Nädal 41.

Nädal jälle möödunud ning panen siis oma tegemised kirja ka siia.

TEISIPÄEV
Hommikul ajas laps kell 7 üles ja kuna tööle on vaja minna üheksaks, siis otsustasin hommikul hoopis kerge sörgi teha, et õhtu selle arvelt vaba hoida:) Ühesõnaga oli asi nii, et kell 07:47 hakkasin aga jooksma ja suundusin Kadrioru pargi poole. Erinevalt tavapärastest kellaaegadest, mil ma muidu seal käin, oli park peaaegu inimtühi. Sirgel Russalka juurde jooksis väike hiir üle tee, saba püsti seljas. Pirita teel oli põnev jälgida ummikut. Nii kaugele, kui silm seletas Pirita suunal, oli katkematu autoderivi, mis küll liikus, kuid mitte oluliselt kiiremini jooksutempost, nagu tagasi pöörates selgus. Tunnen kohe kaasa neile inimestele, kes peavad seda igapäevaselt läbi elama. Kuna aega oli poole üheksani vaid, siis läbitud distants tuli tagasihoidlikud 6,36 km ajaga 39:02 (6:08 km). Peale paari esimest kilomeetrit tulid silmad ka lahti ja ei olnud väga hull see varajane trenn. 

KOLMAPÄEV
Kuna õhtul ketsipaelad pisut sügelesid, siis läksin kella kaheksaks Piritale, et seal üks tiir joosta. Oli juba pime ja rahvast oli väga vähe. Välja arvatud jaaniussid, keda teiselpool jõge oli päris palju. Täpsemal vaatlusel osutusid need orienteerujateks, lambid otsa ees ja kaardid käes. Oli vist mingi kolmapäevak.
Ammu pole selliseid suuri tõuse jooksnud ja need võtsid ikka päris ähkima. Häiris see, et Pirita rada oli väga porine, mõnes kohas ikka päris mülgas. Selles mõttes on mulle Järve rada kõige rohkem meeltmööda, et seal on reeglina hea kuiv pinnas. Ringile kulus 45:30, distants 7,33 kilomeetrit (6:12 km). Iseenesest väga mõnus kerge jooks, muusika kõrvas.

PÜHAPÄEV
Kell 10:45 tundus olevat parajalt ilus ilm, et pisike sörk teha. Rada viis läbi Kadrioru Lauluväljaku kõrvalt/tagant üles, siis mööda kergliiklusteed Maarjamäele alla, väike tiir seal majade vahel ja Pirita teed pidi tagasi koju läbi Kadrioru pargi. Kell 11 hommikul oli veel pargis rohi hallast valge, seal, kuhu päike veel ei ulatunud. Talv ei ole kahjuks enam kaugel. Samas päikesel veel pisut võimu on, sest oli tuntav vahe, kas joosta valguses või varjus. Kokku läbisin 10,93 kilomeetrit, aega kulus 1:04:43 (5:55 km).

Õhtul tekkis päevakavasse tunnine auk ja mõtlesin, et miks mitte natukene rattaga sõita. Mõeldud ja tehtud. Suund Järve terviserajale, seal neli tiiru ja koju tagasi. Distantsiks 20,08 kilomeetrit, ajakulu 57:55 (20,8 km/h keskmine). Rattapuhastamiseni kahjuks veel ei jõudnud, ketile vaid õli pisut. Aga ehk saab veelgi sõitma enne lund. Nädalavahetusel igatahes saaks seda veel teha. Tööpäeva lõpus paraku mitte, kuna pime on. Selle matkaga jõudis sel aastal läbitud kilometraaž rattal ...neljasajani..., mis on ikka täielik nali. Järgmisel aastal paremini ja rohkem! Aprilliks on plaan minna kaheks nädalaks soojale saarele. Ratas rentida ja joosta. Treeninglaager:)

Üldiselt võib nädalaga rahul olla. Mingit treenimise plaani pole, aga kolmel päeval ikka jõudis liigutama. Saab hakkama.