Esmaspäeval sai nautida tõelist suvesoojust. Ühtlasi oli see ka sel aastal esimene päev, kui jalutasin kinnasteta tööle. Veel reedel oli õhtul koju minnes vaid tosin soojakraadi, hommikul veel vähem. Ja kui ikka poolteist kilomeetrit on minna, siis hakkab näpul jahe, ega see pole mingi autosõit - sutsti kontorisse:) Aga jah, esmaspäeva hommikul oli juba nii soe, et sai tööle minna vaid lühikese varrega särgi väel. Päeva peale temperaturr muidugi muudkui kasvas ja oli +32 suisa. Karta on, et see jääb selle aasta rekordiks ka Tallinnas. Õhtul aga kukkus temperatuur päris kiirest. Juba enne seitset oli akna taga +19. Kuskil kaheksa paiku läksin jooksma. Terve nädala polnud ju saanud seda teha. Algus oli väga hea ja kerge, jooksin mööda mereäärt Pirita suunal. Enne Lillepi parki keerasin üles Maarjamäele ja see tõusuke oli juba päris raske. Jalad olid kuidagi pehmed, ilmselt eelmise kahe päeva rattasõidust, ning ajas ka pulsi üles. Seejärel sellest memoriaalist mööda ja suur ja pikk tõus üles Lasnamäele. Oi see oli raske. Aga üles ma sain. Ja edasi läks jälle ainult kergemaks. Kui esialgne plaan oli kohe lauluväljaku juurest alla keerata, siis läksin hoopis Valge tänava kaugu Lasnamäele, Lubja tänavale, Vilmsi jne. Kokku tuli tiiru pikkuseks lõpuks 10,15 kilomeetrit. Aega läks 58:25, keskmine kilomeeter 5:45. Ahjaa, mere poole tagasi liikudes oli kohe tunda, kuidas õhk jahedamaks läheb. Kui veel Majaka tänava otsal oli tuntavalt soe, siis merest mõnesaja meetri kaugusel näitas termomeeter +15 vaid. Järeldus - vesi on veel jahe. Mitte et ta kunagi ujumiskõlbulikuks minu jaoks muutukski üldse. Pole külma vee sõber.
Kolmapäeval oleks tahtnud tegelikult rattaga sõitma minna, aga just oli vihma sadanud ning tänavad märjad ja lompe täis. Seega otsustasin minna siiski sörkima. Kuidagi raske oli ikka alguses, ei teagi miks. Aga iga kilomeetriga läks paremaks ja lõpp oli suisa puhas rõõm. Kokku tegin 7,77 kilomeetrit, ajaga 47:03, keskmine kilomeeter 6:03. Häid uudiseid ka - kaal on hetkel 78,7 kg.
Neljapäeval oli töö juures soojenduseks tuletõrjeõppus. Sai trepist 22 korrust alla jalutada ja pärast üles ka. Õhtul vedasin tagumiku sadulaga harjuma. Rattarallini ei ole ju enam palju üle nädala jäänud. Läbisin 40 kilomeetrit 1:29:15 (27,1 km/h), pulss 133-161. Eks ma seda Rattarallit natuke pelgan ka. Lühikesel otsal on küll kõvasti käidud, aga see on ikka midagi muud. Aga vast sõidan ikka viie tunniga läbi. Peaasi, et keegi ees pikali ei kuku ja ise otsa ei lenda. Olen seal igasugu koledaid asju näinud. Täna selgus ka, et Keila poolmaratonile sel aastal ei saa minna. Järvejooksu Saadjärve etapp järgmisel päeval. 21+17 oleks natuke liig, kui tiba kiiremini joosta.
Laupäeval ajasin end hommikul juba kümne ajal sadulasse. Kuna eelmine õhtu läks natuke pikemaks, siis võtsin ikka alguses vägagi rahulikult. Sõitsin Viimsi poole, Kelvingi, Püünsi, Leppneeme, Tammneeme, Randvere, Kloostrimetsa ja mis kõik need kohad seal kah olid. Ilm oli ülihea, kui mitte arvestada lagedatel kohtadel puhuvat korraliku tuult. Kokku läbisin 52,2 kilomeetrit, aega läks 1:55:49 (27,1 km/h).
"Avastasin" hiljuti selle bändi. Meeldib...
No comments:
Post a Comment