Tartu Jooksumaraton.

Käidud.
Eile oli 14. osaluskord. Mitte kõik ei ole muidugi olnud pikad jooksud. Kõige esimene, kus ma osalesin oli Tartu linnas aastal 1997 ja seal jooksin ainult 4 kilomeetrit. Sain 17. koha:) Finišeeriti lauluväljakul.
Seejärel jooksin kolm korda kümmet kilomeetrit ja eile oli siis juba kümnes pikk ots. Kindel plaan oli hoida tempot 5:30 ja 5:40 vahel, et harjutada plaanitavas maratonitempos jooksmist ning saada hea pikk trenn kirja.
Nagu allolevalt kaardilt näha, on rada lihtne - peale starti on üks tõusuke ja edaspidi on kuni finišini allamäge minek:)

Hiljuti põetud haigus pole veel kehast täielikult kadunud, nohu ja väike köha kumitavad endiselt ja vahepeal käivad ka sellised külmavärina moodi asjad kallal. Enne starti oli kohati ka jahe olla, aga ei midagi hullu.
Stardipaugu järel aga pistsime siis vaikselt punuma ja hoidsin kellal kogu aeg silma peal. Esimesed 40 minutit oli kerge väsimus ja uimasus keres, kuid peale seda läks enesetunne paremaks. Eile tegin ära ka selle, mida tark ja tubli jooksja ikka tegema peab - jooksma distantsi teise poole kiiremini kui esimese:) Paluveski teeninduspunktis, kus läbitud on 11 kilomeetrit, olin ma ajaga 1:01:54, mis teeb keskmiseks kilomeetri läbimise ajaks 5:37. Ja sealt edasi finišini oli keskmine kilomeetri kiirus 5:28. Kuigi ei tahtnud "kihutama" hakata, siis enesetunne oli nii hea, et viimased kolm kilomeetrit tulid ikkagi natuke kiiremad, kui oleks vaja olnud. Eile oli küll selline tunne, et sama hooga oleks võinud vist kümmekond kilomeetrit edasigi lasta. Eks siin mängiski rolli alguses tagasi hoidmine ja jõukohases tempos liikumine. Teise poolega ilmselt tõusin päris mitukümmend kohta ettepoole, võibolla sadagi.
Kogu 23,4 kilomeetrise distantsi läbisin keskmiselt 5:32 kilomeetri kohta (poolmaratoni aeg 1:57:55). Enesetunne oli hea, täna on natukene jalalihastes tunda, et eile sai pisut pingutatud. Aga muid vaevusi ei ole. Keskmine pulss tuli 163. Ahjaa, jooksin pea terve distantsi üksinda, st. jäneseid kasutamata, samas keegi pikemalt kui kilomeeter kaasa ka otseselt vist ei jooksnud.
Nüüd tahaks terve püsida ja kava järgi kenasti trenni teha viimased nädalad, et Stockholmis rada läbida nii, et väga raske ei oleks:)