30.1.12

Viru Maraton (tillusõit).

Kuna üksi on igav sõita ja motivatsiooni raske leida, siis oli suurepärane võimalus osaleda laupäeval Viru Maratoni lühikesel distantsil. Selle kogupikkus on 25 kilomeetrit. Siis on juba hoopis lihtsam end sõitma sundida, kuna on juba kohale mindud ja pakutakse kenasti juua rajal ja teised peavad ka kannatama:)
Aga sõidu eelõhtul käisin kaubandust kammimas ja sellest ajast olen uute suusasaabaste, saapakatete ja paksemate kinnaste omanik.Aga nagu selgus rajal, siis on kindlasti vaja ka tuulekindlaid pükse, mida hetkel veel ei ole. Nii et hoolimata neljast kihist oli ühes teatud strateegilises kohas päris külm ja teises teeninduspunktis tuli mõte salvrätikuid küsida ja nendega pisut pükse vooderdada:) Aitas õnneks.
Laupäeva hommikul oli kavas ärgata kell 08:00, kuid mingil müstilisel põhjusel otsustas telefon streikida ning tänu kaasa abile sai silmad alles 08:46 lahti löödud:) Siis oli esimene mõte, et ei lähe üldse, aga natuke mõeldes tundus, et jõuan kenasti kohale. Hambad puhtaks, asjad kotti, puder sisse ning kell 09:05 olin juba autos. Kuna ilm oli ilus ja tee puhas, siis läks sõit kiiresti ning 10:30 olin juba parklas. Stardini turvalised 45 minutit aega suisa. Jalutasin siis stardipaika rahulikult ja ajasin kohvikumajas saapad jalga. 5 minutit enne starti läksin õue, andsin koti hoidu ja vaikselt stardijoonele. Ikka sinna tagumise poole hulka, kuna polnud mingisugust plaani kiirustama hakata, vaid omas tempos rahulikult lõpuni kulgeda. Stardihetkel oli temperatuur -16'C ja päike paistis. Autost kaasa haaratud päikeseprillid olid suureks abiks. Laskumistel oleks ilmselt muidu mõnes kohas pisara silma ka tõmmanud. Libisemine oli enam vähem ja ega polnudki muud kui vaikselt edasi liikuda. Kuna alguses oli keha jahe, siis pulss tekkis kellale alles ca 10 minuti järel, aga pakun, et keskmine jäi kuskil 172-173 kanti, nii et väga rahulik see tempo ei olnud ka. Noh minu jaoks:) Maksimaalne 181. Kulus ca 2000 kcal.
Esimeses teeninduspunktis võtsin kindad ja kepid käest, sest pealmise jopiku lukk oli alt lahti läinud. Sättisin selle kinni, jõin rahulikult oma jõujoogi ära, mis oli mõnusal soojal temperatuuril ja siis oma rütmis edasi. Mõlemas teeninduspunktis kulutasin rahulikult 4-5 minutit. Natukese aja pärast sain kätte ühe tuttava, kellega stardis kokku saime, ta oli enne seda korra 10 kilomeetrit vaid sõitnud ja kurtis, et päris raske on juba. 

Kui lõpuni jäi veel 15 kilomeetrit näitas kell, et esimese 10 kilomeetri läbimiseks läks aega 48:03 (sh. esimene peatuspunkt), 15 kilomeetri aeg oli 1:12:41. Järgmised 5 kilomeetrit 27:38, mis sisaldas ka teist teeninduspunkti ning viimased viis kõige raskemat kilomeetrit võtsid aega 25:58. Võrreldes eelmise aastaga päris hästi, kuna siis viimased kaks kilomeetrit võtsid aega 16 minutit!!:) Üks viimastest tõusudest oli ka sel aastal ca 1/3 võrra lühem, kuna ei mindud täitsa üles välja, vaid rada keeras enne vasakule ära. Kuna olin terve tee sõitnud küllaltki end mitte piinavas tempos, siis sel korral ei tundunud need viimased viis üldse hullud ja seda vist ka ajast näha. Ja ükski lühikese maa sõitja vist enam seal lõputõusudel mööda ka ei läinud, küll aga jäi neid maha, sest mõnel oli ikka väga raske juba. Tuttav tunne varasemast. Sel korral õnnestus peaaegu kõik tõusud üles sõita, jalutasin vaid siis, kui keegi ette jäi kolm-neli korda. Nii et pole hullu. Rada oli minu meelest väga hea. Eks ta natuke kitsas ole kohati ja tuleb lõpus tihti kõrvale astuda, et pika maa kiiremaid mööda lasta, kuid see on aeglaste inimeste kurb saatus, et ei saa keset rada oma sõitu teha:) Aeg tuli 10 minutit kiirem kui viimasel kahel aastal ja teeninduspunktides kulutasin kindlasti viis minutit kauem. Seega ca veerand tundi kiirem tavapärasest.

Jalad ei külmetanud seekord üldse, kui auto juures saapad ära võtsin, siis tuli neist aurupilv välja:) Pisut hakkas jalale külgedelt, noh nagu uued uisud ikka esimest korda jalas.Samuti olid kindad väga head ja käed soojad. Peas oli õhuke mask ja buff ning selle otsas paksem jooksumüts. Kui tuulekindlad püksid ka saan, siis on juba võimalik ka Kõrvemaale minna. Täna panin end igatahes lühikesele maale kirja.

1 comment:

  1. Crafti meeste windstopperiga püksid(liibuvad bokserid?!) on päris suure windstopperi alaga ja kandjad oskavad vaid kiidusõnu rääkida.
    Küsi Rademarist, Extreme'ist või Sportlandist(võimalik, et kuskil veel).

    ReplyDelete