Suusahooaeg on lõppenud.

Eks hädad ja õnnetused käivad ikka mööda inimesi, mitte ei väisa nad kive või kändusid. Brüsselis on täna olnud kohutav päev, seega minu väikesed mured kahvatuvad selle märatseva jama kõrval.

Eile käisin viimast korda sel talvel suuski jalutamas. Pirital lippas imehästi, aga jäine ja nii, eks on ka aeg möödas. Lasin ühe väikese ringi seetõttu vaid paaristõukeid. Tõele au andes, läksin lihtsalt selleks, et loll linnuke kirja saada - sõidetud rohkem kui eelmisel talvel. 900 meetrit oli enne puudu:) Seega võib raporteerida, et sai läbitud 180 kilomeetrit, mitte et see oleks mingi number, aga asi seegi. Suusatada ju mulle tegelikult ei meeldi...

Tegelikult pidin ma ju vahepeal sooja minema, aga võta näpust. Tuulerõuged järeltulijate ridades jätsid reisu ära. Selle asemel, et ookeani kaldal sardiine süüa ja õlut juua, päikesepaistet ja soolast õhku nautida, tuli jätkuvalt taluda seda kohutavat kliimat ning viibida ühises inforuumis ekrelaste, varrovooglaiduide, pulleritsude ja keskerakondlastega. Ei mingeid mõnusaid jalutuskäike, kergeid hommikusi sörke või nappe kilomeetreid rattal, mõõtmas sooja asfaldilinti.

Loomulikult võttis selline asi tuju, motivatsiooni ja kõik muud asjad ka ära. Las minna.

Aga elame edasi, kuigi, mis elu see on :)