Tali ei taha taeva jääda.

Eile järsku taevaluugid avanesid ning hakkas lund alla kühveldama, taustaks tugev tuul. Töölt koju minnes oli asi päris kole - keset linna, kus tuul tänavatel eriti tõmbas, oli selline tunne, nagu oleks väikeseid nõelu taevast sadanud. Kohati pidi suisa käe silme ette tõstma, et neid saaks üldse lahti hoida. Siiski ei ole olemas kehva ilma vaid nõrk iseloom! Seetõttu ajasin umbes tunni pärast omale riided selga ja läksin linnatänavatele sörkima. Targu panin ette ka värvitute klaasidega prillid ja nii oli jooksmine tegelikult puhas nauding. Veelkord tahan kiita Asics'i naeltega talviseid jooksususse. Kokku tiksutasin läbi 10,2 kilomeetrit, ajaga 1:11:43, mis teeb kilomeetri ajaks tagasihoidlikud 7:01, keskmine pulss oli 133.

28. jaanuaril tahaks juba minna Viru Maratoni väikesele ringile, kuid ilm on hetkel nagu ta on. No ja siis Tartu Maraton muidugi veebruari keskel. Vahva oleks osaleda, kuid enne tahaks kasvõi mõnikümmend kilomeetrit ka suuski lihvida. Näis, mis saab. Veebruaris veel muidu Kõrvemaa ja Alutaguse maraton plaanis enne Tartut, neist esimesest ilmselt lühikene osa.

Eile joonistasin omale ka Riia Maratoni treeningkava valmis. Sinna tuleb veel mõningaid auke ja mugandusi kindlasti seoses eluga aga üldjoontes on ta selline.