Riia Maraton 2012

Ja joostud ta ongi. Raskelt ta tuli, aga siiski - tehtud!

Laupäeva pealelõunal sai ekipaaž komplekteeritud ja Riia poole suund seatud. Reis möödus kenasti ja sekeldusteta ning juba kuue paiku olime stardimaterjale kätte saamas.

Sealt edasi sai sammud seatud hostelisse, mis asus sõna otseses mõttes raekoja platsil meie mõistes (pildil vasakul). Öömaja oli mõistlik, stardini oli napid 500 meetrit, hind 18 latti. Dušš ja wc küll koridoris ja ühiskasutuses, kuid puhtad ja korralikud. Nii et ei mingisuguseid etteheiteid. Minu tuba oli veel neljandal korrusel ja aknad sisehoovi poole, nii et tänavakära ei kostunud ka sisse. Peale õhtust pastat, mis oli fantastiline, lugesin natuke toas ja keerasin end kümnest külili. Ja magasin ilusasti kuueni välja, siis puder sisse ja pikutasin veel seitsmeni. Hommik oli veel üsna jahe, kui starti jalutasin aga päike paistis ja oli juba näha, et läheb soojemaks. Paarkümmend minutit enne stardipauku andsin oma koti ära ja läksin stardikoridori. Minu meeleheaks sisenesid sinna ka tempomeistrid, kelleks nelja tunni jooksus olid kolm viiekümnendates härrasmeest, mitte just kõige saledama kehakujuga. Võtsin siis neile sappa ja jooks algas. Esimesed 2 kilomeetrit 11:55 ja edasi natuke kiiremini ning 10 km aeg tuli 56:57. Ametlik vaheaeg 14km peal 01:23:05.2 ja 21km 01:59:05.6. Erinevalt mõnest teisest, ei olnud mul tunnet, et tahaks peale esimest ringi maha tulla. Tegelikult oli hea meel, sest nüüd õnnestus ka joogipunktides soprdijooke ja puuvilju saada:) Esimesel ringil oli jah tagapool see jootmine ikka päris nali. Pooltes kohtades pidi ise seisma jääma, topsi pärast võitlema ja vett ise kausist ammutama, spordijooki ei näinud kordagi ja õnnestus saada ühelt laualt viimane apelsiniviil. Kuskil 15 km peal hakkas aga juba palav, kallasin esimese topsiku vett mütsi sisse. Edaspidi tegin seda igas võimalikus kohas ja jooksin ka veekardinate alt läbi. Kuum oli, tõsiselt kuum. Temperatuur oli umbes 23 kraadi varjus  ja päike paistis pidevalt. Kõik otsisid tänavatel majadelt ja puudelt varju. (Kolme paiku hiljem Riiast lahkudes näitas auto termomeeter kesklinnas 25, ühel tänaval suisa 26 soojakraadi.). Kui joostud oli umbes 25 kilomeetrit, siis hakkas kumm kuidagi tühjaks minema, üsna raske oli joosta. Ametlik vaheaeg 30 km peal näitab ajaks 02:49:19.6, seega olin veel ilusasti nelja tunni graafikus. Siis aga saabus 32 kilomeeter ja enam ei jõudnud tempomeestega kaasa minna. Jäin joogipunkti end värskendama ning sealt edasi vahe nendega ainult kasvas. Teist korda üle viadukti oli küll päris raske minna. Teadmine, et finiš on tegelikult siinsamas vähem kui kilomeetri kaugusel ja katkestada oleks nii lihtne. Aga tuli minna, sest oli ju harjutatud ja kohale tuldud. Natuke hakkasid reielihased tunda andma seal silla peal. Kui sillalt alla sain ja paremale pöörasime äärelinna poole, siis 35 kilomeetri märgi juures tuli korra ka kõndida, nii 50 meetrit. Väga palav oli. Igas joogipunktis jõin topsi või paar, võtsin apelsiniviilu, valasin vett pähe ja selga ja mütsi sisse ning võtsin ka švammi kaasa, kust sain. Puhtalt tahtejõu pealt sundisin end edasi kulgema, tempo oli muidugi olematu juba, aeglaseim oligi see 35 km märgist natuke jalutatud 7:05. Tagasi sillale jõudes sain kokku 10 kilomeetri "rongiga". Õnneks juhtusin selle lõpuossa, kus osade tempo oli veel aeglasem, mis andis hea võimaluse massi sulanduda ja nendega koos edasi liikuda. 39 km joogipuntis tegin veel paarkümmend meetrit kõndi joomise ajal, aga edasi üle silla kuni finišini ikka vaikselt joostes. Viimased kaks kilomeetrit ajaga 6:00 ja 6:15. Suur kell näitas 4:05:22, aga kiibi järgi tulemus 4:04:45:9. Eesmärk neli tundi alistada jäi paraku täitmata. Ega pole muud teha, kui sügisel Tallinnas jälle üritada:)
Pulss läks kohe peale starti 160 kanti üles ja sinna jäigi, lõpuks numbrid 165/187, kella järgi kulus 4547 kcal.

Eestlasi oli finišiprotokollis 74, õnnestus saada kena ja ümmargune 40. koht. Üks kaasmaalane lõpetas 8 sekundit enne mind, viimaste vaheaegade järgi võib arvata, et tal oli lõpp veel raskem. Järgmine jäi 2:24 ehk siis vähem kui poole kilomeetri kaugusele arvestades meie "suuri" kiiruseid. Tihe rebimine:)

Üldkokkuvõttes ilutseb diplomil 482 koht, vaatasin protokollist järgi, et 893 inimest on tulemuse kirja saanud. Viimased kolm ei mahtunud küll ajalimiiti, kuid korraldajaist oli ilus nad ära oodata. See 16 minutit pole ju mingi asi.


Tänaseks on sel aastal joostes läbitud 555,5 kilomeetrit:)

Esimesel ööl oli vasak põlv pisut valus ja lihased pisut kanged, aga kui võrrelda kahe aasta tagust Tallinna maratoni järgset päeva, kus kõndimine valmistas põrgulikku piina, siis mingisuguseid vaevusi otseselt ei olegi. Vaid kerge lihastuimus ja väike valu neis trepist alla minnes. Ei muud.