Sügis on lõikuse aeg.

Teisipäev, 23. september. Kui tervet rehkendust teha ei jõua, siis tee pool.

Täna algas sügis. Ja millise pauguga. Ärkasin 06:58, sooja näitas akna taga 5,6 kraadi. Ajasin riided selga ja ka kindad kätte. Kodutänaval ei olnud hullu, aga nii kui mere äärde jõudin, oli hullumaja lahti. Pirita suunal joostes oli tuul vastu, kerge suunaga mere pealt. Ma olen küll varemgi tuulega jooksnud, kuid see oli küll tugevaim üldse. Kõrvaklappides uudised just rääkisid, et rannikul puhanguti 15-20 meetrit sekundis ja eks see nii oligi. Selline tunne, nagu jookseks pidevalt mäest üles. Ettepoole kaldus, lisaks kõigutas tuul ka külgedele, nii et tagant vaadates jäi ilmselt mulje, nagu oleks jooksja asemel jooja rajale tormanud. Kahe kilomeetri möödudes keerasin ringi, ei näinud mõtet sellisel jamal. Siis oli muidugi lihtne, tuul tagant. Hea oli vaadata vastutulevat ratturit, liikus vaevu, kuid jalad käisid kiiresti. Viimasel kilomeetril tegin neli kiiremat lõiku ka sisse. Kokku siis 4 kilomeetrit, 22:49 (5:41). Kui õhtul on ilm normaalsem, siis ehk teen teise poole ettenähtust siis ära...

Neljapäev.
Hommikul 07:30 sörkima. Seekord oli ilm vähe muhedam, pea 11 soojakraadi ja tuul teisest suunast ja mitte pooltki nii tugev. Tegu siis viimase trenniga enne maratoni. Kokku 5,11 kilomeetrit, ajaga 32:20 (6:20). Praeguse seisuga on sel aastal joostes läbitud 755 kilomeetrit. Nüüd siis ongi kõik - Berliin ootab, taganeda pole enam kusagile.

Homme varahommikul lennujaama minek, vahepeatus Riias. Ja siis number vaja kuskilt üles otsida, hostelisse sisse end möllida ja linnaeluga tutvuda. Laupäeval ilmselt ekskursioonipäev "hüppa-peale, hüppa-maha" bussiga. Ei tohi ju jalgu väsitada:)

Hetkeseisuga lubab ilusat jooksuilma. Tossud vist võtan seekord uuemad kaasa, millega maratoni polegi veel jooksnud. Nüüd viimase poolmaratoi ajal ei olnud neile küll midagi ette heita, ehk see jääbki nii.