda moodsat haigust õnneks siiski ei olnud.
Tulenevalt sellest pausist sain nibin-nabin kuise eesmärgi (250km) ratast sõidetud ja seega jäigi septembri kesiseks saagiks 252 kilomeetrit, millest üks kord (34 km) maanteerattaga. 82 km tuli kõndi ka juurde.
Positiivse poole peale võib kanda aga töötervishoiu tõttu arsti juures käimise, kus sain esmakordselt kiita nii kehamassiindeksi, kui ka kolesterooli tõttu :)
Kogunes 299 kilomeetrit jalgrattal ja sellest 53 ainult maanteel. Oli metsarattaga sõitmise kuu rohkem.
Ega muud polegi lisada.
Juuli juba üle nädala läbi, aga kirjutada pole olnud mahti, sest vaja oli ju puhata. Selleks suveks on siis nüüd kahjuks puhkamised puhatud ja ees on ootamas hall argipäev. Millele lisandub ju ka kohe külm ja hall ilm, sest september pole enam kaugel.
Sörkima jõudsin kolmel korral, kokku 15 kilomeetrit ja rattaga sõitsin 323 kilomeetrit, millest 96 metsarattaga. Projekt "Aastas 3 000 km rattaga" läheb plaanipäraselt.
 |
| Eluskaal 29. juuli hommikul |
