1150 kilomeetrit.

Võib vist spordiaastale väikese juti juba alla vedada. Trenni pole enam hulk aega jõudnud. Eelkõige on olnud põhjuseks krõbekülmad ja vastikult tuulised ilmad. Siis veel igasugu üritused, viitsimatus ja tööasjad. Kaks ja pool nädal tagasi laupäeval sai joostud 12,27 kilomeetrit ajaga 1:14:02 (6:02 km), keskmine pulss 154. Ja sellele järgneval esmaspäeval veel sörkisin 10,05 kilomeetrit, aeg 1:02:06 (6:11), pulss taas 154.
Misjärel oligi 2012 aasta jooksukilometraaž kokku 1150. Päris ilus number ja isegi 340 kilomeetrit rohkem kui aasta tagasi. Aastal 2010 kogunes jooksukilomeetreid vaid 312.
Maanteerattaga sai sel aastal sõidetud olematud 242 kilomeetrit, maastiku omaga 134 vaid. Suusatatud 212 kilomeetrit, mida on suisa 93 kilomeetrit rohkem, kui aasta varem, see teeb fenomenaalsed 78% treeningmahu tõusu:))). Aga mis on kõige parem - sain oma suusasaabastest ka lahti just enne jõule! Puhtam, kergem ja muretum tunne kohe.
Ujuma ei jõudnud kordagi. Paar korda suplema suve jooksul vaid. Suusatama sel aastal kindlasti ei lähe, nagu ka rattaga sõitma. Jooksu osas veel nii kindel ei ole, aga kahtlane ikkagi natuke.

Usin kojamees on naelajooksja nuhtlus.

Nii on!:) Eriti usin on mu enda maja kojanaine, kes oli majaesise sillutise nii paljaks kraapinud, et seal peal pea grammigi lund ei olnud. Ja nii mitmeski kohas oli tänav asfaldini puhas, mis tähendas seda, et tossunaelad krabisesid nii nagu naastrehv kuival asfaldil. Aga muidu oli joosta täitsa hea, kõige parem on lihtsalt kinnitallatud lumi, mis peaks olema vähamalt sentimeeter või kaks paks, siis on pidamine ja jalatunnetus lihtsalt suurepärased. Kuna esmaspäeval oli ju üle hulga aja esimene jooksuots, siis eile oli reites kerget väsimust tunda sellest lumes sumpamisest. Ja noh, eks igaüks teab ise, et iga algus on raske. Kui oled end juba riidesse saanud ja tänavale vedanud, siis peale paari esimest soojenduskilomeetrit on tuju hea ja jooksmine mõnus ja kerge. Oligi lõpus vaja sihtida, et ring ikka enam-vähem 10 km täis tuleks, sest alla selle maa tundub praegu rahulikus tempos jooksmine kuidagi liiga lühike sutsakas. Kokku läbisin linnatänavatel 10,07 kilomeetrit, ja aega läks 1:00:47. See teeb keskmiselt kaks sekundit kilomeetri kohta aeglasemalt, kui oleks tahtnud, aga mis seal's ikka (6:02). See-eest oli pulss kõrge - 160:). Väljas oli 4-5 kraadi külma, jooksu alguses kerge lumesadu, mis peagi aga taandus.

Täna ei pannud end veel ka suusamaratonile kirja, kuigi oli viimane "sooduspäev" (40€!!!). Ei leia motivatsiooni. Külm ei meeldi. Saapaid pole. Uusi ei taha ka osta, kuna peaaegu tuttuued saapad ootavad uut ostjat. Pidav suusk puudub  ka:) Ja tahe. Jooksutrenne regulaarseid on kavas alustada Stockholmi jaoks veebruaris. Ühesõnaga hüppan vist lati alt läbi. Suurim probleem on see, et "suusatades" on liikumiskiirus oluliselt aeglasem, kui joostes...

Detsember on jooksukuu!

Nii on. Selle tõestuseks otsisin eile õhtul oma talvised jooksusussid välja, raputasin kevadise pori maha, kruvisin naelad alla ja asusin teele. Uksest väljudes sadas päris tihedat lund, nii et hoolimata nokatsist oli nägu kogu aeg lund täis. Imelikul kombel poolel maal sadu lakkas ja tagasi tulles oli sajuta täiesti. Viimati jooksin enne eilset 19. novembril, mil tegin Järve terviserajal viis väikest tiiru (kokku 7,54 kilomeetrit, 45:11 aeg, mis tegi täpselt 6 minutit keskmiselt kilomeetri kohta.). Siis oli veel ilm täiesti lumevaba ja ilus:) Eile aga kattis enamuse teest värskelt sadanud kohev lumi, mis oli kohati selline 4-5 cm paksuna ja tekitas tunde, nagu jookseks liivas. Igatahes oli päris raske ja hoopis teine koormus jalgadele, kui lihtsalt asfaldil või metsarajal sörkides.Pirita teel oli näha veel kahte jooksjat ja üllatus-üllatus, ka üks jalgrattur veel ukerdas pehmes lumes. Lillepi pargi juures keerasin otsa ringi ja jooksin täpselt sama teed pidi koju tagasi. Kilomeetreid kogunes 10,1, ja aega 1 tund ja 39 sekundit. 161 pulss ja 6:00 keskmine kilomeeter.

- 81,5 (eluskaal)

Tegelikult tahaks ju veel 82 kilomeetrit sel kuul/aastal joosta, aga ilmselt see ei õnnestu. Suusatama ka ei saa minna, sest keegi pole suusasaapaid ära ostnud. Levita sõna sõprade ja vaenlaste seas, sest kaup on aus. Spetsiaalne jõuluhind 120€.

Laiscus Condites.

Kohe midagi ei viitsi teha. Ilm oli vahepeal ju õudne. Lume- ja jäälaga. Soov õue minna - NULL. Üleeelmisel nädalal ei liigutanud lillegi ning eelmisel tegin kaks väikest jooksuotsa.

Teisipäeval käisin taaskord Järvel. Alguses kolm väikest ringi, st lagendikul pöörasin tagasi ning vältisin suuremat kahte laskumist ja tõusu. Aga viimase ringi tegin täispika, mis on 2,35 kilomeetrit. Kokku läbisin seal 7,09 kilomeetrit, keskmine kilomeetri aeg 5:50 ning trenni kestus 41:18. Pulss 153.Sooja oli +4 kraadi. Jooks muidugi talvevarustuses - soe pesu, buff, kindad.

Pühapäeva hommikul enne isadepäeva üritusi vedasin end siiski välja, et üks jooksuots saaks siiski tehtud. Noh nagu piinlik ka natuke enese ees, et nii laisk saab olla. Töö ja eraelulised üritused ka kipuvad oma aega röövima ning järgmisel kuul on see ju veel hullem. Hakkasin siis kohe pihta ja tundus, et tempo on päris kiire. Enesetunne oli hea ja ei hakanud kiirust alla ka vedama. Jooksin kodu juurest Russalka juurde, sealt Lillepi pargini ja läbi Kadrioru koju tagasi. 10,13 kilomeetrit kokku. Aega läks 52:45, kilomeetri aeg 5:12. Tagasi tulles oli kohati päris tugev vastutuul, mis hingeldama võttis. Kokkuvõttes sai sel aastal 1 100 jooksukilomeetrit täis. Kui aasta lõpuks 100 juurde saan, olen rahul. Siis on keskmiselt iga kuu kohta sada:)

43

TEISIPÄEV

Kuidagi on kujunenud nii, et teisipäeviti on alati trennipäev. Vähemalt kõik oktoobri teisipäevad on olnud ja proovin ka järgmise nädala kirja saada. Öösel olid Lõuna-Eestis esimesed öökülmad, Võrus koguni -4. Pealinnas õnneks oli umbes samapalju plusskraade. Õhtul kell kaheksa jõudsin taas Järve terviseradadele. Klapid kõrva ja "Rahva Oma Kaitse" taustaks tiksuma. Nii on hea ja lõbus joosta, ennegi proovitud. (Eriti hea on pühapäeviti pikkadel jooksudel, kui alustada kell 11 ja tiksuda kolm tundi) Tegin kolm ringi, mis teeb kokku 7,1 kilomeetrit. Aega läks 39:14, seega keskmine kilomeetri aeg 5:32 ja keskmine pulss 153.

NELJAPÄEV.
Täna oli siis see päev, mil tuli esimene sutsakas lund sel hooajal. Õnneks olid kahjud veel minimaalsed ja midagi maha ei jäänud. Samas järgmised paar päeva lubab taas halba ilma. Ebameeldiv. Aga pole halba ilma heata - iga mööduv päev toob kevade lähemale:)
Õhtul tulin töölt koju, panin lambatükid ahju, sauna järgu ja läksin jooksma. Vahepeal ikka kippus paranoia ka peale tulema, et kas maja juba ikka hakkab maha põlema või mis. Kuigi saun on ühtelugu "üksi" järel ja ootab, millal trennist kojujõudja sisse hüppab. Ahi küll tavaliselt üksi ei toimeta, aga tegin kõik selleks, et kärssamaminekut vältida. Loomulikult ei olnud midagi juhtunud, kuid teinekord enam nii ei tee, muidu kogu aeg jooksu ajal mõõted ahjus. Ja tuli takus. Kokku sai joostud 6,97 kilomeetrit ajaga 38:05, mis teeb ühe kilomeetri ajaks keskmiselt 5:28. Pulssi ei oska öelda, sest nii jaheda ilmaga vöö jälle vigurdas vahepeal. Sooja oli kolm kraadi.

REEDE
Hommikul ärgates oli kõik halvasti. Maa valge, tugev tuul, libedus. Hakkab see jama pihta.

Nädalavahetusel trenni ei jõudnud.

Mõõdukalt-mõõdukalt.

TEISIPÄEV
Õhtune graafik oli väga kiire:) Vaja oli joosta ja siis jõuda sõpradega jalgpalli vaatama kaheksaks.Meie võit lõpuks. Aga läbi häda ja hädiselt. Erinevalt meie staarblogijast mulle see mäng meeldib ja vaatamine raisatud ajana ei tundu.
Panin siis koduukse eest ajama vaikselt kell pool seitse, Herne ja Magasini tänav, siis pikemalt Tehnikat. Väike-Ameerika, Koidu jne-jne:) Kokku silkasin läbi 8,9 km ajaga 50:06 (5:38 km). Keskmiseks pulsiks näitas tehnika 147.

NELJAPÄEV
Õhtul veerand tundi enne kaheksat olin Järve terviseraja parklas ja pistsin kohe punuma. Tegin kuus lühikest ringi, mis tähendab, et seal vahepealse lagendiku ees keerasin tagasi ja sinna tõusudele-laskumistele jälle ei läinud. Kokku tuli täpselt 9,0 kilomeetrit, aeg 54:13 (6:01 km), pulss 146. Vihm oli oma töö teinud ja oli paar-kolm porisemat kohta. Pirita ilmselt oli lausmülgas ja Harku poolmülgas:) Ega varsti tuleb vist talvised tossud välja otsida. Need ju veekindlad, suurema mustriga ja poris jooksmiseks oluliselt paremad.

PÜHAPÄEV
Kerges pärastlõunases uduvihmas alanud jooks viis läbi kesklinna mere äärde, sealt Pirita Selveri juurest üles Lasnamäele ja läbi selle koju tagasi. Kokku tuli 16,69 kilomeetrit, millele kulus aega 1:38:14. Keskmiseks kilomeetri ajaks tuli 5:53 ja pulsiks 152. Alguses oli natukene nagu raske, aga mida edasi, seda paremaks enesetunne läks. Jooksjaid oli päris palju näha sel päeval.

Nädal 41.

Nädal jälle möödunud ning panen siis oma tegemised kirja ka siia.

TEISIPÄEV
Hommikul ajas laps kell 7 üles ja kuna tööle on vaja minna üheksaks, siis otsustasin hommikul hoopis kerge sörgi teha, et õhtu selle arvelt vaba hoida:) Ühesõnaga oli asi nii, et kell 07:47 hakkasin aga jooksma ja suundusin Kadrioru pargi poole. Erinevalt tavapärastest kellaaegadest, mil ma muidu seal käin, oli park peaaegu inimtühi. Sirgel Russalka juurde jooksis väike hiir üle tee, saba püsti seljas. Pirita teel oli põnev jälgida ummikut. Nii kaugele, kui silm seletas Pirita suunal, oli katkematu autoderivi, mis küll liikus, kuid mitte oluliselt kiiremini jooksutempost, nagu tagasi pöörates selgus. Tunnen kohe kaasa neile inimestele, kes peavad seda igapäevaselt läbi elama. Kuna aega oli poole üheksani vaid, siis läbitud distants tuli tagasihoidlikud 6,36 km ajaga 39:02 (6:08 km). Peale paari esimest kilomeetrit tulid silmad ka lahti ja ei olnud väga hull see varajane trenn. 

KOLMAPÄEV
Kuna õhtul ketsipaelad pisut sügelesid, siis läksin kella kaheksaks Piritale, et seal üks tiir joosta. Oli juba pime ja rahvast oli väga vähe. Välja arvatud jaaniussid, keda teiselpool jõge oli päris palju. Täpsemal vaatlusel osutusid need orienteerujateks, lambid otsa ees ja kaardid käes. Oli vist mingi kolmapäevak.
Ammu pole selliseid suuri tõuse jooksnud ja need võtsid ikka päris ähkima. Häiris see, et Pirita rada oli väga porine, mõnes kohas ikka päris mülgas. Selles mõttes on mulle Järve rada kõige rohkem meeltmööda, et seal on reeglina hea kuiv pinnas. Ringile kulus 45:30, distants 7,33 kilomeetrit (6:12 km). Iseenesest väga mõnus kerge jooks, muusika kõrvas.

PÜHAPÄEV
Kell 10:45 tundus olevat parajalt ilus ilm, et pisike sörk teha. Rada viis läbi Kadrioru Lauluväljaku kõrvalt/tagant üles, siis mööda kergliiklusteed Maarjamäele alla, väike tiir seal majade vahel ja Pirita teed pidi tagasi koju läbi Kadrioru pargi. Kell 11 hommikul oli veel pargis rohi hallast valge, seal, kuhu päike veel ei ulatunud. Talv ei ole kahjuks enam kaugel. Samas päikesel veel pisut võimu on, sest oli tuntav vahe, kas joosta valguses või varjus. Kokku läbisin 10,93 kilomeetrit, aega kulus 1:04:43 (5:55 km).

Õhtul tekkis päevakavasse tunnine auk ja mõtlesin, et miks mitte natukene rattaga sõita. Mõeldud ja tehtud. Suund Järve terviserajale, seal neli tiiru ja koju tagasi. Distantsiks 20,08 kilomeetrit, ajakulu 57:55 (20,8 km/h keskmine). Rattapuhastamiseni kahjuks veel ei jõudnud, ketile vaid õli pisut. Aga ehk saab veelgi sõitma enne lund. Nädalavahetusel igatahes saaks seda veel teha. Tööpäeva lõpus paraku mitte, kuna pime on. Selle matkaga jõudis sel aastal läbitud kilometraaž rattal ...neljasajani..., mis on ikka täielik nali. Järgmisel aastal paremini ja rohkem! Aprilliks on plaan minna kaheks nädalaks soojale saarele. Ratas rentida ja joosta. Treeninglaager:)

Üldiselt võib nädalaga rahul olla. Mingit treenimise plaani pole, aga kolmel päeval ikka jõudis liigutama. Saab hakkama.

Tartu Sügisjooks 10 km. 2012

Eile toimus üle hulga aja taas Tartus Sügisjooks ning oli suurepärane võimalus sellest osa võtta. Ja päris üle mitme aasta jooksin kümmet kilomeetrit aja peale. Ausalt öeldes ei meenugi, millal seda viimati sai tehtud. Seniste jooksude põhjal võis arvata, et jõukohane oleks aeg 47 minuti kandis ja selle mõttega sai ka rajale mindud. Neli ja pool kilomeetri kohta oli algne plaan ja algus oli vägagi ilus - 4:30; 4:25; 4:27; 4:29 ja 4 :26. 5 kilomeetri aeg 22:17,5 ja kolmveerand tundi võimalik. Aga sellega see ilus osa ka lõppes:) Poolel maal oli toss väljas. Jalgades nagu jõudu oli, aga keha ei tulnud järgi. Pistma hakkas pisut paremas küljes ja hingata ei olnud midagi. Ahmid nagu kala kuival. Ega polnudki midagi teha ja tuli hoogu alla lasta. Teise poole jooksin oluliselt aeglasemalt. Ajad kilomeetritel vastavalt 4:46; 4:48; 4:49; 4:50 ja viimane 4:53. Kokku tuli aeg 46:25 ja 139 koht 885 lõpetaja hulgas. Kohaga olen väga rahul, ajaga ka tegelikult.
Aga mis sai selgeks? Selleks, et sellise kiire (minu jaoks) tempoga joosta, tuleb seda ka harjutada:) Sel aastal olid ju maratoni silmas pidades "kiired" jooksud tempoga 5:00 enamuses mul, mitte kiiremini. Ja 4:30 on tegelikult ikka teine tubakas. Nüüd plaaningi natukene kiirust tõsta, et saaks ikkagi 45 minutiga ka kunagi taas 10 kilomeetrit ära joosta. Kunagi polnud see mingi probleem ilma igasuguse trennita:) Olid ajad.

Lõpuni umbes 3 kilomeetrit veel...

1000.

Just selline number sai eile Nõmmel täis. Olen selle aasta algusest joostes läbinud 1000 kilomeetrit.
Trenn ise oli selline kerge jooks 6:15 tempos (5,93 km). Noh et homseks Tartu Sügisjooksuks oleks jalg natukene jooksuvalmis ka. Ega peale seda Pirita Sügisjooksu olengi vaid kolm korda sörkimas käinud. Enne eilset veel teisipäeval järvel 4,72 km ajaga 29:06 ja nädal tagasi neljapäeval ka Järvel - 6,25 km (6:02 tempo). Vahepeal õnnestus mingi mõnus kõhuviirus kah hankida. Kestis tervelt 5 päeva, aga mõjus kehakaalule hästi. Eile õhtul peale sörkimist kaalusin 78,7 kg.
Pühapäevasele Paide-Türi jooksule otsustasin mitte minna ja seoses sellega on kalender selleks aastaks tühi spordiürituste koha pealt.

- jätkuvalt müüa suusasaapad :)

Pirita Sügisjooks 2012.

Täna hommikul end tööle võideldes, sest jalutamiseks seda nimetada ei saanud, oli küll hea meel, et jooksu ajal eile, oli võrreldes tänasega, suisa ilus ilm. Kümmekond soojakraadi, kohatine päike ning tuuletu. Lühikese rõiva peale ei kippunud siiski kordagi mõtlemagi. Kohale jõudes selgus, et tuleb soojenduse asemel natuke järjekorras seista, et number kätte saada. Siiski kümne minutiga oli see olemas ja sain ka minutit 7-8 sooja teha ja siis end starti vedada. Mul jääb tihtilugu arusaamatuks, miks lähevad stardikoridorides päris etteotsa inimesed, kes ei kavatsegi kiiresti jooksma hakata. Jah, alla 15-aastastest ma saan veel aru, hasart, enese võimete mittetundmine, üldiste reeglite ja tõekspidamistega mitte kursis olemine. Muidugi mõni neist vudib nii kiiresti, et korra jõuad stardis taldu näha:). Seekord oli aga väga palju inimesi, kellest hulgaliselt tagapool startijaid lihtsalt pidi üritama kitsal ja porisel metsateel mööda saada. Stardiala oli ka piisavalt kitsas, et 10 minutit enne avapauku ettepoole saaks väga palju liikuda. Aga see selleks:) Rada oli sile, kuid porine ja kitsas. Riided olid lõpetades mustemad, kui päev varem Kõrvemaal rattasadulast tulles:) Stardis võtsin end sappa ühele värvikale jooksjale, keda sel aastal olen suutnud pisut edestada, kuid seda pikematel jooksudel. Samas arvasin, et tempo peaks olema kannatatav. Esimesed kaks kilomeetrit läbisime 4:27 ja 4:40 tempoga. Siis tundus, et hoog on sutsu aeglane ja läksin mööda ja oma tempoga edasi. Järgmine kilomeeter 4:33 ja siis üks aeglasem 4:45, sest oli üks viiene punt ees, kellest kuidagi ei õnnestunud mööda saada ja seetõttu olin neil oma 300 meetrit sabas. Samas oli hea kerge sel hetkel joosta. Viies kilomeeter sai läbitud ajaga 4:27 ja viimaseks leidsin veel lisajõudu, sest kell näitas finišis 4:12. Noh kui see polnud lühem kilomeeter!?:) Vähemalt kirjas on igal pool, et 6 kilomeetrit oli ikka distants, ise millegagi üle ei mõõtnud. Kokku lõpuaeg enda kella järgi 27:04, ametlikke tulemusi ja kohti veel ei ole. Panen selle siia hiljem siis kirja. Pulsinumbrid 170/187. Keskmine kilomeeter 4:31. See oleks võinud sekundikese parem olla, siis oleks ma ülirahul olnud. Praegu lihtsalt väga rahul. Kannatas täitsa joosta sellise tempoga peale kahenädalast täielikku jooksupausi ja päev varem enda kohta rattaga kiires-kiires tempos kimamist:). Järgmine jooks 06. oktoobril Tartus - 10 kilomeetrit. Päev peale seda on ka Paide - Türi, mõtlen veel, kas minna seda ka jooksma, lihtsalt läbimise mõttes, sest Tartus tahaks natuke kiirustada ja hooaja parim kümme joosta.

Finišis kella uurimas. Välismaa kraam!

Kõrvemaa Rattamaratoni pool sõitu 2012 (21,5 km).

Täna hommikul ratas autole katusele (olen nüüd peaaegu rattur, sest on kuhu ratast panna:)) ja suund Kõrvemaale. Ilm oli ilus päikesepaisteline ja tuult ka polnud. Sooja 14-15 kraadi kandis. Kui oli veel sõita 10 kilomeetrit, meenus et kiiver jäi maha. Nagu ka kindad, mis olid kiivri sees. Tagasi polnud aega enam minna. Mõtlesin, et äkki saab kiivri osta. Kohapeal selgus aga, et rattalaenutus laenutab ka kiivreid:) Seega sain omale kahe euro eest õnneks kausi pähe ja sõit võis alata. Kinnasteks võtsin autost töökindad. Ronisin ca. 15-20 minutit enne starti alasse, et saada normaalne stardikoht. See oligi kolmandas reas. Paras ja jõukohane. Stardist kohe hoogsalt minema ja pulss taevasse. Rada oli üllatavalt kuiv, paaris kohas oli pori, aga kuna eesotsas oli liiklus üsna hõre, siis sai kuivemaid kohti pidi läbi. Lõpetades oli pükstel vaid paar poritäppi. Poolel maal lasin ühe geeli sisse. Ja viis kilomeetrit enne lõppu keti ühel tõusul maha. See oli just sellel pikendatud lõigul. Algselt pidi sõit olema 18 km, kuid metsatööde tõttu venitati see 21,5 kilomeetri pikkuseks. Üle 10% pikendust:) Enesetunne oli hea, pingutada kohati jõudis. Tõusud on ikka mu vaenlased ja jätavad kõvasti soovida. Laskumistel tunnen end hästi ja veeren teistele järele. Ega suurt midagi rajal toimunudki ning oligi juba finiš. Aega oli kulunud 54:35, keskmine kiirus 23,6 km/h maksimaalne kiirus 47,7 km/h. Pulsinumbrid 171/181. Koht 21.Oleks võinud 2 kohta eespool olla:) Aga see vist eeldaks rattatrenni ka.

Neljapäeval enne käisin natukene rattaga veel sõitmas. Noh nagu treening või nii. Tahtsin minna Järvele ja seal mõned ringid teha ja tagasi koju tulla. Aga võta näpust. Kohale jõudes oli rada paksult inimesi täis, selgus, et tegu oli Eesti Energia Tervisekõnni järjekordse etapiga. Ei hakanud neid segama ja pidin pedaalima siis niisama mööda asfaltteid ja teeääri. Kuna hilja suhteliselt minek, siis piirdusin19,9 kilomeetriga, sest hakkas pimedaks kiskuma. 58:42 ajaks ja keskmine kiirus 20,3 km/h. Keskmine pulss 128.

Homme Piritale jooksma. Hoian endale pöialt, sest peale maratoni läbimist ei ole millimeetritki jooksnud!

Tartu Rattamaratoni lühike ots.

Eile toimus järjekordne rattamaraton ning võtsin osa 40 kilomeetri matkasõidust. Kuna rattaga sel aastal sai viimati sõidetud juulikuus ja seda ka maanteerattal, siis ei olnud plaanigi pikka otsa sõita. Saati sai ju nädal varem maratoni joostud. Kolmapäeval käisin küll sadulaga natuke harjumas Nõmme-Harku ringil, kus sai vaikses tempos 29 km vändatud. Ratas sai väga poriseks ja riided ka:) Laupäeval lasin rattale väikese hoolduse teha, käiguvahetust ja pidureid timmitud ning uued kummid alla, kuna vanad olid nii siledad, et nendega poris ei kannatanud üldse sõita. See oli hea otsus, sest sel korral polnud üldse probleemi, ratas seisis kindlalt rajal, käigud vahetusid kenasti ja tehnika toetas 100%. Stardist vaikselt minema ja ega muud kui kergelt vänta, esimesed 10 kilomeetrit sai muidugi sõita sellises tempos, mida eespool pakuti. Mööda eriti ei saanud minna ja ega kiiret polnud ka kuskile. Stardi ajal kummitanud uni hakkas ka ära minema ja poolel maal juba oli hea lust sees ja sai pisut juurde vajutatud. Klõpsasin ka kella vahepeal kinni iga 5 km järel: 17:15; 17:55; 12:11; 14:28; 15:31; 11:38; 12:02 ja 13:00.

Lõpetas 1879 sõitjat, kuigi kohti ei jagata, saab seda ise exceli abiga teha, ning see näitab, et sain 351 koha. Sellega olen küll rahul, saab järgmisel aastal jälle esimesest grupist startida:) Keskmine kiirus tuli 21,1 km/h, pulss 164/181. Osalesin sellel üritusel kümnendat korda. 

Nüüd on nii, e tmingisugust treeningakava pole tükk aega, teen seda, mida tahan ja kuna tahan ja millal aega on. Laupäeval Kõrvemaa Rattamaratoni 18 km distantsi stardis ja pühapäeval ehk Pirita sügisjooks.

SEB Tallinna Maraton 2012.

Terve töönädal on vahepeal möödunud ning nüüd on tagumine aeg maratonist ka paar rida kirja panna.
Nagu mõned lugejad teavad, siis napp nädal enne maratoni sain haigusest niipalju võitu, et sai paar-kolm korda jooksmas käidud ja sellega asi piirdus. Õnneks tervis on peale seda ainult paremaks läinud ja nüüd võib öelda, et olen terve peaaegu, väga väike nohu ehk veel on.
Pühapäeva hommikul ärkasin kell kuus, sõin kaks singisaia, jõin paar klaasi apelsinimahla ja läksin magama tagasi. Seejärel ärkasin uuesti pool kaheksa, riietusin ja hakkasin kaheksa ajal kodust Vabaduse väljaku poole jalutama. Ilm oli kehvavõitu, napid kümme kraadi sooja ja kõva-kõva tuul. Õnneks päike paistis. Sõrmedel igatahes hakkas jahe ja terve tee mõtlesin, millise riietusega rajale minna, kas pikad või lühikesed. Vabaduse väljaku treppidel päikese käes oli aga päris talutav ning kuna paljud olid ikka lühikeses rõivas, siis ajasin ise ka pikad riided maha. Temperatuur oli tõusnud stardi eel +11 kraadi peale. Stardis otsisin üles tempomehe Toomase, kelle sappa oli end plaanis haakida. Päris jahe oli seal seista need kümmekond minutit ja oodata. Siis aga päästev stardipauk ja pisut üle 1 600 jooksja startis. Kolmanda kilomeetri alguseks oli selge, et lühike rõivas oli hea otsus, paaril korral mere ääres tuule käes hiljem oli jahe, kuid muidu paras. Kõrval mõned olid pikkades riietes ja neil oli silmnähtavalt palav. Ega me väga palju üle Pirita jõe veel jooksnud polnudki, kui esimesed juba vastu tulid. Liidrite tempo on isegi kõrvalt vaadates kohutavalt kiire. Meie tiksusime aga omale jõukohases rütmis edasi. Igas joogipunktis võtsin topsikese jõujooki. Ja oligi 10 kilomeetrit joostud ning selleks läks 55 minutit, mis oli igati hea eeldus eesmärgi saavutamiseks. Tagasi jõge ületavale sillale jõudes, pakkus meie tuntud triatleet juba geele, mida küll lubati alles teisel ringil. Võtsin ühe ja neelasin alla, polnud väga vigagi, aga hästi paksud on need SIS geelid. Meri oli jänkusid täis ning tuule kätte ette jooksma ei kippunud, paar korda juhtusin, kuid siis ronisin kohe tahapoole peitu. No ja olimegi linnas tagasi, üks ring tehtud. 21 kilomeetri aeg 1:55:49, mis andis veel turvalise varu lõppaega silmas pidades. Teisel ringil muutsin natuke taktikat joogipunktides. Kui esimesel olin keskel grupis, siis peale joogi kättesaamist ja tarvitamist kippusin tempomehest kaugele jääma ja pidin hiljem natukene kiirendama, siis nüüd mere äärde jõudes jooksin grupi ette enne punkte ja sain joogi esimeste seas kätte, mis võimaldas juua väiksema hoo pealt ja teisi hoopis järgi oodates. See tundus kuidagi mõnusam. Ega ma ei oska midagi kirjutada jooksu kohta, olime 30 kilomeetrit läbinud ja aeg oli 2:46:38. Peale tagasipööret ütles tempomeister, et ta laseb nüüd viimaseks kümneks kilomeetriks tempo natukene allapoole ja kes tahavad-jaksavad, võivad vana tempoga edasi lasta. Kuna ei tundunud, et oleks vaja vaiksemalt joosta, siis läksime kolmese pundiga edasi. Üks jäi varsti maha, üks läks ette ja mingi aeg jooksin suisa üksi. Sillal võtsin veel kaks geeli, ühe tarvitasin kohe ära ja teise viis kilomeetrit enne lõppu. Siis aga sain kätte kaks meesterahvast, kes olid vahepeal ka meie grupis enne jooksnud. Nende tuules hoidsin end kuni Russalkani, ehk siis mingi 3-4 kilomeetrit ehk. Suur tänu neile hea tempo eest. Siis joogipunktis seal jäid nad natukene maha ja mina sain poole kilomeetri pärast kätte oma klassiõe, kes oli pettunud pisut, sest ta ütles, et tahtis mind kindlasti võita:) Nägime üksteist enne seal taga pöördel, siis liikus ta minust üks minutikese ehk eespool. Aga pikk distants oli vist oma töö teinud, igatahes ei suutnud ta kaasa tulla. Tegelikult sai ta kena aja lõpuks ja meid jäi lahutama vaid poolteist minutit. Sealt edasi ei jooksnud enam kellegagi koos mitte rohkem, kui ehk paarsada meetrit, sest minul oli tempo pisut parem ja mitmed tulid vaikselt seljaga vastu. Mööda vist läks kaks jooksjat viimase kuue kilomeetriga. Ja järsku oligi vaid viimane kilomeeter joosta, viimane tõus, laskumine ja finišisirge. Eesmärk oli täidetud, aeg alla nelja tunni! Täpsemalt 3:57:14 ning koht napilt, kuid kindlalt, esimese lõpetajate poole seas. Finišis muidugi oli vaja suisa käed püsti tõsta:). Tunne oli hea, mingi tapvat väsimust ei olnud, käed-jalad töötasid ja kõik oli ilus.
Kolmas maraton oli neist kõige kergem. Kordagi ei olnud rasket hetke, isegi mitte mingisugust häda ei olnud. Järelikult oli trennidega midagi pihta läinud ja tempo sobilik. Oli tore!

Hoia aga tempomeistri taha ja nii see tulemus tulebki!

Kolmandal katsel - TEHTUD!

Sain neli tundi alistatud:) Pikemalt kunagi hiljem.

Maratonirada testimas.

Eile käisin ja jooksin maratoniraja läbi, et oludega tutvuda. Osaliselt. Russalka juurest Pirita poole ajama. Neli kilomeetrit ja siis tagasi. Mis teeb kokku kaheksa. Lillepi pargilähedal nägin maas asfaldil värviga kirjutatud numbrit 34. Sealt ei ole enam finišisse palju, aga seal läheb juba kindlasti raskeks, kui varem ei lähe.

Aga eile oli enesetunne juba joostes oluliselt parem. Jalad olid täitsa head ja tempot kannatas ka hoida probleemivabalt. Esimene kilomeeter tuli koguni 5:17 planeeritud kuue asemel. Kaheksa kilomeetri läbimiseks kulus 46 minutit ja 31 sekundit. Kilomeetri keskmine aeg seega 5:48. Jooksu alustasin 10 minutit enne üheksat õhtul, oli juba üsna pime ja sabistas kerget vihma, samas oli veel 18 kraadi sooja.

Oi kuidas ma tahaksin, et see maratoni start oleks kell 12 umbes, mitte kell 9. Ei salli seda varajast ärkamist kuidagi. Ja enamus trenne ka nagunii õhtuti tehtud. Õhtune jooksmine sobib mulle hästi. Poolmaratoni rekordki tuli Rakvere Ööjooksul ju:)

Homme veel 5 kilomeetri sörk plaanis, siis laupäeval 15 minutit sörki. Ja ongi tõehetk käes.

Stardimaterjalid tõin ka ära juba. Sel aastal must särk.

Pühapäeval maraton...

Kaks nädalat olen haige olnud. Arstil küll ei käinud, kuid kuna mul on see "vahva" tõbi ka varem mitu korda olnud, siis ilmselt 90% tõenäususega põdesin/põen taaskord kergemat põskkoopa põletikku. Nina umbes, pea rohekas/kollast tatti täis, kõrvad lukus. Nüüd on juba üsna hea olla, võrreldes nädalataguse ajaga.

Kuna maraton koputab juba uksele, siis käisin eile esimest korda üle pika aja sörkimas. Alguses olid jalad nagu pakud, kuskil viiendal kilomeetril hakkas tunne jälle tulema, et olen varem ka jooksnud. Samas organism on ikka kurnatud, 6:21 kilomeetri aeg keskmiselt oli päris väsitav eile. Jooksin 9,3 kilomeetrit ja ei ole kahjuks midagi rõõmustavat. Ihu on nõrk. Ei ole antud kohe nii seni, et enne maratoni kõik sujuks.

Tõbine.

Läksin teisipäeval tööle ja kell 15 hakkas kõri haigeks jääma, tööpäeva lõpuks oli juba üsna kehv olla. Kolmapäeval tekkis kerge nohu juba ja ööl vastu neljapäeva oli kõri nii haige, et öösel oli magamisega tõsiseid raskusi. Eile ilmus juba päris korralik nohu välja ning täna öösel oli ka palavik, nii et tööle ei läinud ja puhkasin ja üritasin end ravida. Väike palavik seni kallal. Hakkab ka köha tekkima, samas nohu nagu taanduks pisut juba. Seetõttu jääb ära ka minu jaoks ülemiste järve jooks, m illest on väga kahju. Aga eelkõige vaja terveks saada ja maraton ära joosta.
Viirused...

Puhkus läbi.

Nii kurb, kui see ka ei ole, tuleb homme taas tööle siirduda ja selleks aastaks on puhkamistega ühel pool. Ega enne aprilli vist enam ei puhka ka, va. riiklikud pühad, mida meie maal muidugi liiga tihti ette ei tule, nagu te kõik ise teate.

Panen siis vahepeal tehtud jooksud ka kirja.

REEDE (17. august 2012)
Teisipäeva hilisõhtul jõudsin Ungarist tagasi ja võtsin veel paar puhkepäeva. Kolmapäeval oli veel üks sünnipäev ja siis jalgpallivaatamine staadionil. Reedel aga sättisin tossud varvaste otsa ja suundusin kodu eest Lillepi pargini ja tagasi, kokku 10,3 kilomeetrit. Jooksin rahulikult ühtlase tempoga. Aega läks 1:01:34 (5:58 kilomeeter). Üle pika aja jooksmas, kuid mingisuguseid vaevusi ega piinu ei olnud õnneks.

LAUPÄEV
Olin tuttavatel Põhja-Eestis külas (Võsu kant) ja enne lõõgastuma asumist käisin väikesel kiiremal jooksul. Vanem poeg saatis rattaga, tal oli kohati päris raske, sest tee "sinna"-suunal tõusis tasakesi kogu aeg, ratas oli võõras, vana käikudeta AIST, pea sarnane nagu endalgi omal ajal:) Ilm oli mõnusalt soe, päike lajatas ja elu tundus ilus. Läbisin 10,1 kilomeetrit. Aega kulus 53:02, keskmine kilomeeter ajaga 5:15, pulss 158.

ESMASPÄEV
Ilusast taasiseseisvumispäeva!
Tähtsa päeva tähistamiseks sidusin paelad kõvasti kinni ja vaatamata tibavale vihmale asusin jooksma suunaga Piritale. Läbi Kadrioru pargi, mööda mereäärt üle Pirita jõe, siis mööda Kloostrimetsa teed Teletorni juurde, kus täna 21 aastat tagasi toimusid olulised sündmused. Siis Pärnamäe kalmistu juurest pööre paremale ja mööda Pärnamäe teed kuni Narva maanteeni välja. Siis päris pikalt mööda seda tänavat, kuni Vana-Kuulini, sealt väike paun mööda Liikurit ja Kuulit ja Valget tänavat pidi mööda Pallastit ja Majakat Tartu maanteeni. Väike paun veel mööda Juhkentali ja Herne ning Vana-Lõuna tänavat ning lõpuks Veerennit ja Liivalaiat pidi koju tagasi. Taaskord 30 kilomeetrit. Aega läks täna 2:54:34, (5:49 kilomeeter), keskmine pulss 153.

- kaalusin 79,2 kg.
Sel aastal joostud 910 kilomeetrit.  

Pausieelne treeningnädal.

TEISIPÄEV
10 km fartlek endale sobivas tempos.
Läksin üle hulga aja taas Harku/Nõmme terviserajale, et seal see kümnekilomeetrine lauge osa läbi joosta. Endomondo'ga ei saanud taaskord üldse läbi, sest ringi pikkuseks mõõtis ta ainult 8,4 km:). Pidevalt kostis kõrvus, kuidas aeg seisab ja taas käime läheb. Tüütus! Seetõttu sain jooksuaegu võtta alles kuskil peale pooleteise kilomeetri läbimist, kilomeetripostide pealt:) Need, mis kirja said, olid järgmised 5:31, 5:10, 6:39 4:35, 5:56, 4:54, 5:21 ja 5:51. Kogu jooks ajaga 56:09, mis teeb keskmiseks kilomeetri läbimise ajaka 5:37. Keskmine pulss 152.

KOLMAPÄEV
11 km, sealhulgas  8X1 minut kiiresti ja 8X30 sekundit kiiresti.
Start kodust Pirita tee suunas läbi Kadrioru pargi. Alguses kilomeeter soojenduseks ja siis minutiline kiire lõik. Siis 3 minutit tavalise tempoga jooksu ja taas kilomeetrine lõik, siis kaks minutit rahulikult ja jälle lõik. Lõikudevahelised "pausid" kestsidki 2 või 3 minutit ja tagasi tulles 30 sekundilisi lõike tehes pidasin vaiksemat tempot 1,5 minutit. Kokku läbisin 10,82 kilomeetrit ajaga 58:49 (5:26 keskmiselt kilomeeter), pulss 156.

NELJAPÄEV
8 km kerget jooksu.
Russalka juurest Pirita rannani ja tagasi mõnusas kerges tempos. Kilomeetrite ajad küll natukene kõikusid, kuid mis seal's ikka:) (5:46, 5:58, 6:21, 6:10, 6:13, 5:40, 5:56, 5:50). Aeg 47:51, 5:58 kilomeetri keskmine läbimisaeg ja keskmine pulss 142.

LAUPÄEV
16 kilomeetrit.
Kuna kohe on tulemas pea kahenädalane paus, siis võtsin ette 30 kilomeetrise otsa. Startisin Rocca Al Mare kooli lähedal asuvast parklast suunaga vabaõhumuuseumi poole. Tibutas kerget vihma. Klapid kõrvas ja R2-s just pajatati vargustest ja öeldi, et autos palun ärge jätke asju vedelema, nii et kellelgi varastamishimu tuleb. Ja siis turgatas, et ma ise vist jätsin just rahakoti tahaistmele. Olin kodust tulles kogu kraami, mis näpus olin, sinna visanud, kileka ja mütsi ja koti joogipudeliga riputasin endale külge, kuid rahakott oli ilmselt seal. Kahe kilomeetri peal see juhtus, siis keerasin tagasi ja jooksin autoni ja oligi rahakott seal. Ei taha mõeldagi, mis oleks juhtuda võinud. Pühapäeva hommikul autoga reisima ju vaja minna. Katkine klaas, varastatud juhiload ja ID-kaart + pangakaardid. Õnneks läks seekord hästi. Suur aitäh, Raadio 2!:) Peale seda vaheejuhtumit oli ka sadu lakanud ja viskasin kileka autosse tagasi, mis oli ka õige tegu. Jooksin siis uuesti Vabaõhumuuseumi poole, sealt Kapten Flindi eest läbi, Haabersti ringini, sealt edasi mööda Paldiski maanteed Sõle tänavale. Seda tänavat pidi lõpuni Kopli tänava ristini välja ja pöörasin Kopli lahe poole mööda Pelguranna tänavat. Stroomi rannast mööda ja mööda kergliiklusteed Rocca Al Mare keskuseni ja sealt väike tiir veel peale Lõuka tänaval ja Vabaõhumuuseumi teel. Trenni kestvus 2:54:10, keskmine aeg ühe kilomeetri kohta 5:48 ja pulss 149. Blogi läheb väikesele l(j)oomingulisele pausile.

- kaal 78,5
Aastane kilometraaž seni 850.

Keila poolmaraton 2012

Ja ongi juba kolmas Keila poolmaraton selja taga. Kokku on üldse vist poolmaratone juba veerandsada läbitud. Suurusjärk peaks enam-vähem õige olema.

Keilasse jõudes oli suvi juba kohal. Tund enne starti, kell 10 hommikul, oli sooja +24 kraadi. Ilmselt stardihetkeks juba ka kraad kõrgem, sest finišijärgselt oli +29 kraadi sooja. Sel aastal on kuidagi nii läinud, et kui üldse on soe ilm, mida eriti ei olegi ju olnud, siis on sel päeval ka mingi jooksmine. Riia ja Pühajärve meenuvad kohe:)

Mingisugust eesmärki ma endale seadnud ei olnud ning läksin jooksma ikka rohkem kiirema trenni eesmärgiga. Plaan oli joosta piisavalt kiiresti, kuid mitte nii, et end kinni tõmbaks või väga raske peaks olema. Kuna osalejaid on Keilas veel vähe, siis saab kohe stardijärgselt seal probleemideta jooksma hakata. Esimesed kaks kilomeetrit läbisin ajaga a' 5:11 ja järgmised kaks a' 5:16. Joogipunkte oli nagu ikka meeldivalt tihedalt, nii iga 3-4 kilomeetri taga. Seal leiduvat vett kasutasin mütsi ja särgi kastmiseks ja paar lonksu joogiks ka. Endal olid väikesed spordijoogipudelid vöö peal kaasas. Viienda kilomeetri (5:17) lõpus võtsin sisse ühe geeli (ühe ka enne starti). Edasi olid kilomeetrite ajad sellised: 5:25, 5:15 ja 5:11. Kaheksa ja poole kilomeetri peal tuli vastu jooksu liider ja hilisem võitja Ilja Nikolajev, kelle edu oli juba piisavalt suur jälitaja ees. Üheksas kilomeeter tuli 5:25 ja kümnes 5:15. Esimese 10 km aeg seega 52:43. Siis oli aeg jälle üks geel alla neelata. Üheteistkümnenda kilomeetri märgi magasin maha, kuna vastujooksev sõber rääkis midagi sellest, kuidas ta kindlasti nüüd ja kohe katkestab. Lõpuks ta ikkagi vedas end finišisse, kuigi oli jah poolel maal seisnud ja taastunud pisut. Kaheteistkümnes kilomeeter koos eelmisega oli kokku ajaliselt 10:41, mis teeb jämedalt pooleks lüües ajaks 5:20 kilomeetri kohta. Umbes sel ajal sain järgi ühele jooksjale, kes küll maha jäi alguses, kuid kuulsin kuidas ta taas sappa võttis mõne aja pärast ja paar kilomeetrit tuules püsis (5:20 ja 5:26). Järgmisel kilomeetril aga hakkas järsku väga palav, käsil oli paarikilomeetrine sirge, õhk ei liikunud, varju polnud. Tekkis korraks selline peapöörituse tunne. Jäin paariks sekundiks seisma, võtsin natuke jooki, lasin mütsi alla pisut õhku ja sain kuidagi kergesti üle sellest punktist õnneks. Ajaks aga selle poolmaratoni kehvem kilomeeter 5:38. Järgmise kilomeetri (5:31) jooksime veel koos ja ajasime pisut juttu, siis tuli aga taas joogipunkt ja ta ütles, et jääb sinna pisut puhkama. Mina võtsin hoo pealt oma viimase geeli sisse ja jooksin raja pea ainukese märkimisväärse tõusuga kilomeetri ajaga 5:13 selle peale. Seekord polnud aga plaanis lõpuosa kiiremini joosta ja üritasin samalaadset tempot hoida. Kilomeetrid möödusid ajaga 5:26, 5:16 ja siis veel 5:06. 20 kilomeetri aeg tuli 1:46:20 (teine 10km ajaga 53:37, kui peast tehtud arvutused ei peta) ning viimane 1,1 kilomeetrit 5:27. Ja kohal ma olingi, aeg 1:51:46 (keskmine kilomeeter 5:18). Pulsinumbrid 168/180. Lõpuprotokolli said aja 106 lõpetajat. Endal õnnestus saada 51 koht seekord, eelmistel aastatel 77 ja 101. Mis kõige huvitavam, peale neljandat kilomeetrit ei möödunud minust keegi enam. Kokku küll ei lugenud, kuid umbes selline 77 koht võis endal olla neljanda kilomeetri lõpuks, sest möödusin peale seda umbes 20-30 jooksjast küll. Sellega tuleb rahul olla. Raske ka nagu ei olnud ja peale selle ühe seiga ei teinud ka kuumus liiga.

Täitus ka hooaja kaheksasajas kilomeeter, täpsemalt on neid sel aastal kogunenud 801.

Vahetult peale jooksu kaaludes ka mõnusalt väike number minu jaoks 78,4.

Viimane töönädal enne puhkust!

T E I S I P Ä E V.
3 kilomeetrit sörki soojenduseks, siis 5 kilomeetrit a' 5:30 tempoga ja 1,5 kilomeetrit sörki lõdvestuseks.

Sõitsin Järve terviseradadele. Ilm oli vahelduseks üsna suvine ja õhusooja +21 kraadi. Klapid pähe, sest linnulaulu seal eriti ei kuule, kuna selle summutab Pärnu maanteelt tulev autode müra. Kui te veel ei ole kuulanud, siis Belgia punt Triggerfinger on minu viimase aasta parim leid, soovitan soojalt ja kõigile.
Jooks ise kulges nõnda, et sinna 130 pulsi kanti tulid kilomeetrite ajad 6:36, 6:46 ja 6:49. Jooksin seda Järve ringi esimest osa, mis algab sealt Delta Plaza juurest ja poolel ringil keerasin tagasi üles raudtee poole. See tähendab, et tagant need kaks suuremat tõusu ja laskumist jäävad välja. Aga üks ligi 100 meetrit pikk tõusuke on ikka sees, üsna terava lõpunukiga, nii et päris sile maa ka ei olnud. Igatahes hea vaheldus asfaldijooksule.
Siis algas see kiirem viis kilomeetrit, mis läks ikka vussi nagu ikka:) Ei oska tempot kuidagi hinnata. Esimesed pool kilomeetrit jälgisin telefonilt aega ja vahemaad ning olin graafikus. Siis pakkisin selle taskusse ja kilomeetri ajaks sain hädised 5:57. Siis tuli juba peaaegu õige 5:44 ja samasse auku, kuid teisele poole viltu olev 5:15. Järgnev miskipärast pool minutit kiirem kui vaja - 5:00 ja viimane 5:16, millega võib ka enam-vähem rahul olla. Lõpuks sörgikilomeeter 6:36 ajaga (sama mis kõige esimene kilomeeter!:)) ja viimased 620 meetrit autoni 3:56. Kogu trenni keskmine pulss149, ajakulu 57:57, läbitud distants 9,62 kilomeetrit.

-79,3

K O L M A P Ä E V
Soojendus, 10 X 40 sekundit kiiresti mäkke, alla sörkides.

Oi kui raske see trenn on, kohutav lihtsalt! :) Mingi 20 kilomeetrit jutti ühtlase tempoga joosta on oluliselt kergem kui see enesetapukatse. Sörk oli tore. Trummi tänavalt algusega ja ühe laugeima nõlva alla välja, sellel kolme tõusuga rajal. Ja siis üles ja alla ja üles ja alla. Selle tõusuga on veel see jama, et alguses on lauge kurviga ja kergelt üles, poole pealt tuleb hästi järsk osa, kus on ka pehme liiv ja lõpp on hästi vähe kergema kaldega, kuid siis on juba nagunii hing paelaga kaelas. Kolm esimest korda polnud väga vigagi, kaheksandal korral hingeldasin üleval päris korralikult, enne kui hakkasin alla tagasi tulema. Viimane tõus oli ka hirmus. Aga tehtud ta sai. Lõpuks veel väike sörk peale, et jooksmise mõnusamat poolt ka meenutada. Kokku sai läbitud ainult 2,85 kilomeetrit, kogu trenni kestvus koos mäest alla lonkimistega 29:24. Keskmine pulss 149, maksimaalne 171.

N E L J P Ä E V
8 kilomeetrit kerget jooksu.

Täna oli suurepärane jooksuilm. Päike vaheldus pilvedega, puhus kerge tuul ja sooja oli 24 kraadi. Parkisin oma tranduleti taas Russalka juurde parklasse, kuhu parkimiskohta oli pea võimatu leida. Inimesi oli mere ääres palju sebimas. Ega's midagi - nina Pirita poole ja minek. Väga mõnus ja kerge oli täna joosta. Kokku sörkisin 50 minutit ja 27 sekundit. Kilomeetri aeg keskmiselt 6:18 ja pulsisagedus 135.

Laupäeval on kavas Keila poolmaraton. Selline mõnus sajakonna osavõtjaga üritus, kus olen kaks korda ka varasemalt käinud. Ilm tõotab kuum tulla. Näis, kas see teeb ka jooksmise raskeks.

Vaikselt edasi.

T E I S I P Ä E V
Tempomuutustega jooks 10 km (fartlek?).
Kava nägi ette selle jooksmist maastikul, aga mida ei olnud, see oli maastik, sest polnud autot, millega maastikule sõita:) Seega tuli piirduda olemasolevate vahenditega ning jooksu alustada koduõuelt ning võtta olemasolevast parim. Alustasin sörgiga 6:31, järgmine kilomeeter ajaga 5:34, Sidepataljoni ja sõjaväe kalmistu vaheliselt alalt läbi, nii et tossud porised ja jalad märjad. Suine aeg. Ja siis kolmanda lasin nii nagu torust tuli, mööda Tehnika tänavat, Veerennist üle raudtee ja sealt Leete tänavale. Tuli enda jaokski täitsa üllatavalt - 3:50 koguni. Pole aastaid sellist tempot saavutanud. Siis taastumiseks mõned kilomeetrid rahulikult 5:52, 5:20 ja 5:21. Seejärel tõstsin taas tempot ja seitsmenda kilomeetri ajaks sain 4:34. Lõdvestuseks 5:45 ja seejärel taas pisut kiirem 4:48 ning viimane kümnes kilomeeter ajaga 5:36. Ilm oli hea, isegi päike paistis suurema osa ajast. Puhus küllaltki tugev tuul kohati ja sooja oli 18 kraadi. Kogu trenni kestvus 53 minutit ja 13 sekundit. Pulss üsna kõrge - 161/187.

Kaalusin 79,5 kg

K O L M A P Ä E V
Soojendus, 3 X 1,5 kilomeetrit 5:30 tempoga, vahele 500 meetrised lõigud. lõdvestuseks.
Jooksin soojenduseks kilomeetri kodust eemale 6:13 ajaga ja see järel poolteist kilomeetrit 8:04 (5:23 km), siis pool kilomeetrit 3:24, jälle poolteist 8:15 (ideaalne 5:30!:)). Taas viissada meetrit 3:38 ja viimased 1,5 km 8:26, mis teeb natuke aeglase 5:37 kilomeetri kohta. Lõppu veel sörk koju 4:08. Kokku 7,02 kilomeetrit. Nägin ära Russalka ja Näituste hallid:)

- 79,3

N E L J A P Ä E V
8 km 130 pulsiga.
Parkisin auto Pirita tee algusesse ja hakkasin sörkima. Peale Pirita jõe ületamist tegin ümber parkla ja bussipetuste tiiru ja keerasin tagasi. Suunal linna poole jooksin teisel pool teed, mitte enam mere ääres. Päris kõva vastutuul oli. Joostes see ei häirigi eriti, küll olid mõned ratturid hambad ristis sadulas:) Ja oligi joostud. Aega läks 55:55, keskmine kilomeeter 6:59 ja pulss nagu vaja - 130 lööki minutis.

L A U P Ä E V
16 kilomeetrit 5:30 tempoga.
Asusin tol päeval Ida-Virumaal. Ilm oli heitlik, vihm vaheldus selgemate hetkedega. Mingil ajal läks taevas selgemaks ja panin ajama. Muidugi hakkas neljandal-viiendal kilomeetril jälle sadama, aga viimased kolm kilomeetrit möödusid siiski soojas päikesepaistes. Kohe alguses hakkas Endomondo mind alt vedama, sest pidevalt kostus telefonist "time paused, time resumed". Tempot oli ka keeruline hoida, sest ilmselgelt ei olnud tehnika sel päeval minu poolel. Õnneks oli Samsung Hope ka taustal tiksumas ja seega vaatasin umbes poolel maal seda. Ning oligi tegelikult 8,2 kilomeetrit juba. Keerasin siis otsa ringi ja tulin tagasi. Tempot ikka kõhutunde ja vahapealsetele infokildudele toetudes sättides. Kui stardipaika tagasi jõudsin, siis näitas Endomondo 15,04 kilomeetrit. Samsung Hope 16,46 km. Eile mõõtsin Delfi kaarti kasutades jooksumaa ise ka veel "joonlaua" abil üle. Oligi 16,4 kokku ikka. Aega läks 1:25:10, mis teeb tempoks 5:12 kilomeetri kohta.
Lisan ka pildi, mis pärast kodus arvutist avanes. Aukudega jooks.

Kui on suveaeg, päike meelitab meid...

Panen eelmise nädala plaanid ja teostused ka kirja.
PS! Väga kehv suusailm on olnud.

TEISIPÄEV
10 kilomeetrit ühe tunniga (6:00 tempo).
Läksin Piritale, et seal metsa alla natuke tiirutada. Alguses mõtlesin teha seda alguseotsa kerget pooleteisekilomeetrist ringi kuus tiiru, kuid peale kahte tiiru väsisin ja läksin ikka mäest alla jõe äärde, tiirutasin seda alumist ringi natuke ja lõpetasin üldse vana legendaarse ringraja kõrvalt alla tulles parklasse. Iseenesest õnnestus plaan kenasti täis saada, aega kulus 59:54. Põnevamaks seigaks oli see, et nastik roomas üle tee, nii 1,5 meetri kaugusel oli, kui alles märkasin. Loodus!:) Keskmine pulss 146.

KOLMAPÄEV
10 kilomeetri jooks tempoga 6:00, sealhulgas 10X1 minutit kiiresti ja 2 minutit aeglaselt.
Arvutasin natukene ja leidsin et mõistlik oleks 15 minutit joosta kõigepealt ja siis teha minut kiirelt ja kaks aeglaselt ja niimoodi kohe kümme korda järjest. Algus ei olnud väga soodne, sest tempo oli pisut kiirem, kui kava ette nägi 5:20 ja 5:18 esimesed kilomeetrid. Aga mis sa teed. Siis kui 15 minutit täis sai hakkasin lõigutama ning järgmised kilomeetrid tulid sellised - 5:14, 5:32, 5:19, 5:33, 5:09. Viimased kolm kilomeetrit 5:38, 6:07 ja 5:44. Kokku läks aega 10 kilomeetri läbimiseks 54:57 ja pulsinumbrid 149/170. Üllatavalt kerge oli, muidugi neid minutilisi lõike ei jooksnud ka nii, et veri ninast väljas, aga siiski tuntavalt kiiremini, kui tavaliselt.


NELJAPÄEV
3 kilomeetrit (6:00 tempos), siis 3 km (5:20) ja lõpuks 3 km sörk.
Sündmuskoht sama, mis päev tagasi. Vana-Tartu maantee algus. Ja jälle ei suuda tempot hinnata, sest esimene kilomeeter tuli 5:35, teine päris hea 5:53 ja kolmas 5 :48. Järgmine peaaegu ideaalne 5:22, siis mingi loivamine 5:40 tempos ning seejärel teadlik vigade parandus 5:00 :) Lõpuks ideaalne sörk -  6:28, 6:25 ja 6:28. Pulss keskmiselt 145, aega kulus 52:47.

LAUPÄEV
25 minutit sörki. Jäi ära laiskuse ja viitsimatuse tõttu:)

PÜHAPÄEV
10 kilomeetri jooks 5:30 tempos, kestvus 55 minutit.
Sõitsin Russalka juurde parklasse, et saaks kohe jooksuga alustada ja foorid ei segaks, nagu kodust otse startides. Vihma sadas, olin end sisse pakkinud ja telefoni suisa kilekotti, et tehnika vett ei saaks. Sooja natuke oli, +16 kraadi, aga päris kõva tuul, mis puhus südalinna poolt ja oli seega esimene pool maad tagant. Esimene kilomeeter läks täiesti võssa, aeg tuli 4:37, siis võtsin tempot alla ja sain 4:40, siis veel omaarust kõvasti aeglasemalt jooksin, kuid aeg oli ikka veel 4:56. Jäin juba peaaegu seisma siis, ning siis tuli ka 5:40 kilomeetri ajaks, mis oli juba 10 sekundit liiga aeglane. Selleks ajaks olin jõudnud juba Pirita ranna juurde metsa vahele, seal oli päris mõnus ja üsna tuuletu. Viienda kilomeetriga võib rahul olla, aeg 5:22 ja järgmised ka täiesti talutavad 5:16 ja 5:20. Siis olin jälle lagedal Pirita jõe sillal ja tuul hakkas vastu puhuma ning üritasin tempot hoida, kuid nagu luuavarrest tuli jälle 4:48 ajaks. Müstika. Siis jäi vihm järele. Viimased kaks kilomeetrit tulid 5:14 ja 5:13 ning kogu trenni kestvus 51:15. Seega ikka palju kiiremini, kui kava ette nägi. Keskmine pulss oli 154.

- kaal 79,6 kg.

31. jooks ümber Pühajärve (2012)

Ega midagi huvitavat kirjutada polegi selle jooksu kohta. Hommikul Tallinnast startides oli sooja +22 ja kohale jõudes oli temperatuur stardiajaks kerkinud +26 kraadini. Finišeerudes +27,5, nii et selline ilus ja soe ilm:) Tahtsin mahtuda 55 minuti sisse,et eelmise aasta tulemusest enda jaoks oluliselt kiirem olla. Siis oli ajaks 58:45 mul.
Kui stardikäsklus antud, siis kulus stardijooneni jõudmiseks tervelt 21 sekundit ja esimese kilomeetri aeg tuli sellele lisaks veel 5:29, nii et algus oli ilmselgelt liiga aeglane. Samas stardinumber oli viimasest grupist, rada alguses kitsas, nii et teha polnud midagi. Järgmised kilomeetrid olid juba oluliselt paremad - teine 4:49, kolmas 4:45, neljas 4:48 ja viies koos joogipunktiga 4:52. Edasi järgmine mäest alla 4:46, siis juba raskem 4:59 ning selle suure tõusuga kilomeeter venis 5:18 peale. Mäe otsas asuvas joogipunktis olin üsna väsinud ja tegin ka kümmekond kõnnisammu seal topsiga õiendades. Ja siis edasi lõpu poole. Soe tegi vist natuke liiga, sest enam ei olnud kuskilt jaksu võtta, et kiirendada. Hing ei olnudki nagu paelaga kaelas, aga jalgades polnud jaksu, et hoogu lisada. Üheksas ja kümnes kilomeeter ajaga 5:10 ja 5:08 ning viimased 700 meetrit 4:00 täspelt. Keskmine pulss 174. Lõpuaeg 54:08, nii et võiks nagu rahul olla. Samas jääb hinge kriipima keskmine kilomeetri aeg 5:03, mis rikub selle aasta ilusa alla 5 minuti rea ära :) Mine võta nüüd kinni, kas süüdi soe ilm või pea kolmenädalane auk treeningutes, aga nii see läks. Väga ei põe ka. Sain 332 resultaadi, aja said kirja 907 lõpetajat, neist viimased muidugi olid kepikõndijad.

Eile käisin tuttavatel külas, istusin aga sadulasse ja väntasin tasakesi Tartu suunal (Tallinn - Kanavere:)). Kokku 36 kilomeetrit, keskmise kiirusega 23,7 km/h. Autoga sõites ei ole nagu midagi aru saada, aga rattaga tundub kuni Jürini väike tõus olevat:) Tuult oli vähe, kuid seegi puhus täpselt vastu. Alguses oli täitsa raske, kuid lõpupoole läks kergemaks. Eriti muidugi ei pingutanud ka, maksimaalne kiirus oli vaid 30,2 ühel hetkel ja keskmine pulss kokku 136 lööki minutis. Kohapeal grillisime kala ja sõime-jõime mõnusalt. Ratas jäigi sinna, sest tagasi tulin auto kõrvalistmel. 

Nädal 27.

Vehepeal sai jätkuvalt vaeveldud kriipiva kurgu käes ja seega niisama vedeletud ja puhatud. Nüüd aga aitab, kurk terve ja tuleb natukene liigutada.

ESMASPÄEV
Tuli miskipärast kange tahtmine rattaga sõita:) Aga asjatoimetusi oli nii palju, et lõpuks sain rajale alles kell üheksa õhtul ja seega oli aega umbes tunnike ja natuke peale vaid sadulas olla. Aga ei olnud hullu, litsusin mööda Pirita teed Viimsi suunal minema. Hullult hea oli sõita, tuul vuhises ja puha. Ainult et inimesed ei oska kergliiklusteel kuidagi käituda. Need paljuräägitud paljapäi uisutavad rullijad kipuvad mõne eksemplari puhul veel vähemalt kahekesi kõrvuti olema ja juttu ajama. Ega loomulikult keegi selja taha ka ei vaata, sest vaevalt et keegi võiks ju neist kiirem olla...Õnneks on see jupp vaid mõni kilomeeter pikk ja edasi ei olnud muret. Viimsi, Haabneeme ja Lubja. Seal sai 15 kilomeetrit täis ja keerasin tagasi. Siis selgus, et tuul on vastu ja lagedatel kohtadel oli oluliselt raskem sõita kui vastasuunas:) Aga ega ma ei pressinud ega kiirust üles ajanud kummalgi otsal. Keskmiseks kiiruseks tuli  tagasihoidlik 24,9 km/h, aega läks sõidule 1:14:17, keskmine pulss 141. Lähen veel teinekordki sõitma, nii mõnus oli :)


TEISIPÄEV
Programm nägi ette 10 kilomeetrit fartlekki maastikul. Aga mida mul ei olnud, see oli maastik, sest auto oli kodust ära läinud:) Ega ma täpselt ei tea, mis see fartlek on ka, aga midagi tempomuutustega jooksuga on seal vist pistmist küll. Seega läksin niisama uksest välja ja plaanisin joosta nii, kuidas tuleb. Esimene kilomeeter soojenduseks 6:44, teine pisut kiirem 6:20, kolmas 5:14 ja neljas siis veel kiiremini - 4:33. Seejärel tempo teistpidi. Viies kilomeeter 5:46 ja kuues 6:43. Selleks ajaks oli hingamine jälle korras kenasti ja seitsmenda kilomeetri läbisin ajaga 4:14. Ei oleks uskunudki, et selleks võimeline olen enam üldse. Järgmine kaheksas läks ajaga 5:45, siis üheksas taas kiiremini 4:43 ja viimane lõdvestuseks 6:04. Kogu jooksu kestvus 56:06. Samsung Hope rakendus mõõtis jälle distantsiks 10,48 km. Seega Endomondoga stabiilselt 10 kilomeetri peal pool kilomeetrit vahet.

KOLMAPÄEV
10 minutit sörki, 10 X 40 sekundit mäkke + 10 minutit sörki.
Läksin Nõmmele, Trummi tänavale. Erinevalt päev varasemast olin lühikeste riietega ja see oli suur viga. Sääski oli kohutavalt. Aga noh, mis teha. Tegin oma sörgi ära ja siis see raske osa - mäkketõusud. Valisin ühe valutuma tõusu, selle mis seal suusasilla kõrval on. Aga raske oli ikkagi. 40 sekundiga jõudis ikkagi täpselt alt üles ja kerge see polnud:) Alla tagasi lonkides/sörkides. Puhata üle 5 sekundi all ei saanud, kuna loomad tulid sööma. Seega jälle üles ja jälle alla. Tegelikult ei olnudki nii hull, kui alguses tundus, sai täitsa hakkama. Siis veel sörgiringid siledal maal otsa ja koju tagasi. Distants 4,73 kilomeetrit. 

NELJAPÄEV
Täna oli kavas 8 kilomeetrit sörkjooksu. Kuna nädal tagasi oli ratas sõbra juurde jäänud peale jalgpalli vaatamist, siis täna sörkisin sellele järgi. Aega läks 59:30, keskmine pulss 135, kilomeetri aeg keskeltläbi üliaeglased 7:26. Tagasi sealt ratta selga ja koju - 4,77 kilomeetrit (17:09 aeg, 16,7 km/h).
Ja nüüd võtsin end kätte ja määrisin suusad suveks sisse:) Kotti ja silma alt ära.

Homme puhkepäev ja laupäeval Pühajärve jooks.

Tagasi rajal (läbi kivide ja käbide).

Peale Rakvere Ööjooksu ei teinud ma nädal aega millimeetritki sporti. Tervis oli endiselt kehvakene nädala alguses (ikka see kriipiv ja sügelev kurk) ning nädalalõpp möödus Rabarockil lõõgastudes. Samuti igaõhtused doosid futboliidi raviks:) Põnev aeg on, põnev! Aga eelmisest nädalast jälle üritan, kui vähegi võimalik, treeningprogrammi jälgida.

ESMASPÄEV - 10 km 6:00 tempoga. Jooksin Vana-Tartu maanteel. Alguses läksin küll liiga kiiresti kohalt, kuid iga kilomeetriga kohendasin tempot (Endomondo Audio Coach loeb iga kilomeetri aega kõrva sisse)ja lõppkokkuvõttes tuli keskmiseks kilomeetri ajaks 5:50 ja trenni kestvus tunni asemel 58 minutit ja 20 sekundit. Pulss 145 on minu arust päris hea ja võib rahul olla. Tee oli kohati väga täis mingisuguseid väikeseid lendavaid olendeid, neist üks maandus täpselt silmas. Järgmisel korral kui sinna jooksma minek, siis tuleb kindlasti prillid ette panna. Õnnestus näha ka ühte vägevat lennukit, mis just startis lennuväljalt. Olin just tagasi jõudmas auto juurde, mis oli pargitud Vana-Tartu maantee algusesse, kui see hiiglaslik olend kohutava müraga pea kohale ilmus metsatuka tagant. Võrreldes väiksemate lennukitega oli see oluliselt madalamal ja liikumiskiirus kõvasti aeglasem. Kohati tekkis tunne, et see end küll kõrgemale vedada ei suuda:) Aga minema ta läks. Head reisi! (Minu jaoks on lendamine üks äärmiselt ebameeldiv asi).

TEISIPÄEV - plaan nägi ette, et tuleb teha soojendus (tegin 7 min sörki),seejärel  4X1 min kiiresti + 4X30 sek kiiresti (1 minutiliste pausidega), ja lõdvestus (taas 7 min sörki). Kokku jooksu kestvus 20 minutit. Läbitud distants 3,72 kilomeetrit. Kohutav tuul oli sel päeval Filtri teel. Kuigi üks ots kulges natukene allamäge, siis tagasi joosta oli kergem, kuna minnes kohutav vastutuul. Päris viltuses asendis tuli joosta:) Aga muidu oli täitsa mõnus.

NELJAPÄEV 10 km sörki. Kodust minema, Lillepi pargi juures tagasipööre ja tehtud:) Aega läks 1:09:20, mis teeb kilomeetri ajaks 6:56. Keskmine pulss 132. Huvitav on see, et Samsung Hope Relay rakendus mõõtis distantsiks 10,5 km. Mõnus vaikne ilma pingutuseta kulgemine oli, jälgisin hoolega pulssi.

PÜHAPÄEV - taas sörkjooks. Endomondo järgi 18,86 km (6:46 km, aeg kokku 2:07:41, keskmine pulss 137.), Samsung Hope  jälle rohkem 19,5 km. Hunt temaga, peaasi, et saan neilt raha välja joosta:) Hetkel küll palju ei ole, aga 23€ on ka midagigi. Jooksin Keldrimäelt Maarjamäele, sealt mööda vana tuntud ringrada Piritale ja sealt mööd mere äärt tagasi. 


Täna öösel jäi kurk jälle ülivalusaks. Mingi viirus vist, sest kaks kolleegi kurtsid sama jama. Seega jäi tänane 13 km sörk ära. Kahju. Aga ilmselt õige otsus. Katsetan erinevate meetoditega, et kõri pehmemaks saada. Tahaks ikka terveks ka kunagi saada, kolmas nädal vist juba kiratsen. 


Jalgpall ja Jaanipäev pole õnneks suurt põntsu kehakaalule pannud, 79-80 vahel stabiilselt. Plaan suvekuudega 2-3 kg kindlasti veel kaotada.

Rakvere Ööjooks.

Enne kui Ööjooksuni jõuan, panen kirja vahepealsed tegevused.
Eelmisel pühapäeval käisin tegin väikese sörgi koduukse eest alustades, selline 40 minutiline sutsakas, kuus ja pool kilomeetrit, pulss 137 keskmiselt, kilomeetri aeg 6:13.

Esmaspäeval võtsin end kokku ja panin paberile uue maratonitrenni kava. Kellele huvi pakub, siis läbi väikese vaeva näeb seda nüüdsest blogi esilehel päris all. No ja selgus, et peakski kohe kava järgi samal päeval alustama. Ja nii läksingi Järve Treviseradadele tiirutama, et 130 pulsiga jooks ära teha. 7,85 kilomeetrit kokku, aega läks 51:54. Pulss tuli tegelikult 131 ja keskmine kilomeetri aeg 6:37.

Kolmapäeva hommikul ärkasin valusa ja kriipiva kurguga ja tööle jalutades astusin apteegist läbi, et mingisuguseid imemistablette leevendusks saada. Neljapäeval oli juba pisut parem, kuid eile hommikul oli jälle kurk valusam. Samuti oli kätel kogu aeg jahe. Mingi vimm jälle sees. Pole ka ime, ilmad on kohutavad ja viirused liiguvad segamatult ringi. Seega oli trennidel kriips peal ja Ööjooksule minek väikese kahtluse all. Aga kohale ma läksin ja stardis olin.

Rahvast oli kõvasti, kui kõrv ei petnud, siis räägiti midagi kaheksast tuhandest osalejast. Ainuke asi mis häiris, oli see, et kõik distantsid ja distsipliinid startisid samal ajal ja samast kohast. Ehk siis peale stardipauku (mis tehnilistel põhjustel hilines ja paukus 12 sekundit peale seda kui jooks algas:)) asusid osad eesolijad jooksmise asemel kõndima. Seega ei tulnud esimesel kilomeetril jooksmisest suurt midagi välja. Pidi hoolega vaatama, et kuhugi või kellegi otsa ei jookse ja inimeste vahel laveerima. Eks ma muidugi olen ise ka süüdi, et ei läinud pool tundi varem starti. Aga mulle ei meeldi seal seista ja passida:). Esimene kilomeeter 6:18. Oli väike plaan, et üritan viie minuti kanti kilomeetreid joosta vähemalt pool maad ja siis vaatan, mis edasi saab. Sõltub siis mis enesetunne on. Teine 4:58, kolmas 5:02, nii et igati kenasti. Siis jõudsin oma klassiõele järgi, kellega järgmised kolm kilomeetrit juttu ajasime ja koos jooksime (4:59, 5:02 ja 5:20). Esimeses joogipunktis aga läksid meie teed lahku, sest tempo oli mulle natuke aeglane ja ma ei peatunud ka joomiseks. Väikese sutsaka vett valasin hoopealt mütsi sisse ja paar lonksu suhu ka. Endal oli nimelt vöökotiga kaks väikest pudelit spordijooki kaasas. Edasi jooksin koos kolme härrasmehega mitu head kilomeetrit, vist kuni 12 km, kus oli joogi- ja geelipunkt. Seal jäid kaks neist maha. Ise unustasin enda geelid kotti, mille hoidlasse andsin ja võtsin hoo pealt ühe tundmatu looma naha, see oli paks ja vastiku maitsega:) Suurt midagi kätte ei saanud ja kleepus hammaste külge ja kurgulakke. Kilomeetrite ajad olid 5:02, 4:59, 5:09 ja 4:55. Kümne kilomeetri vaheaeg 51:45. Siis veel 5:02 ja 5:01. 12 kilomeetrit olin läbinud ajaga 1:01:48. Sealt edasi jätkasin koos selle ühe härrasmehega, kes boksipeatusesse ei keeranud. Tema mure oli selles, et tal polnud kella (küsis 10 km peal aega) ja kippus liiga kiiresti jooksma, kohati läks eest ära, siis sain jälle kätte, aga mingi 4-5 km enne lõppu läks eest ära pikalt. Samas etteruttavalt olgu öeldud, et finišeeris ehk napid 150 meetrit eespool, ehk siis tuli selg ees jõudsasti vastu.  Vahepeal pakkus jooksmisel suurt abi ka üks rohelises särgis härra, kelle kätte saime, kes meist kohe maha jäi, kuid umbes kilomeetri pärast sappa võttis aga lõpuks meist kõigist kolmest ikkagi esimesena lõpetas.
Järgnevad kilomeetrid möödusid ses mõttes hästi, et tõstsime tempot ja sai paljudest mööda joostud - 4:53, 4:41; 4:54, 4:45, 4:39, 4:48, 4:56, 4:46 ja 4:40. Oligi 21 kilomeetrit täis ja viimased allesjäänud meetrid finišijooneni võtsid veel 28 sekundit. Ei saa salata, et selline lõpp tõmbas päris hingeldama. Lõin finišis kella lukku, kuid kuna viimased 3-4 kilomeetrit oli juba ilm hämar, siis ma täpset aega ei teadnud. Ja ma ei tahtnudki veel vaadata, sest väsimus oli peal. Teadsin küll, et aeg on hea üsna. Tõin pakihoiust koti ära, jalutasin finišisse tagasi. Nägin just lõpetanud klassiõde taas (1:51.XX) ja siis alles vaatasin ka oma aega. 1:45:17. Pole paha vist üldse. Tuleb tunnistada, et parim poolmaraton üldse:) Ja teine pool vist pisut kiirem kui esimene, ei viitsi praegu arvutama hakata. Pulss 170/187. Oli igati tore jooks, rahvast ka poolmaratonil meeldivalt palju, nii et ei tekkinud selliseid tühjasid kohti rajal. Pidevalt inimeste vahel. Linnas elas ka publik vahvasti kaasa. Järgmisel aastal uuesti!


- selle aasta jooksukilometraaž seni 603.

Mis tehtud, mis teoksil.

Eile oli selles mõttes tähtis päev, et kasutasin ära viimast soodsamat võimalust ja registreerisin end Tallinna Maratonile. Seega 9. september kell 9:00 tuleb stardis olla! Eesmärk teadagi milline, alistada see müstiline nelja tunni piir, mis seni kahel katsel ebaõnnestunud.

Vahepeal olen mõned hästi kerged trennid ka teinud. Möödunud nädala teisipäeval ja kolmapäeval käisin rattaga sõitmas.Distantsid vastavalt 21 ja 10 kilomeetrit. Sellised vaiksed kulgemised, et maratonist kangeid lihaseid teistmoodi pehmendada ja liigutada ning valmistada tagumik ette Rattaralliks, millest eelmises postituses juba juttu oli. Minu meelest õnnestusid mõlemad eesmärgid päris hästi.

Sel nädalal käisin kaks korda jooksmas. Teisipäeval Järve terviserajal, tegin seal neli ringi, mis on kokku 6,65 km. Tempo selline natuke kiirem kui sörk minu jaoks - 6:07 kilomeeter, igal ringil kaks suuremat tõusu ka sees, pulss 150. Kolmapäeval sörkisin niisama koduukse eest alustades 31 minutit ja 46 sekundit. Distantsiks mõõtis Endomondo keskkond 4,88 km aga samal päeval aktiveeritud Samsung Hope (kogusin 1€:) heategevuseks) 5,15 km. Nii et väike vahe tuleb sisse. Pulss sel korral keskmiselt 135 (6:31 km).

Aga ega nüüd polegi muud, kui on vaja mingisugune kava leida, mis aitaks maratoni läbida soovitud tempos. Siis veel isik, kes treeniks selle järgi:)

Suvisesse kavasse mahuvad veel juba nimetatud Rakvere Ööjooks, Pühajärve jooks, Kõrvemaa triatlon (suure-suure küsimärgiga, kuna ujumisoskus pehmelt öeldes kehvapoolne), Keila poolmaraton ja Ülemiste järvejooks.

SEB 31.Tartu Rattaralli 2012 lühike ots (74 km).

Nagu jalutuskäik pargis!:)
Tõesõna, mul pole kunagi nii kerget "võistlust" olnudki. Ilm oli pühapäeval imeilus. Soe, päike säras, mõned üksikud pilved ja üsna kerge tuul. Stardipaika jõudsime pool tundi enne starti, ehk siis täpselt stardikoridoride avamise ajaks. Kuna mul oli ükskõik, kas minu ees stardib 200 või 400 ratturit, siis ei hakanud ma seal järjekorras end vaevama, pikutasin natuke murul ja võtsin sappa veerand tundi enne starti, sain kenasti sisse ka. Kuna uus ratas on veel üsna harjumatu, rattatrenni teinud ei ole ja igasugused eesmärgid puudusid, siis otsustasin sõita rahulikus tempos.
Võtsin Lõunakeskuse juures mingis pundis koha sisse ja loksusin nendega kaasa. Hoidsin end kogu aeg grupi lõppu või siis kuskile äärele, et välistada igasugused võimalused kukkumiseks. Silmad-kõrvad lahti ja meeled erksad ning tuleb tõdeda, et sel korral ei tekkinud isegi ühtki ohtlikku olukorda minu vahetus läheduses. Elvasse jõdsime kenasti ja kiiresti, siis grupp lagunes miskipärast, kes läks sööma, kes läks jooma. Õnneks paar sõitjat hakkasid aga edasi sõitma ja sai nendele sappa võetud. Vahepeal kui tempo alla kukkus, siis sõitsin paar korda ka ise ees, et eespool mõnekümne meetri kaugusel olevad sõitjad kätte saada, kes tuulevarju pakuksid. Kambja kandis oli uus rajalõik, mis kulges suuremas osas mõnusalt allamäge, lausa lust oli seal laskuda. Ja olimegi tagasi vanal tuttaval rajal. Seal sattusin grupi sappa, mida vedas keegi tubli ja sportlik naisrattur. Kuna jaksu oli kõvasti, siis sõitsin tema kõrval mõned kilomeetrid. 7-8 kilomeetrit enne lõppu tekkis koomiline situatsioon, kus olin grupis esimene pea paar kilomeetrit ja paarkümmend ratturit sabas. Kogu distantsi vältel oli tempo minu jaoks nii mõnus, et vaid 3-4 korda üldse tuli suu lahti teha hingeldamiseks. Esmakordselt Elvast väljudes tõusul peale silda, siis mingil tõusulõigul Pangodi suunal, Kambjas mingil järsemal tõusunukil ja lõpus kolm kilomeetrit, mille lasin täie hooga. Aeg finisis 2:22:03.
Varemalt mäletan ikka, et kogu tee on hingeldatud ja pulss üleval olnud. Mis kõige kummalisem - läbitud sai distants uue isikliku rekordiga keskmise kiiruse osas - 31,3 km/h. Ratturite mõistes pole see muidugi mingi kiirus, aga ma olin sel aastal neli korda vaid käinud väntamas ja kümmekond kilomeetrit tunnis väiksema kiirusega. Peale sõitu ega sõidu ajal ei olnud ühtegi vaevust ka. Tagumik on jah natuke kange, aga ei enamat. Mulle kohe meeldis eile!
Nüüd võtan natuke rahulikumalt, sõidan rattaga ja jooksen, aga kavavabalt. Järgmine start 08. juunil Rakvere Ööjooksu poolmaraton.

Riia Maraton 2012

Ja joostud ta ongi. Raskelt ta tuli, aga siiski - tehtud!

Laupäeva pealelõunal sai ekipaaž komplekteeritud ja Riia poole suund seatud. Reis möödus kenasti ja sekeldusteta ning juba kuue paiku olime stardimaterjale kätte saamas.

Sealt edasi sai sammud seatud hostelisse, mis asus sõna otseses mõttes raekoja platsil meie mõistes (pildil vasakul). Öömaja oli mõistlik, stardini oli napid 500 meetrit, hind 18 latti. Dušš ja wc küll koridoris ja ühiskasutuses, kuid puhtad ja korralikud. Nii et ei mingisuguseid etteheiteid. Minu tuba oli veel neljandal korrusel ja aknad sisehoovi poole, nii et tänavakära ei kostunud ka sisse. Peale õhtust pastat, mis oli fantastiline, lugesin natuke toas ja keerasin end kümnest külili. Ja magasin ilusasti kuueni välja, siis puder sisse ja pikutasin veel seitsmeni. Hommik oli veel üsna jahe, kui starti jalutasin aga päike paistis ja oli juba näha, et läheb soojemaks. Paarkümmend minutit enne stardipauku andsin oma koti ära ja läksin stardikoridori. Minu meeleheaks sisenesid sinna ka tempomeistrid, kelleks nelja tunni jooksus olid kolm viiekümnendates härrasmeest, mitte just kõige saledama kehakujuga. Võtsin siis neile sappa ja jooks algas. Esimesed 2 kilomeetrit 11:55 ja edasi natuke kiiremini ning 10 km aeg tuli 56:57. Ametlik vaheaeg 14km peal 01:23:05.2 ja 21km 01:59:05.6. Erinevalt mõnest teisest, ei olnud mul tunnet, et tahaks peale esimest ringi maha tulla. Tegelikult oli hea meel, sest nüüd õnnestus ka joogipunktides soprdijooke ja puuvilju saada:) Esimesel ringil oli jah tagapool see jootmine ikka päris nali. Pooltes kohtades pidi ise seisma jääma, topsi pärast võitlema ja vett ise kausist ammutama, spordijooki ei näinud kordagi ja õnnestus saada ühelt laualt viimane apelsiniviil. Kuskil 15 km peal hakkas aga juba palav, kallasin esimese topsiku vett mütsi sisse. Edaspidi tegin seda igas võimalikus kohas ja jooksin ka veekardinate alt läbi. Kuum oli, tõsiselt kuum. Temperatuur oli umbes 23 kraadi varjus  ja päike paistis pidevalt. Kõik otsisid tänavatel majadelt ja puudelt varju. (Kolme paiku hiljem Riiast lahkudes näitas auto termomeeter kesklinnas 25, ühel tänaval suisa 26 soojakraadi.). Kui joostud oli umbes 25 kilomeetrit, siis hakkas kumm kuidagi tühjaks minema, üsna raske oli joosta. Ametlik vaheaeg 30 km peal näitab ajaks 02:49:19.6, seega olin veel ilusasti nelja tunni graafikus. Siis aga saabus 32 kilomeeter ja enam ei jõudnud tempomeestega kaasa minna. Jäin joogipunkti end värskendama ning sealt edasi vahe nendega ainult kasvas. Teist korda üle viadukti oli küll päris raske minna. Teadmine, et finiš on tegelikult siinsamas vähem kui kilomeetri kaugusel ja katkestada oleks nii lihtne. Aga tuli minna, sest oli ju harjutatud ja kohale tuldud. Natuke hakkasid reielihased tunda andma seal silla peal. Kui sillalt alla sain ja paremale pöörasime äärelinna poole, siis 35 kilomeetri märgi juures tuli korra ka kõndida, nii 50 meetrit. Väga palav oli. Igas joogipunktis jõin topsi või paar, võtsin apelsiniviilu, valasin vett pähe ja selga ja mütsi sisse ning võtsin ka švammi kaasa, kust sain. Puhtalt tahtejõu pealt sundisin end edasi kulgema, tempo oli muidugi olematu juba, aeglaseim oligi see 35 km märgist natuke jalutatud 7:05. Tagasi sillale jõudes sain kokku 10 kilomeetri "rongiga". Õnneks juhtusin selle lõpuossa, kus osade tempo oli veel aeglasem, mis andis hea võimaluse massi sulanduda ja nendega koos edasi liikuda. 39 km joogipuntis tegin veel paarkümmend meetrit kõndi joomise ajal, aga edasi üle silla kuni finišini ikka vaikselt joostes. Viimased kaks kilomeetrit ajaga 6:00 ja 6:15. Suur kell näitas 4:05:22, aga kiibi järgi tulemus 4:04:45:9. Eesmärk neli tundi alistada jäi paraku täitmata. Ega pole muud teha, kui sügisel Tallinnas jälle üritada:)
Pulss läks kohe peale starti 160 kanti üles ja sinna jäigi, lõpuks numbrid 165/187, kella järgi kulus 4547 kcal.

Eestlasi oli finišiprotokollis 74, õnnestus saada kena ja ümmargune 40. koht. Üks kaasmaalane lõpetas 8 sekundit enne mind, viimaste vaheaegade järgi võib arvata, et tal oli lõpp veel raskem. Järgmine jäi 2:24 ehk siis vähem kui poole kilomeetri kaugusele arvestades meie "suuri" kiiruseid. Tihe rebimine:)

Üldkokkuvõttes ilutseb diplomil 482 koht, vaatasin protokollist järgi, et 893 inimest on tulemuse kirja saanud. Viimased kolm ei mahtunud küll ajalimiiti, kuid korraldajaist oli ilus nad ära oodata. See 16 minutit pole ju mingi asi.


Tänaseks on sel aastal joostes läbitud 555,5 kilomeetrit:)

Esimesel ööl oli vasak põlv pisut valus ja lihased pisut kanged, aga kui võrrelda kahe aasta tagust Tallinna maratoni järgset päeva, kus kõndimine valmistas põrgulikku piina, siis mingisuguseid vaevusi otseselt ei olegi. Vaid kerge lihastuimus ja väike valu neis trepist alla minnes. Ei muud.

Hädad, haigused, kivid, kännud ja inimesed.

See nädal kulub aklimatiseerumiseks. Õhtuti üritan kümne paiku pikali minna ja hommikuti seitsme ajal ärgata. Eile käisin suisa sörkimaski algusega kell 7 ja 15 minutit. Koju tagasi jõudes poole tunni ja nelja kilomeetri pärast hakkas uni vaikselt ära ka minema:) Täitsa uskumatu, aga enne kaheksat linnas juba elu keeb:)

Aga loomulikult peab alati mingi häda ka olema. Eile lõuna paiku järsku viskas sellise kerge haigusevimma sisse. Teate kindlasti seda tunnet, kus nahk on hell, pea kergelt uimane, väike nohu nagu hiiliks ninas ringi ja kurgumandlid pisut valulikud ja suurenenud. Täna hommikul oli natuke paremaks läinud, aga päris hea veel ei ole. Homme hommikul peaks taas jooksma, aga kui enesetunne parem ei ole, siis jätan selle vahele või lükkan reedele. Loodetavasti hullemaks ei lähe.

Lisaks varasele ärkamisele on ka söök selline, et hommikuti puder või müsli ja päevas veel pudel mineraalvett.

Kaal täna hommikul 78,9 kg.

Kuidas ma Tartu Jooksumaratonil ei käinud.

Miks? Eelkõige hakkas lihtsalt ajast kahju. Hommikul vara üles, rooli, kolm tundi sõitu umbes, tund enne vaja kohal olla ning siis veel kolm tundi sõitu tagasi. Ei saa ka salata, et motivatsioon selle ürituse suhtes oli olematu, kuna ei saanud joosta 23 kilomeetrit, nagu juba aastaid tehtud ja seda kümmetki oleks pidanud tegema poole vinnaga. Lisaks veel sai kaks eelmist päeva üle lahe veedetud, seega seekord selline otsus.
Käisin hoopis ja jooksin oma kavajärgsed 14 kilomeetrit ära ja pärast veel väike pooleteise-tunnine jalutuskäik ka otsa. Jooksma läksin juba enne kümmet hommikul, tempo oli väga madal, esimese tunni jooksin kuskil 133 keskmise pulsiga, viimase pooltunni sutsu kiiremini, nii et keskmine pulss jäi kuskile 135 kanti. Üks ebameeldiv seik kah, õnnestus oma hüppeliigest natuke nikastada ühes tänavaaugus, õnneks tundub, et ei midagi tõsist, seda on päris tihti viimastel aastatel ette tulnud. Kerge valu hetkel, kuid ilmselt paari päevaga kadunud.

Selle nädala muudest tegemistest ka veel lühidalt:
ESMASPÄEV
Viimased lõigud, 6 X 800 meetrit kaheminutiliste pausidega. Trennis kulus aega jooksule 22:03, mis teeb kilomeetri ajaks keskmiselt 4:36

TEISIPÄEV
Käisin Pirital terviserajal sörkimas, pulss 130, läbitud distants 6,2 kilomeetrit, aega mõned sekundid alla 40 minuti. Polnud Pirital ammu käinud. Kevad oli ka sinna jõudnud õnneks:)

NELJAPÄEV
Taaskord 40 minutit sörki 130 pulsiga. Kui ca 800 meetrit joostud, hakkas korraga kõva vihma sadama, keerasin kodu poole tagasi, sest telefon oli kaitsetult taskus ja see oleks läbi vettinud, õnneks lõppes sadu sama ootamatult, kui see algaski. Taevas oli küll sünge ja must, aga nagu selgus, oli mind tabanud pilve äär vaid. Kui bussijaama juures oli asfalt märg täiesti, siis juba keskturu juures ilma ühegi täpita. Seega sain jooksmist jätkata ja tiirutasin siis niisama kodu lähedal, et võimaliku uue saju eest kiiresti varju saaks. Kokku tuli seekord viis ja pool kilomeetrit. Tundub küll pisut vähem, kui ma arvasin, aga ju tehnika teab:)

Järgmisel nädalal teisipäeval 30 minutit sörki, neljapäeval 40 minutit kerget jooksu ja reedel siis enesetunde järgi kas 30 minuti sörki või puhkus. Ja laupäeval sõidan Riiga ja pühapäeval maraton:)

Viimane pikk jooks.

Mitte nüüd lõplikult ma arvan, aga enne Riia maratoni küll:) Täna nimelt käisin ja sörkisin madala pulsiga 23,71 kilomeetrit. Mööda meie kauni kodumaa pealinna tänavaid, enamasti küll kohtades, kus valitsev linnapea ilmselt enamushääli ei saa. Tondi, Lilleküla, Linnuküla, Järvevana. Oli päris mõnus. Alguses tegi vasaku jala kannakõõlus pisut krõkse, siis oli vaja otsida päikesepoolseid tänavaid, et jahe ei oleks, kuid peale poolt tundi oli kerge ja mõnus kulgeda. Keskmine pulss 135, kilomeetri kiirus 6:15 keskmiselt. Kaasas olnud batoon ja kaks geeli jäid minust puutumata, sest enne söödud puder hoidis kenasti kõhu vajalikus seisus. Jookigi läks napid pool liitrit vaid. Kaal 79,2 kg.

Kolmapäeval puhkasin peale Viljandit, neljapäeva õhtu viis mind ühte restorani Raekoju platsis, seega nihkus sörk päeva võrra edasi. Reedel käisin Järvel ja tegin oma tiirud ära. Pulss 129 keskmiselt, läbitud distants 6,2 kilomeetrit. Aega kulus 44:39, mis teeb kilomeetri ajaks tasased 7:12.

Selle nädala "saak" seega 46,74 km. Homme viimane lõigutrenn, pühapäeval Tartu nelikürituse raames 10 kilomeetrit, kuid ülejäänud aeg kulub nüüd kuni maratonini vaid 130 pulsiga sörkimistele ja sedagi vaid 30-40 minutit ja kolm korda nädalas. Kaks nädalat veel jäänud ja siis on see tehtud loodetavasti :)

83. Suurjooks ümber Viljandi järve (2012).

Ja edukalt hooaja teiselt jooksuvõistluselt tagasi. Oli emotsionaalne:) Võtsin hommikul kolleegi peale ja hakkasime Viljandi poole sõitma. Päike paistis ja mida kilomeeter lõuna poole, seda soojemaks läks. Ligi  +14 oli stardihetkeks sooja. See tähendas jällegi pikki pükse ja lühikest särki. Kuna üleriieteta hakkaks jahe, siis võtsin veerand tundi enne starti end riidest lahti, panin koti pakihoidu ja võtsin oma stardigrupis teises reas koha sisse. Inimeste vahel on soe ka, tuul ei puhu peale. See oli tark tegu, sest grupp eespool olijad ei mahtunud kuidagi oma kuubikusse ära enam viis minutit enne starti ja osad jäidki ala kõrvale oma aega ootama. Võimlesime natukene ja liigutasime liigeseid ja lihaseid. Kolm minutit stardini, libistasin pilgu üle jalgade ja märkasin, et kiipi ei ole...
Siis tuli meelde küll, et üleriideid maha ajades seal pakihoiu telgi taga võtsin selle jala ümbert ära, et sokke vahetada ja tossud kenasti jalga siduda. Mõtlesin mida teha. Minna niisama jooksma? Aega ei saa protokolli, kellele seda jama veel vaja. Vahepeal olid muidugi lindid stardigruppide vahelt ka maha võetud ja olin kenasti ettepoole liikunud. Nüüd aga palusin inimestel end mööda lasta ja suundusin jooksuga kiipi otsima. Liival, seal kus riietusin, seda igatahes ei olnud. Sel hetkel meenus veel, et kiibi kaotajale on "auhinnaks" mingi üsna kopsakas rahaline summa ka. "Minut stardini!" teadustas kõneisik läbi valjuhääldi ja sisenesin telki, kus kotid olid, sobrasin oma asjades ja õnneks seal dresside vahel see oligi. Ruttu kiip jalale ja kott hunnikusse tagasi. Loll pea on ikka kerele nuhtluseks! "Stardini 15 sekundit!" Sel hetkel väljusin telgist ja jooksin stardi poole tagasi. Stardipauk kõmatas ja mass hakkas liikuma. Leidsin kuskil küljel avause, millest sisse ronisin, enne veel vaatasin, et ega äkki kogemata liiga ette ei satu, aga õnneks tundusid kõik numbrid tuhat ja pluss olevat, nii et kõik korras ja ehk ei järgne diskvalifitseerimist. Võite arvata, et olin üsna pahane enda peale:) Õnneks ei röövinud see aga eriti aega ning sain vist enam-vähem oma kohalt ka startida, võib-olla mõnisada kohta tagantpoolt. Aga siis õnneks suutsin selle ebameeldiva vahejuhtumi unustada, ning poolel maal jalal kiipi silmitsedes võttis juba muigama.
Jooksutempost oli pea võimatu aru saada, sest enamuses ma kilomeetrimärke ei näinud ja neid mis nägin, need olid küll suvaliselt maha pandud, vist 7 ja 6 km lõpuni, sest seal oli tempo nende järgi olematu. Ega tegelikult polnudki neist midagi, sest mõtlesin samamoodi edasi joosta, jõudu oli, sellist rasket hetke ei olnudki ja väike varu nagu oleks kogu aeg sees olnud. Kui viimast kilomeetrimärki uskuda, siis selle läbisin finišini 4:17. Igatahes viimasel kilomeetril oli jaksu küll ja möödusin vähemalt kolmekümnest, kui mitte enamast jooksjast. Lõpuaeg 56:55 ja koht 759 kokku 2832 lõpetaja hulgas. Tuleb rahul olla, ikkagi parim tulemus Viljandis. Ja seda minu eas:) (järgmisel aastal uus vanuseklass jällegi). Pulss 171/187, mis vist ei ole ka väga kõrge. Keskmine kilomeetri aeg 4:45, kui uskuda, et distants on 12 kilomeetrit. Eks ta enam-vähem vist ongi, mu telefon näitas küll pisut ülegi, aga seal on see stardieelne kiibi-haak sees ja mõnikümmend meetrit finišijärgset jalutust kuni auhinna-toitlustus-kotini. Täitsa mõnus oli. Ei mingisugust kurnatust või koledat väsimust lõpus. Hakka või uskuma, et jooksutrennist on kasu ka olnud. Eesmärk alla tunni hakkama saada sai päris kenasti täidetud.

Aprill arvudes.

Ongi käes aprillikuu viimane päev. Eile, nagu plaanitud, saigi rattaga väike tiir tehtud. Kulgesime väga vaikselt ja ajasime niisama juttu. Kahe tunni ja kolme minutiga väntasime läbi 41,17 kilomeetrit, seega keskmiselt liikusime 20,1 km/h. Pulssgi sellele vastav - 104 lööki keskmiselt minutis. Kuna eesmärk ei olnudki sporti teha, vaid niisama lõõgastuda ja sadulaga harjuda, siis läks igati asja ette see ring. Ühtlasi avanes ka silmaring, sest läbisime ka mõne senitundmatu uusasumi.

Täna käisin Järvel ja tegin kolm väikest ringikest sörki 130 pulsiga, distants 4,83 kilomeetrit, kilomeetri peale kulus keskmiselt 6:46. Algul olidki jalad kanged pisut, kuid nüüd tundub kõik hea ja pehme olevat. Homme ootab ees Viljandi järv. Eelmisel korral läks aega natuke alla 1:04, seekord proovin siis nii, et ühte aja ette ei tule:)

Lisan siis ka aprilli statistika: jooks 226 km ( 2012 aasta kokku seni 437 km), ratas 70 km.
Algul arvasin, et ma jooksen ka ikka üsna tublilt, kuid eile peale ajakirja "Jooksja" sirvimist see petlik tunne kadus:) Seal nimelt jäi silma, et joostakse 600-800 km/kuus. Tublid! Aga ma ise olen siiski täitsa rahul. Hea on see, et kaal stabiilselt alla 80 viimastel nädalatel.

RMK Kõrvemaa Kevadjooks 2012.

Selle jooksuga sai siis avatud ka 2012 hooaja jooksuvõistlused, mida hakkab nüüd riburadapidi üksteise otsa tulema. Ole ainult mees ja võta osa. Järgmine sutsakas kohe teisipäeval Viljandis, kus saab taaskord järvele tiiru peale teha. Mulle meeldib Viljandis, olen seal päris palju osalenud, rada on tuttav ja peale kahe suure ja järsu tõusu suhteliselt sile ja lihtne. Mida ei saa aga öelda Kõrvemaa kohta, seal on ikka üsna lainetav profiil. Ei ole küll selliseid väga suuri ja järske tõuse aga siledat maad on ikka üsna vähe.
Ilm oli jooksmiseks suisa suurepärane. Stardis oli sooja 16 ja finišis 18 kraadi. Seega esmakordselt sel hooajal lühikese särgiga rajale ja ei pidanud kahetsema. Püksid olid küll pikad, kuid see sobis mulle hästi. Kordagi ei olnud liigselt palav ega ka külm. Ideaalne riietus minu jaoks täna. Sättisin end stardis oma (viimase) grupi neljandasse-viiendasse ritta, sest päris lonkima polnud plaani hakata. Rahvast oli parasjagu, etteruttavalt võib öelda, et pika distantsi lõpetas 595 jooksjat. Kuna rahvaüritustel on tihti mure joogipunktidega ja täna oli neid ainult kaks, siis võtsin vöökotiga kaks väikest pudelit kaasa, et iga veerand tunni tagant väike lonks kindlasti võtta.
Hakkasimegi jooksma ja esialgne plaan oli saada kilomeetrid kuskil viie minuti kanti ja no eks siis jooksu arenedes vaatab, mis edasi saab. Tempo tundus igati sobilik ja ümberkaudsed jooksid ka enam vähem sama hooga. Püsisin kenasti graafikus. Viie kilomeetri aeg 24:40 (viienda kilomeetri keskmine pulss 164 ja aeg 5:00), kümne kilomeetri märgi juures näitas kell 49:50. Üks sekund alla tunni sai täis tosin kilomeetrit ja oligi veel neli vaid minna. Viimased kolm kilomeetrit sain kõik alla viie minuti, viimane 4:29 suisa ja ei olnud finišis sellist tunnet, et hästi läbi nüüd, või viskaks end pikali maha. Sain oma meene ja joogi kätte ja vaatasin natuke veel finišeerijaid.
Lõpuaeg 1:19:17, keskmine pulss 169 ning kogu 16 kilomeetrise distantsi keskmine kilomeetri kiirus 4:57 kilomeetri kohta. Õnnestus sel korral platseeruda 204 koha peale. See pole küll mingi väärt võrdlus, noh aga kui üks tuntud ajakirjanik (alla 5 minuti on juba jooksmine!:)) seda endale alati lubab, siis vaid kolmteist õrnema soo esindajat jäi sel korral ettepoole. Tüdrukud kõik selja taha:) Meeste põhiklassis 115 asetus. Tuleb vist rahule jääda. Kaal  78,4 kg.

Kui homme vähegi aega ja viitsimist, siis plaanis teha olematus tempos rattaga väike matkamine koos ühe sõbraga nii paar tundi. Olge moodsad!

Aprilli viimane nädal.

ESMASPÄEV
Kui nädalavahetus oli juba täitsa kevadine ja trennis sai käia õhema riidega, siis esmaspäeval ikka jooksupükste alla pikk pesu ja peale veel ülespoole vest. Sooja napid +6 kraadi vaid. Müts, buff ja kindad on iseenesestmõistetavad. Nagu ikka nädala alguses, oli ka seekord lõigutrenn - 10 X 800 meetrit kaheminutiliste pausidega. Viis otsa Tartu suunas mööda seda vana maanteed jälle ja siis tagasi pealinna poole. Kuidagi kerge on joosta viimastel kordadel. Koguaeg tuli 38:26, mis teeb tempoks 4:48 kilomeetri kohta. Keskmine pulss umbes 145 ehk. Lõiguti pulsid X, 144, 142, 143, 145, 149, 147, 141, 145, 144). Iga pausi lõpus kukkus pulss alla 100 paar-kolm lööki. Ma ei tea küll midagi taastumisest ja sellisest, aga tundub normaalne olevat. Maksimaalne pulss oli 154, seda ühe tõusu lõpus. Usinamad arvutajad lõid kokku, et trenni kogupikkuseks tuli 8 kilomeetrit. Kaal 79,6 kg.

TEISIPÄEV
Kolmveerand tundi sörki madala pulsiga. Minu suureks üllatuseks oli Järve terviseradadel lumi täiesti ära sulanud:) Suure hirmuga polnud varem julgenud sinna minna, sest lumi on jätnud koledad mälestused. Tiirutasin seal siis tasakesi, keskmine pulss 130, maksimaalne 144, läbitud distantsiks 6,99 kilomeetrit (6:26). Kaal 79,2 kg.

NELJAPÄEV
Tempojooks 1 tund ja 10 minutit. Ilm oli täna kevadine, suisa +17 väidetavalt. Teiskordselt sel aastal sai paljakäsi jooksmas käia:) Läksin ja parkisin auto Pirita tee algusesse sinna Russalka kanti ja hakkasin Pirita poole liduma. Katsusin pulssi hoida 151-153 vahel, kuid tempo tundus kuidagi õudsalt kiire. Ajad kah 5 minuti kanti. Kahtlustasin, et Endomondo valetab või pulsilugeja, samas kerge oli, süda ei puperdanud ega midagi. Jõudsin Tuule tee otsani, kui 35 minutit täis sai ja keerasin tagasi. Siis oli tuul vastu ja pulss kerkis 155-159 vahele. Viimased ca 3 kilomeetrit aga juba 161-163 vahel umbes. Kokku tuli distantsiks 13,6 km, ja kilomeetri ajaks 5:08, keskmine pulss 154. Mõõtsin igaks juhuks kaardi pealt ka üle, no kui telefoni GPS valetaski, siis maksimaalselt 200-300 meetrit kokku. Hakka või uskuma, et hakkab mingi jooksu moodi asi kehasse ronima:) Homme trenni ei jõua ja laupäeval on kavas Kõrvemaa kevadjooks (16 km). Ribadeks ei plaani end seal tõmmata, selline 85-90% jõust ehk paneks mängu, aga hoiaks kogu aeg varu ka igaks juhuks. Kui siis jaksu lõpus, eks siis teeb kiiremini. Näis. Kaal täna peale trenni 78,2 kg.

Seni aprillis jooksnud 205 kilomeetrit.

Neli nädalat maratonini.

Enesetunne on hea ja vaim üsna valmis. Ainult see ülivarajane start Riias häirib ikka veel. Ma ei suuda välja mõelda ühtegi põhjust, miks ei võiks näiteks kell 11 või 12 päeval alustada. Aga see selleks, eks siis nädal-kaks enne tuleb harjutada ülivarajast magamaminekut ja varasemat tõusmist, söömist ja ehk mõnda jooksmistki.
Aga nüüd siis selle nädala kokkuvõte.

TEISIPÄEV
Nagu ikka - lõigud. Seekord 4 X 1200 meetrit, kolmeminutiliste pausidega. Tuli üsna kiire jooks jällegi, Keskmine kilomeetri aeg 4:53 ja lõikude keskmised pulsid 136, 146, 147 ja 154. Kogu jooksu kestvus 23:26.
Käisin Vana-Tartu maanteel jooksmas. Kaks otsa Tartu poole ja siis tagasi.

KOLMAPÄEV
Madala pulsiga sörk. 45 minutine plaan realiseerus 47 minutilisena ning keskmine pulss oli ka ühe löögi võrra kõrgem, ehk 131 keskmiselt. Läbitud distants 7,74 kilomeetrit, keskmine aeg kilomeetri kohta 6:05. Tiirutasin niisama linna vahel, koduukse eest alustades ja lõpetades.

NELJAPÄEV
Tempojooks 8 kilomeetrit. Taas Vana-Tartu maantee. Seega esimene kilomeeter enam-vähem sile maa, siis järgmised kaks kerge tõusuga. Poolel maal ots ringi ja tagasi. Minnes oli ka tuul vastu. Alustasin jälle liiga kiiresti ning tegelikult tulid esimesed kolm ja raskemat, nii tuule kui ka profiili mõttes, kilomeetrit, viie minuti kanti kõik. 4:59, 5:02 ja 5:09, siis edasi 5:18, mis peaaegu soovitud 5:20 kandis. Siis 5:09 ja 5:18 ja 5:12 ning viimane teadlikult natuke kiirem 5:01. Kokku läks aega 41:08 ja keskmine kiirus 5:09. Keskmine pulss üsna kõrge 159.

LAUPÄEV
Pakuti võimalus pühapäevane pikk jooks teha laupäeval ja koos vana kamraadiga. Ega mul vahet polnud, seltsis segasem. Asutasimegi end sörgile. Heietasime niisama juttu ja käisime Põhja-Tallinnaga tutvumas. Ilm oli päris mõnus, ei olnud külm ega palav. Käisime Paljassaare kandis ja Pikakari ranna juures, Kopli liinidel ja Stroomi rannas. Kaks geeli tarvitasin rajal ära ja umbes pool liitrit spordijooki, nii et seda jäi isegi alles pudelisse pisut. Batooni järele ei isutanud. Tempo oli mõnusalt madal ja hea kerge oli sörkida. Kokku läbisin 28,82 kilomeetrit. Aeg 3:15:46, kilomeetri aeg keskmiselt 6:48 ja pulsinumbrid mõnusalt madalad 129/144.
Kaal peale jooksu 78,8 kg.

PÜHAPÄEV
Kuna algselt oli plaan pikk jooks täna teha, siis heitsin Rabajooksu mõtte peast algselt. Selle asemel aga mõtlesin kohe eile õhtul, et lähen proovin oma uue jalgratta ära. Seega on ka rattahooaeg nüüd ametlikult avatud. Tegin sama pika tiiru, kui eile joostes, küll mitte samal rajal. Läbitud distantsiks tuli 28,59 kilomeetrit, aega kulus selleks 1:19:09, mis teeb keskmiseks kiiruseks 21,7 km/h. Alguses sõitsin päris vaikselt ja linnatänavail ka, harjusin uue sõiduriistaga, hiljem kiirus tõusis ja oli väga mõnus esimese korra kohta. Pulss jäi 124/144 peale. Natuke peab ikka sadulas ka käima, sest kohe nädal peale maratoni on ju Rattaralli ja päris niisama tühja koha pealt ei tahaks peale minna.

Jälle üks nädal läbi!

Panen kiiruga kirja ka, mis eelmise nädala teisel poolel tehtud sai.

KOLMAPÄEV:
Kolmveerand tundi sörki madala pulsiga seisis treeningkavas. Startisin taaskord Stromkalt ja suunaga Rocca Al Mare poole. 22 ja poole minuti peal keerasin ringi ja teine ots tuli sutsukene kiirem, noh allamäge ka vahepeal:) Ajaliselt siis trenni kestvus 44:36 ja läbitud distants 6,71 kilomeetrit, mis teeb keskmiseks tempoks 6:39 ühe kilomeetri kohta. Keskmine pulss planeeritud 130 täpselt.

NELJAPÄEV:
Tund tempojooksu. Tahtsin seekord ikka kindlasti plaanist kinni pidada (5:20 kilomeeter) ja jälgisin alguses hoolsalt kella. Tempo oli natuke kiire ja võtsin allapoole, esimene ideaalsed 5:21, teine 5:10 ja kolmas 5:12. Jooksin Vana Tartu maanteed pidi, algusega lennujaama poolt. Minnes oli tuul vastu, mis andis ka pisut tunda. Peale kolmandat kilomeetrit ma enam kella ei vaadanud ja jooksin enam-vähem samamoodi edasi. Tagantjärgi võib küll öelda, et tempo pisut kukkus, kuid mitte oluliselt. Poole tunniga jõudsin Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee altki läbi joosta ja natuke sealt edasigi. Siis ümberpöörd ja sama teed pidi tagasi. Tunni m,öödudes olin läbinud 11,2 kilomeetrit ja keskmine kilomeetri aeg 5:21. Olen täitsa rahul. Pulss meeldis ka, see oli 154 keskmiselt.

PÜHAPÄEV:
Oleks keegi näiteks veel viis aastat tagasi öelnud, et ma maratoni jooksen ja plaanin veel joosta, siis ma oleks ta kuu peale saatnud. Ja et selle nimel trennis 32 kilomeetrit jooksen, siis oleks ta veel kaugemale saatnud. Ometigi ma seda pühapäeval tegin. Huvitav kas tehnika tõesti ei valeta vahel? Endomondo joonistas kenasti 32 kilomeetrit maha. Aega läks 3:11:07, pulss 144. Kilomeetri aeg 5:58!!?? Sõin ka seekord jooksu ajal esmakordselt sel aastal - kaks batooni, kaks geeli. Lisaks muidugi ka pudel (750 ml) spordijooki.
Kaal peale trenni 78,8. See meeldib kohe eriti.

Maratoni läbimise pärast ei muretse enam üldse, kui mingi osa tervisest alt ei vea. Aeg on see, mis otsustab.

Ühed läinud, teised alles!

Suusasaapad siis:) Eile leidsid vanemad saapad uue, loodetavasti õnneliku omaniku, aga uuemad ootavad ka ikka uut kodu. Astuge läbi, ärge häbenege, kaup on aus ja hea!

Õhtul käisin kohe seetõttu "lõike" jooksmas. Eilsed jupid olid 1 600 meetri pikkused, ning neid tuli läbida neli korda. Lõikudevahelised pausid kolm minutit. Tempo oli mõnus, keskmiselt 5:00 kilomeetri kohta ja kõik jupid jooksin 8 minuti kanti. Keskmine pulss umbes 154, sest kell ei pidanud sellele valule vastu. Täpsemalt sai patarei tühjaks. Täna lasin juba uue panna, sest õhtul ju jälle väike sörk 45 minutit. See tühjenev patarei võis ka olle vahepeal kummitanud pulsikõikumiste tagamaa kella ja vöö vahel. Näis nüüd, mis täna näitab.

Kaal eile peale trenni 80,3. Loob vaikselt.

Poolel teel!

Pool kaheteistkümne nädalasest treeningkavast on enam-vähem edukalt läbitud.

ESMASPÄEV.
8X800 meetrit. Kuna lumi oli maha sadanud ja sadu jätkus ka planeeritud trenni ajal, siis läksin jälle spordihalli jooksma. Kõigepealt 400 meetrit soojenduseks, siis kaheminutiliste pausidega 800 meetrised otsad. Igaühe ajaliseks eesmärgiks neli minutit, ehk siis tempoga 5:00 kilomeetri kohta. Täitsa mõnus oli kohe, ei olnud raske ega ajanud ägisema. Tempot õnnestus täitsa hoida, kõikumised olid väikesed: 3:58 ja 4:02 vahele jäid kõik ajad. Peale seda jõusaalis kergete raskustega harjutused ja lõpuks veel venitused.

TEISIPÄEV.
Madala pulsiga sörk. Lumi oli taas maha sadanud ning kohati tänavad libedad, seega tuli ettevaatlikult joosta, et mitte libastuda. Kokku jooksin 39 minutit ja 40 sekundit, ning läbisin selle ajaga 6 kilomeetrit, keskmine pulss 131, Filtri tee tõusu lõpul maksimaalne 153. Keskmine kilomeetri aeg tuli 6:35.

NELJAPÄEV.
Jälle päev täis kiirustamist:) Töölt natuke varem tulema ja kohe jooksma, sest seitsmeks oli vaja juba teatrisse minna. Suurepärane treeningplaan nägi sel päeval ette 50 minutit tempojooksu. Ja nagu ikka viimasel ajal kipub minema, jooksin tempokamalt, kui tegelikult olin tahtnud. Eesmärk oli hoida ca 5:20 tempot, kuid see oli kuidagi keeruline. Esimene kilomeeter, mis sisaldas ka Filtri tee tõusu, oli 5:13, teine koguni 4:47, kolmas 5:08, neljas 5:16, viies 5:17, kuues 5:12, seitsmes 4:56, kaheksas 5:05, üheksas 4:52 sisaldas taas Filtri tee laskumist. Kokku läbisin 9,78 kilomeetrit, mis on juba päris muhe saavutus. Keskmine kilomeetri läbimise kiirus 5:07 ja pulss 163/173.

PÜHAPÄEV.
Täna pidin jooksma tegelikult 29-32 kilomeetrit aga eraelu ühe telefonikõne näol tuli vahele, ning piirusin enam-vähem poolmaratoniga. Täpsemalt siis 20,9 kilomeetrit ja aega läks 2:02:07, mis teeb keskmiseks tempoks 5:50. Jooksu alguse oskasin endale muidugi eriliselt raskeks teha. Kõigepealt Tartu maantee tõus suunaga linnast välja ja siis mööda Järvevana teed Mustamäe poole. Eks ma teadsin küll, et sal teetööd pooleli, kuid miskipärast arvasin, et pääseb läbi. Pääseski, kuigi pea kolm kilomeetrit tuli joosta kuni 5 senimeetrises lumes ning mõned lõigud täitsa rajata/teeta osal, lume all pehme paks liiv. Sääred said päris head vatti ikka alguses:) Aga peale Tammsaare teele jõudmist läks asi paremaks, kõnniteed olid jälle enamuses lume ja jäävabad (kaua kurat see talv veel kestab?). Silkasin siis Õismäe ringini välja ja sealt otse kesklinna poole tagasi. Keskmine pulss 146. Oleks aega olnud, siis enesetunde järgi poleks olnud probleemi veel 8-10 km joosta. Aga see on ju oleks vaid. Järgmisel nädalavahetusel ootab ees 32 kilomeetrit. Siis enam nii pikka jooksu ees pole peale maratoni, mis toimub siis 20. mail.

Nädal viis.

ESMASPÄEV
Lõigutrenn. Kuigi kava nägi ette 4X1200 meetrit kolmeminutiliste pausidega, siis tegelikult oli kodu lähedal asuva tiiru pikkuseks vaid 1100m. Aga ega sellest sajast meetrist kurja sünni, loodetavasti. Tempoks oli planeeritud 5:20 kilomeetri kohta ja lõigud tulid ajaliselt 5:36, siis 5:28, edasi 5:32 ja viimane 5:42. Nii et pisut kiiremini (5:05: 4:58; 5:02 ja 5:11 kilomeetri kohta), aga enam-vähem. Pulss 151 keskmiselt.
Peale seda tuli joosta minutiliste pausidega 4X400 meetrit. See läks pisut täpsemalt, sest ringi pikkuseks kujunes reaalsuses 390m. See on see, kui saalis ei käi, kus saab millimeetri täpsusega joosta:)  Ajad vastavalt ringidele olid sellised: 2:06; 2:04; 2:03 ja 2:04. See teeb kilomeetri ajaks umbes 5:10. Keskmine pulss neil seanssidel 148. Trenn kokku 5,96 km. Suunto pulsikella treeningaktiivsus tõusis 5.0 -> 6.0.

TEISIPÄEV
Madala pulsiga jooks 40 minutit, kokku 6,5 kilomeetrit. Natuke kahtlen jälle GPS-i töös. Distants ei tohiks päris nii pikk olla.

NELJAPÄEV
Algatuseks 300 meetrit sörki soojenduseks ja siis 5 km tempojooksu. Tundsin küll, et tempo on jälle kiirem kui soovitud 5:20, aga lõin käega, las minna. Nagunii sundis aeg takka, sest oli vaja teatrisse jõuda veel:) Kokku läks 5 km läbimiseks aega seekord 24:06, mis teeb kilomeetri ajaks 4:49, pulss 159. Seejärel pidi jooksma 4X3 minutit ja "lõikude" vahele pausi 3 minutit. Kuna kell surus takka, siis esimese pausi tegingi 3 min, aga järgmised jäid 2 min. Kokku läbisin 2,4 kilomeetrit kokku, keskmine aeg kilomeetri kohta ilusad ja ümmargused 5:00.

REEDE
Jooksma ei jõudnud:( Tegemata jäi 40 min sörki.

Märtsi jooksud kokku 163 kilomeetrit.

PÜHAPÄEV
Algas aprill ja kavas oli järjekordne pikk jooks. Start Stroomi rannast, sealt mööda mere äärt Kakumäe poole, endise Kapten Flindi juurest jälle linna poole nina tagasi ööda Kakumäe ja Vana-Rannamäe teed. Sealt otse kuni Paldiski maanteeni välja, mööda seda Toomuiesteeni, väike põige Kalamajja, Kopli tänav, Ristiku, Sõle ja Pelguranna tänavat pidi tagasi algusesse. Kokku tuli jooksu pikkuseks 26,7 kilomeetrit, aega läks 2:49:09 ja kilomeetri aeg keskmiselt 6:19. Keskmine pulss 147. Kaks veel pikemat jooksu ootavad ees. Siis lähevad jooksud jälle lühemaks. Kaal peale jooksu 80,7 kg.
 

1/3 tehtud!

Esimesed neli nädalat on kava järgi joostud ning seega veel kaheksa ees. Tuleks tegelikult juba Riiga mingi öömaja otsida, et maratonieelsel ööl saaks rahulikult pikutada. Hirmutab ulmeliselt varajane stardiaeg - 08:30! Miks? See tähendab vist seda, et tuleb hakata nädalavahetuse pikki jookse tegema ka enne kukke ja koitu ning harjutama varajast magamaminekut ja tõusmist. Seni on mul must vöö mitte enne südaööd uinumises ja ärkamiseses mitte enne kella kaheksat hommikul. Hoopis teine rütm noh.

Aga eelmise nädala viimased jooksud ka kirja.
Neljapäeval  oli asja Kakumäe kanti ja parkisin end lukustatud Kapten Flinti ette ning asusin ringile.Kava nägi ette 40 minutit tempojooksu. Alustasin kohe päris kiiresti (enda kohta muidugi:)) nii et pulss oli punases, 164 keskmine kokku. Aga mul on kuri kahtlus, et midagi läks selle jooksu mõõtmisega Endomondol ja telefonil ja GPS-ul sassi, sest kokku mõõdeti läbitud vahemaaks 8,59 kilomeetrit, mis teeks keskmise kilomeetri ajaks ulmelised 4:39. Hästi ei tahaks uskuda. Alla viie minuti võis olla küll enesetunde järgi, aga nii palju. Kahtlane. Samas rada on ilusasti maha joonistunud ja nii. Mitte et seal olulist vahet oleks. Trenn on trenn.

Reedel jälle madala pulsiga jooks 30 minutit. Kilomeetreid kogunes 4,78, aega läks 16 sekundit üle plaanitu ja pulsi sain natuke kõrgema ka, 132 nimelt. Keskmine kilomeetri aeg 6:20.

Laupäeval oli menüüs 16 kuni 19 kilomeetrit. Seekord läks nii, et tuli napilt miinimum täis, aga ei ole hullu. Kokku läbisin 16,63 kilomeetrit, ajaga 1:43:08, kilomeetri aeg 6:12 ning keskmine pulss 144. Läbi Kadrioru suundusin mööda Pirita teed Maarjamäele, siis mööda Kase tänavat selle lõpuni välja, Purde tänavalt Kose teele ja mööda Pirita tee mereäärset riba koju tagasi. See viimane mereäärne lõik oligi jooksu ebameeldivaim. Ilm oli juba kergele vihmale kiskunud ja tuul oli vastu. Nendel kilomeetritel oleks võinud mingi vest veel peal olla, külm küll otseselt ei hakanud, tempot ka ei tahtnud tõsta, sest tuul tegi sea natukene nagunii.

Kokku nelja nädalaga joostud 153 kilomeetrit. Esimene pikk jooks asendus suusatamisega.