Alutaguse.

Külm oli. Kuigi näpud läksid soojaks ca kilomeetriga ja parema jala varbad ka lõpuks üheksandal kilomeetril, siis enne starti oli ikka päris jahe. -15 pole ikka suusatamise jaoks õige ilm enam. Ja räägivad, et Tartu Maratoni ajal on ilm veel koledam. Jube mõeldagi. Igatahes endal peas vasardab mõte, et kui on -20 ja rohkem, siis ei hakka end piinama üldse selle sõiduga. Alutagusel juba olid põsed vahepeal härmas vist, kuigi päikesel on juba jõudu ja vastu päikest sõites sulas nägu jälle üles.
Sõit ise oli üsna ootustele vastav. Libisemine oli kehvavõitu nagu kõigil, st minu kandis sõitjail ei libisenud kellelgi märgatavalt paremini. Ühel tuttaval, kellega viimased 20 km koos tiksusime ja kes oli Roonetil lasknud kalli raha eest suusad määrida, kukkus jäljes natukene edevamalt alla, kuid ei midagi eriti head. Aega läks 3:31 kokku 40 kilomeetri läbimiseks, 11,4 km sai tunnis liigutud keskmiselt. Eks ta paras matkamine oli. Ajad 5 km kaupa olid sellised: 22:12; 24:41; 25:55; 27:12; 26:48; 27:08; 30:23 ja viimased 5 kilomeetrit 26:39. Pulss oli 168/184. 20 ja 30 kilomeetri teeninduspunktides võtsime kenasti hoo alla, sõime-jõime pisut ja lükkasin natuke suusa alt lund ära. Minu kohta üllatav maratoni lõpp, sest tavaliselt viimastel kilomeetritel möödub minust mitmeid sõitjaid, kuid sel korral oli nii, et viimasel viiel ei läinud minust keegi mööda ja ise sain umbes 7-8 väsinud suusklejast ette. Abiks ikka. Seekord jäi ainult 75 atleeti tahapoole. Kolm korda on Alutagusel käidud ja aeg tuli seekord kõige kehvem:)

Pulsikell jälle uuendas kehalist aktiivsust ühe taseme kõrgemale:)