Maailma parim rattamehaanik ja Tartu Maratoni Tillusõit.

Eile sai käidud proovimas, kuidas vigastatud jalg rattasõidul tunda annab. Tegin väikese tiiru linna vahel (12,7 km). Ei andnudki ja seega tuli minna Otepääle pühapäeva hommikul, Rattamaratoni lühikesele otsale. Lühike sellepärast, et plaan oli see läbida peale jooksumaratoni (mis minu jaoks ära jäi) vaid üks nädal ja ütleme ausalt, minu jaoks 89 kilomeetrit on ülimalt raske. Ühe korra olen selle läbinud ja ma pole ühelgi nii raskel võistlusel kunagi käinudki:) Muidugi mängib siin suurt rolli pea olematu rattatrenn. Enne eilset oli aga, mis siin pattu salata, viimane rattakilomeeter läbitud maikuu lõpus. Täpsemalt siis Rattarallil käies. Seega ootas ees ilma rattatrennita sõit. Aga ma ei pabistanud, sest teadsin, et kui midagi ei juhtu, siis tuleb aeg kahe tunni kanti.
Enne aga oli vaja ära vahetada siledad kummid, mis rallist all. Maadlesin nendega tükk aega, sest need olid väga jäigad ja tugevad. Ja lõpptulemusena suutsin mõlemad sisekummid ära lõhkuda...:)
Seega ei jäänud muud üle, kui loota mõne spordikaupluse peale hommikul. Start oli 9 ajal Lõuna-Eestisse ja esimese tõsiasjana selgus, et kauplused avatakse kell 10. Noh pole hullu, tean Tartus vähemalt kolme kohta ja Hawaii Expressis õnnestuski see asi korda ajada kenasti. Kell 12 umbes olin juba Otepääl õnnelikult.
Materjalid ja asjad korda ja minek. Teine stardigrupp, ees 700-800 sõitjat. Esimesel tõusul tuli kohe maha ronida, sest sõitma ei mahtunud ja kõik käisid. Õnneks piirdus käimine kokku nelja korraga kokku (kaks mülgast alguses ja viimane liivane tõus 3 km enne lõppu), peale kümnendat kilomeetrit sai juba muhedamalt sõita ja ruumi oli rohkem. Nagu ikka nägin paari kukkumist, lõhutud kette ja kumme. Tavaline värk.
Üldiselt oli mõnus lasta niimoodi rahulikult. Jalg oli korras, esimesed 2-3 km nagu pakitses vähe see kukutud koht, aga pärast enam ei andnud üldse tunda. Aeg tuli 42 minutit kiirem kui aasta tagasi, aga siis oli raskem rada ja muud põhjused, millest saab huvi korral lugeda aastatagusest postitusest:) Koht esimese 700 seas. Üle 1200 naise ja lapse õnnestus selja taha jätta:) Keskmine pulss 157.
Järgmisel nädalavahetusel sprint - Kõrvemaa 18 km. Seal on hea, kui saad kohe eest startida ja jõuad esimesed kaks tõusu ära kannatada, siis saab lahedamalt sõita. Ees ei pidurdada igal laskumisel, nagu täna juhtus tagapool ja kukkumise oht on palju väiksem. Kannatada ei tule ka kaua. Alla 50 minuti peaks tulema aeg, kui kõik klapib.