Keila poolmaraton 2012

Ja ongi juba kolmas Keila poolmaraton selja taga. Kokku on üldse vist poolmaratone juba veerandsada läbitud. Suurusjärk peaks enam-vähem õige olema.

Keilasse jõudes oli suvi juba kohal. Tund enne starti, kell 10 hommikul, oli sooja +24 kraadi. Ilmselt stardihetkeks juba ka kraad kõrgem, sest finišijärgselt oli +29 kraadi sooja. Sel aastal on kuidagi nii läinud, et kui üldse on soe ilm, mida eriti ei olegi ju olnud, siis on sel päeval ka mingi jooksmine. Riia ja Pühajärve meenuvad kohe:)

Mingisugust eesmärki ma endale seadnud ei olnud ning läksin jooksma ikka rohkem kiirema trenni eesmärgiga. Plaan oli joosta piisavalt kiiresti, kuid mitte nii, et end kinni tõmbaks või väga raske peaks olema. Kuna osalejaid on Keilas veel vähe, siis saab kohe stardijärgselt seal probleemideta jooksma hakata. Esimesed kaks kilomeetrit läbisin ajaga a' 5:11 ja järgmised kaks a' 5:16. Joogipunkte oli nagu ikka meeldivalt tihedalt, nii iga 3-4 kilomeetri taga. Seal leiduvat vett kasutasin mütsi ja särgi kastmiseks ja paar lonksu joogiks ka. Endal olid väikesed spordijoogipudelid vöö peal kaasas. Viienda kilomeetri (5:17) lõpus võtsin sisse ühe geeli (ühe ka enne starti). Edasi olid kilomeetrite ajad sellised: 5:25, 5:15 ja 5:11. Kaheksa ja poole kilomeetri peal tuli vastu jooksu liider ja hilisem võitja Ilja Nikolajev, kelle edu oli juba piisavalt suur jälitaja ees. Üheksas kilomeeter tuli 5:25 ja kümnes 5:15. Esimese 10 km aeg seega 52:43. Siis oli aeg jälle üks geel alla neelata. Üheteistkümnenda kilomeetri märgi magasin maha, kuna vastujooksev sõber rääkis midagi sellest, kuidas ta kindlasti nüüd ja kohe katkestab. Lõpuks ta ikkagi vedas end finišisse, kuigi oli jah poolel maal seisnud ja taastunud pisut. Kaheteistkümnes kilomeeter koos eelmisega oli kokku ajaliselt 10:41, mis teeb jämedalt pooleks lüües ajaks 5:20 kilomeetri kohta. Umbes sel ajal sain järgi ühele jooksjale, kes küll maha jäi alguses, kuid kuulsin kuidas ta taas sappa võttis mõne aja pärast ja paar kilomeetrit tuules püsis (5:20 ja 5:26). Järgmisel kilomeetril aga hakkas järsku väga palav, käsil oli paarikilomeetrine sirge, õhk ei liikunud, varju polnud. Tekkis korraks selline peapöörituse tunne. Jäin paariks sekundiks seisma, võtsin natuke jooki, lasin mütsi alla pisut õhku ja sain kuidagi kergesti üle sellest punktist õnneks. Ajaks aga selle poolmaratoni kehvem kilomeeter 5:38. Järgmise kilomeetri (5:31) jooksime veel koos ja ajasime pisut juttu, siis tuli aga taas joogipunkt ja ta ütles, et jääb sinna pisut puhkama. Mina võtsin hoo pealt oma viimase geeli sisse ja jooksin raja pea ainukese märkimisväärse tõusuga kilomeetri ajaga 5:13 selle peale. Seekord polnud aga plaanis lõpuosa kiiremini joosta ja üritasin samalaadset tempot hoida. Kilomeetrid möödusid ajaga 5:26, 5:16 ja siis veel 5:06. 20 kilomeetri aeg tuli 1:46:20 (teine 10km ajaga 53:37, kui peast tehtud arvutused ei peta) ning viimane 1,1 kilomeetrit 5:27. Ja kohal ma olingi, aeg 1:51:46 (keskmine kilomeeter 5:18). Pulsinumbrid 168/180. Lõpuprotokolli said aja 106 lõpetajat. Endal õnnestus saada 51 koht seekord, eelmistel aastatel 77 ja 101. Mis kõige huvitavam, peale neljandat kilomeetrit ei möödunud minust keegi enam. Kokku küll ei lugenud, kuid umbes selline 77 koht võis endal olla neljanda kilomeetri lõpuks, sest möödusin peale seda umbes 20-30 jooksjast küll. Sellega tuleb rahul olla. Raske ka nagu ei olnud ja peale selle ühe seiga ei teinud ka kuumus liiga.

Täitus ka hooaja kaheksasajas kilomeeter, täpsemalt on neid sel aastal kogunenud 801.

Vahetult peale jooksu kaaludes ka mõnusalt väike number minu jaoks 78,4.