Maratonirada testimas.

Eile käisin ja jooksin maratoniraja läbi, et oludega tutvuda. Osaliselt. Russalka juurest Pirita poole ajama. Neli kilomeetrit ja siis tagasi. Mis teeb kokku kaheksa. Lillepi pargilähedal nägin maas asfaldil värviga kirjutatud numbrit 34. Sealt ei ole enam finišisse palju, aga seal läheb juba kindlasti raskeks, kui varem ei lähe.

Aga eile oli enesetunne juba joostes oluliselt parem. Jalad olid täitsa head ja tempot kannatas ka hoida probleemivabalt. Esimene kilomeeter tuli koguni 5:17 planeeritud kuue asemel. Kaheksa kilomeetri läbimiseks kulus 46 minutit ja 31 sekundit. Kilomeetri keskmine aeg seega 5:48. Jooksu alustasin 10 minutit enne üheksat õhtul, oli juba üsna pime ja sabistas kerget vihma, samas oli veel 18 kraadi sooja.

Oi kuidas ma tahaksin, et see maratoni start oleks kell 12 umbes, mitte kell 9. Ei salli seda varajast ärkamist kuidagi. Ja enamus trenne ka nagunii õhtuti tehtud. Õhtune jooksmine sobib mulle hästi. Poolmaratoni rekordki tuli Rakvere Ööjooksul ju:)

Homme veel 5 kilomeetri sörk plaanis, siis laupäeval 15 minutit sörki. Ja ongi tõehetk käes.

Stardimaterjalid tõin ka ära juba. Sel aastal must särk.