54 kilomeetrit olin täpselt sel aastal jooksnud, sealhulgas siis nädal varem Viljandi, mille järel oli selge, et tuleb võtta eesmärgiks rahulikult läbimine vaid. Sellele aitas kaasa laupäevane hommik. Ärgates oli kõik korras ja siis järsku kuskil kella paiku hakkas poole tunniga nina vett jooksma ja mandlid läksid paiste. Nii hull ei olnud, et oleks minemata jätnud Tartusse aklimatiseeruma.
Seega saigi langetatud tark otsus pakkuda seltsi ja jänese(teo?)teenust. Täpsema ülevaate jooksust saab
SIIT :) Enda seni nõrgimat aega "parandasin" umbes 16 minutiga. Aga mitte see pole oluline. Võtsin seda kui pikka trenni. Ise poleks ju viitsinud üksi kodus nagunii nii pikka otsa teha. Keskmine pulss oli isegi aeroobses - 161.
Kerge õppustel, raske lahingus. Ehk kui sa ikka jooksnud ei ole enne, siis ei ole ka mõtet eeldada, et sa jooksed liiga kergesti selle raja läbi. Esmaspäeval ikka andsid põlved natuke tunda ja täna reielihased. Aga muidu kõik korras. Liiga kuum ei olnud, ilus kena kevadilm:) Muidugi jahutama pidi joogi ja veega, aga see käib asja juurde.
Täna olen oma 40 korda aevastanud ja neli liitrit tatti välja pritsinud nina kaudu. Rattaga sõitma, mis oli kavas, pole loomulikult jõudnud. Rattarallini alla kolme nädala. Saaks nüüd korda kähku olemise. Natuke peaks ikka valmistuma ka selleks matkaks.
Kes ei jookse, on pullerits!
Ja kes liiga palju jookseb, see võib kah pulleritsuks tegelt saada.
ReplyDelete