Nii kurb või halenaljakas kui see ka pole, oli minu viimane trenni moodi asi veel puhkuse ajal Gran Canarial ja seda 31. märtsil. Peale seda on olnud põhiliselt tegu igasuguste tõvede ja nende ravimisega. Lõpuks 24. aprillil jõudsin niikaugele, et viimane antibiootikumitablett sai hommikul sisse võetud ja õhtul avasin kodumaise rattahooaja. Sai kolleegiga kokku lepitud, et lähen temaga kaasa veerema, ta selline suuremat sorti maastikurattamees, kes seda tuntud sarjagi sõitnud mitu aastat. Noh et mul oleks hea ja kerge tuules olla. Muidu oli kõik hästi, ainult et varbad kippusid jäätuma ja järgmisel päeval olid põlved valusad - said külma. Oleks pidanud pika rattapüksi alla veel ka sooja pesu panema, ilm oli ikkagi üsna jahe. Olgu siis öeldud, et päris tuules ainult ei rippunud. Kus kannatas, sõitsime kõrvuti ja vähemalt 10 kilomeetrit olin eespool. Läbisime Viimsi poolsaare kandis kokku 47,32 kilomeetrit, aega läks 1:43:14, keskmine kiirus 27,5 km/h. Üllatavalt hea ja kerge oli üle pika aja, välja arvatud see külm ilm. Keskmine pulss oli 136.
Reede hommikul Tartusse Maamessile ja teadagi, mis seal toimus. Magada sai vastu laupäeva oma neli tundi ja enesetunne oli räbal, mis räbal. Nooruslik uljus ja vastupidavus on kadumas...
Pühapäeval ootas ees Kõrvemaa Kevadjooks. Hommikul ärgates oli veel pisut hõre olla, sest unevõlg ja meelemürgid ei tahtnud veel mu keha maha jätta. Seekord ei olnud muret sellega, et ei saaks metsa all joosta lume või jää tõttu. Lund ju eriti polnudki talvel ja kogu metsaalune oli tuhkkuiv ja kohati tolmav. Kuna treeninud ei olnud ja just oli raske ööpäev selja taga, siis oli plaan alustada eriti rahulikult ja vaadata, mis siis enesetunne ütleb. Alguses ei saanud ka rajamärgistusest aru, kuid alates kolmandast kilomeetrist sain asjale pihta. Kiire taibuga nagu ma olen. Olles paar kilomeetrit rahulikult jooksnud, mõtlesin välja geniaalse taktika - esimesed 10 kilomeetrit jooksen nii, et hingata on vaja vaid läbi nina. Ja see õnnestuski. Kilomeetrite ajad alates kolmandast: 5:55; 5:46; 6:07 (järjekord joogipunktis); 5:58; 5:48; 5:42; 5:42 (10 km 58:27). Kuna esesetunne oli hea siis tõstsin peale kümmet kilomeetrit tempot vähehaaval - järgmised 2 km 11:00 (a' 5:30, sildi magasin maha), siis 5:24 ja 5:17, eelviimane 5:08 ja viimane 4:50. Kokku 16 kilomeetrit 1:30:09 (keskmine 5:38), pulss 159/183. Jooksin pika püksi ja T-särgiga. Päikese käes mõnus, kuid minu jaoks oleks võinud metsa vahel ka paar kraadi vabalt soojem olla :)
Täna hommikul ärgates oli kaks ohatist ülahuulel. Halleluuja!
Neljapäeval ootab ees Viljandi.
No comments:
Post a Comment