Pekist vabanemise valud ja võlud.

Selle postituse illustreerimiseks on ilmselt kõige parem natukese pildimaterjaliga lugejaid (neid mõlemaid) hirmutada.

26. detsember 2016. Eluskaal 90,3 kg hommikul peale ärkamist.

Viimasest sportimisest oli palju aega möödas, kehaline aktiivsus nullilähedane, piirdudes vaid tööle ja lasteaeda jalutamisega. Siis sai üks kihlvedu sõlmitud, et 06. märtsi hommikuks olen maksimaalselt 79,9 kg raske, stardipauguks uus aasta, millele eelnesid ju teadupärast korralikud söögi- ja joogiorgiad.

1. jaanuaril jäin kohe haigeks ja sisuliselt oli viis päeva palavik üle 38. Rohuga alla ja siis mõne aja pärast jälle üles, saatjaks korralik köha. Kuna enesetunne oli kolm päeva suisa kehv, siis süüa eriti ei tahtnud ja see aitas juba kaalulangetuse algusele korralikult kaasa. Lisaks on uued reeglid enda jaoks kehtestatud, mis ei luba töönädala sees tilkagi õlut tarbida ning ka söömisel hoian silma peal.

Poole kuu pealt hakkasin tasakesi liigutama, ehk siis sörkimas käima.
16.01 - 5,08 km.
18.01 - 4,47 km.
21.01 - 6,30 km.
22.01 - 5,08 km.

Seega esimese nädalaga kokku 20,93 kilomeetrit. Abiks ikka. Kaal vaikselt alaneb.

Teisel nädalal käisin kolm korda jooksmas.
25.01 - 6,70 km.
26.01 - 5,10 km.
28.01 - 10,13 km.

Teise nädalaga kokku 21,93 kilomeetrit.

Kolmanda nädala jooksud.
30.01 - 6,50 km.
31.01 - 7,97 km.
01.02 - 4,12 km.
04.02 - 7,32 km.

Kolmanda nädalaga kokku 25,9 kilomeetrit ja tänaseks on summa kokku seega 68,76 kilomeetrit.

Pool teed on käidud, aga karta on, et raskem osa on ees. Õnneks on veel neli nädalat aega. Kilo nädalas ei tohiks olla ilmvõimatu. Kui vähegi kannatab, üritan igal nädalal vähemalt poolmaratoni kokku joosta.

Lõpetuseks ka täna tehtud pilt, asjad vaikselt sujuvad siiski.

04. veebruar, kaal 84,1 kg, pilt tehtud peale keskpäevast sörkimist.