31.1.11

Viru Maraton (t)uisustiilis.

Eile hommikul tuli ärgata juba kell 07:15, et õigeks ajaks starti jõuda. Ajasin natuke müslit ja jõujooki näost sisse ning hüppasin rooli. Juba kanalis tuiskas, seega oli oodata, et mujal on asi hullem. Temperatuur oli 2-3 miinuskraadi vahel, mis tegi meele heaks, kuna ajalooliselt on just Viru Maratonil alati minu mäletamist mööda külmaga probleeme olnud. Isegi seal kahel korral starditud vist -16 ja -18 kraadiga. Brrrr:)
Kuna oli vaja üks vahapeatus Rakveres teha, siis tahtsin Mõedakule sõita mööda Rannapungerja teed. Kohe kui nö. suurelt teelt maha keerasin ja esimese metsatuka vahelt üle mäe lagedale jõudsin, muutusid teeolud kardinaalselt. Nähtavus oli kohati vaid kuni kümme meetrit, maksimaalne liikumiskiirus 20 km/h ja nii mõnegi koha peal oli üks sõidusuund peaagu kinni tuisanud. Ja veel enne kui jõudsin õigele teeotsale, selgus et kõik autod keeravad sealt ringi - tee on läbimatu. Ega's midagi - samuti ots ringi ja Rakvere poole tagasi:) Sealt siis Narva maanteele välja ja läheneme suures kolonnis Mõedakule teiselt poolt. Peale Vaeküla oli samuti uudne kogemus - keegi inimene jooksis oma paarsada meetrit autokolonni ees teed otsides/näidates, kuna autost polnud seda võimalik teed üldse näha:) Hanged olid kahel pool kõrgemad kui 2 meetrit kohati ja tuiskas kenasti. Kui see kahe suure tee vaheline lõik sai läbitud, siis läks juba libedamalt ja parkimisega kohapeal probleeme ei olnud. Läksin tõin numbri ära ja teatati, et start on ilmaolude tõttu pool tundi edasi lükatud. Seega sai rahulikult istuda ja valmistuda ning ühe batooni veel süüa. Sättisin veel kepirihmu ja need said täitsa head. Stardis olin tagumise neljandiku sees, kuna kiiret kusagile polnud. Samas oli aga nagu igal võistlusel esireast startijaid, kes kohe kõigile jalgu jäid:) Võtsin mingile pundile sappa ja astusime vaikselt minna. Peale poolt tundi läks sõitmine kergemaks, kuna stardijärgsed tõusud olid möödas ja lagedam osa käsil. Stardis veel räägiti läbi mikrofoni, et lühikesel maal on kaks joogipunkti. Pärast selgus, et oligi - üks poolel maal ja teine finišis... . Mingi härraga, kellega pikalt koos sõitsime arutasime juba vahepeal, et kuna juua jälle saab. Kui aga 5 km jäi lõpuni, siis oli selge, et enam ei saagi. Ja ei saa salata, et juua oleks hädasti tahtnud. Eks teinekord tuleb targem olla ja pudel ikkagi kaasa võtta. Seekord peksis oma vits päris valusalt. Rada oli öise saju ja tuisu tulemusena muutunud üsna lumiseks/pehmeks, kuid siiski täiesti talutav. Vaid kohati oli sõidujälg ainult ühe suusapaari laiune ja ühe koha peal polnud rada kohe üldse paar-kolmkümmend meetrit. Vahepeal oli lagedal põllul vastutuul nii 15 meetrit sekundis. Küll oli "mõnus" :) Libisemise üle ma ei kurda, laskumistel libises võrreldes teiste minu tempos sõitjatega vähemalt sama hästi, kui mitte kohati paremini. Kuigi eks kaal annab ka laskumistel eelise. Kasutasin seda Holmenkol flooriga kiirmääret, mis sai just soetatud. Võib täiesti rahul olla. Viimasest viiest kilomeetrist ma eriti rääkida ei soovi:) Väga raske oli. Väga. Kokku kulus raja läbimiseks 2:16:41. Pulss 170/180, mis on ikka päris kõrge, kulutasin kella järgi 1906 kcal. Esimesed 10 kilomeetrit läbisin ajaga 50:57, mis teeb keskmiseks kilomeetri ajaks 5:06. 20 km peal oli aeg 1:41:00, mis teeb keskmise kilomeetri ajaks 5:03 ning 23 km peal olin ajaga 2:00:30, mis kukutas keskmise aja 5:14 peale. Viimased 2 km aga läbisin sisuliselt tõusud kõndides, kilomeeter enne lõppu jäin suisa seisma, et natukenegi hingamist korda saada:) Aega kulus viimasele kahele kilomeetrile 16:11!!! Seega kogu sõidu keskmine kilomeetri aeg tuli 5:28. Esimese 20 kilomeetriga võib täitsa rahule jääda. Aga see Viru Maratoni raja lõpuosa (viimased 5 kilomeetrit) on ka väga hirmus, eriti kui pole tõusul tilkagi trenni teinud sel aastal. Kolm üüratult pikka ja üsna järsku tõusu. Eelmise aastaga võrreldes oli aeg 40 sekundit kehvem - ehk sisuliselt läbisin raja sama ajaga. Sel aastal olin enne suusal olnud 40 km aga eelmisel aastal 88 km. Treenimine on selgelt üle tähtsustatud :) Õnneks oli 79 suusatajat minust veel nõrgemad. Viimast viit edestasin suisa üle tunni - leia midagi positiivset.
Täna teen puhkepäeva kindlasti. Homme registreerin end Alutaguse Maratonile.

No comments:

Post a Comment